) § 69 lg 1, lg 2 p 4 ja lg 4 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja kaebuse esitaja asub eeluuritavate eluhoone 2. sektoris kambris nr 1065.
lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 24.2.1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele eesti- ja venekeelse päevalehe lugemise võimalus. Kinnipeetavad isikud saavad ajalehtedega tutvuda raamatukogu kaudu. Ajalehed „Russkaja mõsl“ ja London info“ ei kuulu Eesti Vabariigi üleriigiliste lehtede hulka, seega ei ole vanglal kohustust võimaldada nende lugemist vanglas. Tartu Vanglasse on kinnipeetavate isikute jaoks tellitud venekeelsed ajalehed „Den za dnjom“, „Molodjož Estonii“, „TV nedelja“, „Daidžest“ ja „Vesti dnja“. Avatud sektsioonide kinnipeetavad saavad neid väljaandeid lugeda raamatukogus. Kinniste sektsioonide kinnipeetavatele jagatakse vanglasse tellitud ajalehed ja ajakirjad esmaspäeviti. Keskmiselt viibib Tartu Vanglas korraga kuni 350 eeluuritavat. Samuti viibib kartseris keskmiselt paarkümmend kinnipeetavat isikut, lisaks veel kinnipeetavad isikud, kelle suhtes on kohaldatud täiendava julgeoleku abinõuna lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vanglal kui riigieelarvelisel asutusel ei ole võimalik tellida selline kogus ajalehti ja ajakirju, et iga soovija saaks hommikul pärast loendust endale kambrisse kõikidest lehtedest värske eksemplari. Seega on täiesti normaalne, kui kinnipeetavad saavad lugeda lehti paaripäevaste hilinemistega. Juhul, kui selline ajakirjandusega tutvumise viis kinnipeetavat isikut ei rahulda, on tal võimalus endale oma isiklike vahendite arvelt tellida soovitud lehed või ajakirjad.
lg 2 järgi on kinnipeetavatel lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. TVKK p 24.2.2 kohaselt on kinnipeetaval isikul võimalus tellida ajakirjandust raamatukoguhoidja kaudu isiklike vahendite arvelt. S.I. on pöördunud Tartu Vangla raamatukoguhoidja poole palvega, et saaks tellida ajakirja „London Info“. Raamatukoguhoidja selgitas, et sellise ajakirja tellimise kohta info puudub. Samasuguse selgituse andis S. l. ka AS Eesti Post, kes on teadupärast pädevaim asutus Eesti Vabariigis, teadmaks infot võimalike ajalehtede ja ajakirjade tellimiste kohta. S.I. tunnistab ka oma kaebuses, et infot ta AS-ist Eesti Post ei saanud. Küll aga ei kajastu AS Eesti Posti vastusest kinnitust selle kohta, et ajalehtede ja ajakirjade tellimine Euroopast käib diplomaatilise posti kaudu ja et vanglal ei ole õigust neid lahti teha. AS-ist Eesti Post saadud info põhjal ei oma mingit tähtsust ümbrike peal olev templite värv, vaid olulised on sellel olevad kirjendid, mis 2 märgistavad kirja tähtsust või staatust. Näiteks lüüakse kirjale saatja poolt tempel „ISIKLIK“ või „SALAJANE“, kui saatja on seda vajalikuks pidanud. Sellised märked S. lssajevile saabunud kirja ümbrikel puudusid. Seega oli kaebuse esitajale adresseeritud kirjade näol tegu tavasaadetistega ning vanglal ei lasunud kohustust neid teisiti käidelda. Kaebuse esitaja on ekslikult tõlgendanud
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kinnipeetavatele saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Lõike 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Ükski loetletud asutustest kaebuse esitajale kõnealuseid ajalehti ei saatnud. Alates 26.02.2007 hakkasid Tartu Vanglasse S.I. i nimele saabuma kinnises ümbrikus ajalehed „Russkaja mõsl“ ja „London info“. Kaebuse esitaja väitel on need tellinud tema sugulased. Käesolevaks hetkeks on saadetisi tulnud kokku 9-l korral. Ajalehti S.I. ile kätte antud ei ole.
lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, mis toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSKE) §-is 461 käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Seega ei saanud vangla lugeda kinnises ümbrikus saabunud lehti kirjadeks ning neid kaebuse esitajale kätte anda, kuna oleks sellega rikkunud kehtivaid õigusakte. VSKE § 50 lg 3 kohustab vanglat kinnipeetavale saabuvast kirjast vanglaametniku poolt ära võtma kõik esemed, mis ei ole VSKE § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse VSKE §-ide 70, 72 ja 73 sätteid. VSKE §-is 70 lg 1 nähakse ette võimalikud käitumisvariandid, kuidas toimida äravõetud asjadega, kui esemete väärtus on üle saja krooni ning lõikes 2 võimalikud käitumisvariandid, kui äravõetud esemete väärtus on sada krooni või alla selle. Lehtedele märgitud hindade järgi sai arvutada nende väärtuse, mõlema lehe müügihind oli 1 Suurbritannia nael. Eesti Panga ametliku kursi järgi 1 GBP = 22.99 EEK, kokku seega 2x 22.99= 45.98 krooni. Kuna vanglal puudus info saatja kohta, ei olnud võimalik teavitada saatjat informatsioonist äravõetud esemete kättesaamise võimaluste kohta ning vangla otsustas äravõetud ajalehed hävitada. VSKE § 72 sätestab nõuded esemete äravõtmise aktile. Nimetatud nõudeid järgides on Tartu Vangla poolt esemete äravõtmise aktid ka koostatud. Kaebuse esitaja väited osas, mis puudutavad väljastpoolt vanglat tellitud ajalehtede kätteandmist kinnipeetavatele, vastab osaliselt tõele. Kuni 01.04.2007 edastati kinnipeetavatele isikutele ajalehed, mis olid tellitud väljastpoolt vanglat. Kinnipeetavaid teavitati eelnevalt mõistliku aja jooksul, et alates 01.04.2007 lõpetatakse selline tegevus, kuna see on vastuolus
§-is 30 lg 2 sätestatuga. Lähtudes hea halduse tavast ja kinnipeetavate õiguspärasest ootusest, lubas vangla kinnipeetavatele isikutele kätte anda need ajalehed, millede tellimisperioodid olid tasutud enne
lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. TVKK p 24.2.2 kohaselt on kinni peetaval isikul võimalus tellida ajakirjandust raamatukoguhoidja vahendusel isiklike vahendite arvelt. Kaebaja märgib kaebuses, et raamatukoguhoidja ei saanud tellida ajalehte „London info“ põhjusel, et ei leidnud infot, kust ja kelle kaudu saab seda tellida ning raamatukoguhoidja ütles S.I. ile, et ühele kinnipeetavale ta selle ajalehe tellis, kui käis ise Londonis. Kaebuse esitaja täpsustab, et Eesti post ei saanud samuti tema palvel leida nimetatud ajalehtede Eestisse tellimise võimalust. AS Eesti Post vastas kaebuse esitajale, et AS Eesti Post kaudu välismaiste väljaannete tellimise nimekiri asub veebilehel www.ke.ee, kuid kahjuks tema soovitud ajalehti selles nimekirjas ei ole. Kiri on dateeritud 28.02.2007, S.I. sai kirja kätte 01.03.2007.
§-is 30 lg 1 on sätestatud, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Sellest võib järeldada, et vangla vahendusel tagatakse kinnipeetavale võimalus tellida üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning ülejäänute ajalehtede ja ajakirjade tellimine tagatakse võimaluse piires.
Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministeeriumi 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 461 on muudetud alates 01.02.2007 ja see sätestab, et vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VSKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Alates 01.02.2007 VSKE § 58, kus varem olid loetletud kinnipeetavale lubatud asjad ei kehti, sellest ajast kehtib § 641, kus on loetletud kinnipeetavale vanglas keelatud asjad. Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjaga nr 1-3/17 on kinnitatud kinnipeetavale isikule keelatud esemete ja ainete loetelu. Seega kuni 01.03.2007 VSKE § 58 lg 3 p 8 kohaselt oli kinnipeetaval lubatud tarbeesemed – ilukirjandus, ajalehed ja ajakirjad, kokku 5 eksemplari, kuid seda VSKE § 57 lg 1 järgides. 4 S.I. ile Londonist adresseeritud saadetis ei ole VSKE § 461 mõistes kiri (erasõnum), see on pakk. Kinnipeetaval ei ole pakke õigust saada. VSKE § 741 kohaselt on pakid lubatud vahistatutele ja selle sätte punkt 4 kohaselt on neile pakiga lubatud saata perioodilisi väljaandeid. Kuna kinnipeetav pakke saada ei tohi, siis on vanglaametnikel õigus saabunud ümbrikust asjad ära võtta. Ümbrikus saadetud asju ei saa lugeda kirjaks, mille saamiseks on kinnipeetaval õigus. Seega on vastustaja toiming ajalehtede äravõtmise osas õiguspärane ning vastustaja ei ole rikkunud
, sest see säte reguleerib kirjade saatmist ja saamist, kuid mitte pakkide saamist, nagu käesoleval juhul. Kehtiv seadus ei luba kinnipeetaval saada sugulaste poolt tellitud ajalehti.
lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud tellida ajalehti ainult vangla vahendusel ja seda kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. S.I. ile saadetakse ajalehti, mis telliti ja maksti tema sugulaste (õe) poolt. S.I. ile saadetud ümbrikud ei sisalda VSKE § 461 mõistes kirja – „vanglas käsitletakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel“. Seega oli õigustatud vastustaja toiming, mis seisnes kirjana saabunud ajalehtede äravõtmises. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid. Toimikus olevates aktidest nähtub, et vastustaja tegi ettepanekud äravõetud ajalehed hävitada; tagastada saatjale või hävitada; säilitada üks kuu ja siis hävitada; saatja täpne aadress puudub, hävitada. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et vastustajale oli teada, et ajalehed S.I. ile tellis ja maksis tema sugulane (õde). Samuti teadis vastustaja, et ajalehed olid tellitud üheks aastaks. Vastustaja teadis ka ajalehtede maksumust. Oli teada, et ajalehed saabuvad regulaarselt neli korda kuus. Vastustaja arvestas, et igal korral äravõetud ajalehe maksumus on 45.98 krooni. Vangla ametnikud, kes teostasid ajalehtede äravõtmist, oleksid saanud ajalehe hinna tuvastada ajalehe pealt. Seoses sellega, et ajalehtede äravõtmine toimus süstemaatiliselt ja regulaarselt, oli vastustajal kohustus suhtuda mõistlikult selle väärtusesse, sest kuus maksab ajalehe tellimus 183.92 krooni ning aastas 2207.40 krooni. VSKE § 70 lg 1 ja 2 annavad võimaluse mitte hävitada väärtust omavaid asju ja nende hulgas on võimalus võõrandamine raamatukogule lugemiseks. Vastustaja ei ole uurinud (seda oli võimalik teada saada kaebuse esitajalt) võimalust saadetud ajalehtede tagastamist nende tellijale nii, nagu see on ette nähtud VSKE §-is 70 lg 1. Seega ei ole vastustaja toiming äravõetud ajalehtede kohta hävitamise kohaldamiseks õiguspärane, vajalik, mõistlik ja otstarbekas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. S.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 28. mai 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud - ajakirjanduse tellimise piiramine ja aktide alusel postiga saabunud kahe tellitud ajalehe äravõtmine ning mõista vastustajalt välja ajalehtede äravõtmisega tekkinud kahju 285 Suurbritannia naela (6552.15 krooni) mõlema lehe eest, lisaks koopiate tegemise kulud 16.40 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Tartu Vangla poolt S.I. ile tema õe poolt tellitud ajalehtede „London Info“ ja „Russkaja Mõsl“ äravõtmine ebaseaduslik. Kinnipeetav O S on võimaldatud ajalehe „London Info“ tellimine, temale tellis ajalehe raamatukogu juhataja. Ka teistele kinnipeetavatele on võimaldatud isikliku raha eest ajalehtede tellimist; 5 2) võib
Ka Vangla sisekorraeeskiri ei keela ajalehti ja nende tellimist.
Asja materjalidega on tõendatud, et Tartu Vanglal ei olnud võimalik tellida kaebaja poolt soovitud ajalehti „London Info“ ja „Russkaja Mõsl“ ning kuna halduskohus on esitanud siinkohal asjakohased põhjendused, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. 8. Ebaõige on apellandi väide, et on Tartu Vangla poolt S.I. ile tema õe poolt tellitud ajalehtede „London Info“ ja „Russkaja Mõsl“ äravõtmine on ebaseaduslik seetõttu, et kinnipeetavale O. Safinkovile on võimaldatud ajalehe „London Info“ tellimine ja ka teistele kinnipeetavatele on võimaldatud isikliku raha eest ajalehtede tellimist. Vastavalt
§-ile 30 lg 2 on kinnipeetaval lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Seega on see asjaolu, et vangla on võimaldanud teistel kinnipeetavatel isiklike vahendite arvel ajalehti ja ajakirju tellida, igati kooskõlas
§-is 30 lg 2 sätestatuga ning ka vangla ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kinnipeetav võib tema vahendusel tellida ajalehti ja ajakirju isiklike vahendite arvel. Antud juhul ei ole aga S.I. vaidlusaluseid ajalehti Tartu Vangla vahendusel tellinud. Lähtudes sellest, et S.I. on rikkunud
lg 2, on halduskohus 6 jätnud õigesti rahuldamata tema kaebuse ja ei ole tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla toiminguid, mis seisnesid väidetavas ajakirjanduse tellimise piiramises ja aktide alusel postiga saabunud kahe tellitud ajalehe äravõtmises. 9. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kaebajale kirjaümbrikus saadetud ajaleht ei ole käsitletav kirjana VKSE § 461 mõttes ja ringkonnakohus ei korda halduskohtu sellekohaseid põhjendusi. Alusetu on apellandi väide, et kõik Euroopast tellitud lehed saabuvad diplomaatilise postiga ümbrikes ning vangla pidi
Ajalehtede saatmine ümbrikes ei ole vaadeldav diplomaatilise postina, nagu leiab apellant.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.