Obsah (5)

§ 232§ 442§ 651§ 550§ 552

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25884 Ts

) § 442 lg-t

1. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuhagiavalduses esitatud taotlusega lastega kohtumiste osas. Kostja taotles vastuhagiavalduses, et kohus kohustaks hagejat võimaldama kostjal takistamatult kohtuda lastega ning mitte takistama laste viimist kostja poolt pakutud üritustele või kohtadesse. Hageja taotles samuti D suhtlemise korra kindlaksmääramist, konkretiseerides suhtlemise korda ja esitades selle kohta oma variandi. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja jäi oma vastuhagiavalduses esitatud taotluse juurde.
2. Kohus rikkus

§ 232lg-t 1, jättes esitatud tõendi hindamata.

Hageja esitas kohtule 19.02.2007 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi toimuma 12.03.2007 kokkuleppe pikendamine. Pooled seda ei teinud ja vaidlesid kokkuleppes märgitule 25.04.2007 kohtuistungil vastu. Kohus märkis kohtuotsuses vääralt, et kokkulepe sõlmiti 12.03.2007 ning tugines sellele kokkuleppele ebaõigesti. 12. Kohus rikkus

§ 442

lg-t 8 sellega, et ei märkinud lastega suhtlemise korra määramisel kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning millest lähtuvalt ta lahendas lapsega suhtlemise korra määramise 19.02.2007 kokkuleppe alusel, mille tingimustele vaidlesid vastu nii hageja kui ka kostja.

1. Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 52 ja eiras põhimõtet, et vanemate õigused ja kohustused oma laste suhtes on reeglina võrdsed. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata PKS §-s 59 sätestatu, mille kohaselt kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel arvamuse andmiseks protsessi eestkosteasutuse. Vastus apellatsioonkaebusele
2. I. P vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 15.

§ 651

lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tutvunud asja materjaliga, leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb

§-de 646, 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas, so lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas tühistada ja asi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 16. Tsiviilasja materjali kohaselt soovisid nii hageja kui ka kostja, et kohus määraks kindlaks A. P ja poja D suhtlemise korra. Mõlemad esitasid selle kohta oma nägemuse. Maakohtu otsuse põhjendav osa ei ole selle küsimuse lahendamise osas kooskõlas

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõuetega, mille kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjendavas osas piirdunud üksnes PKS § 52 lg-te 1 ja 2 tsiteerimisega. Kuna kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud, so sisuliselt ei ole asjas kohtuotsust tehtud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama 4 esimese astme kohus. 17. Ringkonnakohus juhib tähelepanu veel järgnevale:

§ 550lg 1 p 2 järgi lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega, nagu see ka käesolevas asjas on. Samas tuleb ka sel juhul, kui lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse hagimenetluses, järgida

1. peatüki
2. ja
3. jaos sätestatut. Nii näeb

§ 552

lg 1 ette, et kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla- või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla-või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti.

§ 552

lg 2 sätestatu järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. PKS § 59 järgi kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vaatamata poolte taotlusele kohus eestkosteasutust menetlusse ei kaasanud. Miks kohus seda vajalikuks ei pidanud, asja materjalist ei nähtu. Kui kohus ka leidis, et eestkosteasutuse menetlusse kaasamiseks puudub vajadus, oleks kohtul tulnud siiski järgida

§ 552

lg-s 2 sätestatut ja küsida linnavalitsuse seisukohta, mil viisil tuleb nende arvates korraldada isa ja poja suhtlemine, mida antud juhul tehtud ei ole. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav