§-st 596 lg. 2 kohtunikuabi andis määrusega avaldajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 90 päeva, arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunikuabi pole selgitanud, kuidas ta sai kokku 20 korteriomanikku, kui 8 korteriomanikku oli esindatud volikirja alusel. Kohtunikuabi tõlgendab seadust kitsalt, kui leiab, et volikirja alusel osalemine asutamiskoosolekule ei laiene. Selline tõlgendus on vastuolus tsiviilseadustiku üldpõhimõtetega. Juriidilisest isikust korteriomanik ei saa ise teostada mingeid tehinguid, sest tehinguid saavad teostada ainult 1 inimesed. TsÜS § 34 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada juhatuse liige, kes on juriidilise isiku seaduslik esindaja. Järelikult juriidilisest isikust korteriomanik saab teostada tehinguid ainult teine füüsiline isik, kellele on antud vastav volikiri. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik kinnisasja korteriomanikud ja järelikult korteriühistu asutamisel saab juriidilist isikut esindada ainult füüsiline isik, kelle esindusõiguse tuvastamiseks ongi talle väljastatud volikiri. Järgides kohtunikuabi seisukohti, tuleb välja, et piiratud teovõimega isik võib omada korteriomandit, kuid ei saa ise ega esindaja kaudu otsustada korteriühistu moodustamise üle. Kui selliseid korteriomanikke on üle poole, siis ei saagi elamus korteriühistut moodustada. Selline järeldus ei vasta seaduse mõttele. Tehingu võib teha esindaja kaudu TsÜS § 115 lg. 1 kohaselt. Volikirja alusel korteriomaniku esindamine korteriühistu asutamisel pole seadusega vastuolus. Määruskaebuse esitaja palub tühistada seadusevastane määrus ja registreerida KÜ Vahe 4 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. II. Kohtuniku tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendus.
1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Sama seaduse § 663 lg. 1 kohaselt maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohus, määruskaebuse läbi vaadanud, leidis, et 21.06.2007.a. on kohtunikuabi teinud määruse määruskaebuse menetlusse võtmise kohta ja 21.06.2007.a. on määruskaebus saabunud kohtunikule kohtunikuabi viitega
§-le 637.
1 järgi määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega ja sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tehakse seda kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kohus leidis, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna määruskaebuse läbivaatamiseks vajalik materjal on esitatud. Hinnates määruskaebuses esitatud motiive, asus kohtunik seisukohale, et need ei ole põhjendatud, ei ole aluseks kohtunikuabi määruse tühistamisele ega kande tegemisele. Korteriühistu asutamise sätestab KÜS § 3, mille lg. 1 kohaselt korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid sisaldav avaldus; 2) asutamiskoosoleku protokoll (ettevõtteregistrist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ümberregistreerimise korral ühistu põhikirja kehtiva redaktsiooni kinnitanud koosoleku protokoll); 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav liikmete nimekiri; 4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul; 5) põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed; 6) juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised; jne. Seega sai kohtunikuabi lähtuda vaid talle esitatud dokumentidest ja kui esitatu ei olnud kooskõlas seadusega, oli tal õigus anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Määruskaebuse põhistamiseks on määruskaebuse esitaja andnud seadustele omapoolse tõlgenduse, mida pole võimalik seaduspäraseks lugeda. Viidatud TsÜS 2. osa sätted määratlevad õigussuhte pooltena isikud, kelleks on füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Eraldi kategooriat „inimesed“ seadus ei määratle. Õiged on kaebaja viited TsÜS §-7, lg. 2, 34 ja 115, kuid nende sätete ümberkirjutamine ja suvaline tõlgendamine pole antud juhul 2 asjakohane, sest asutamiskoosoleku protokollile lisatud korteriühistu liikmete nimekiri ei väljenda ühtegi juriidilisest isikust korteriomanikku. Järelikult polnud neid korteriomanikke, keda saanuks esitada juriidilise isiku seaduslik esindaja. Lisatud volikirjad väljendavad sõnaselgelt volitust esindada volitaja huve ja hääletada KÜ Vahe 4 üldkoosolekul „oma äranägemise järgi“. Seega ei ole need volitused aluseks otsustada korteriühistu asutamist. Kui volikiri sisaldab õiguse hääletada oma äranägemisel, siis pole see käsitletav korteriomaniku soovina korteriühistut asutada. Ja võibki juhtuda, et ei saagi korteriühistut moodustada, kuid muul põhjusel, kui seda kirjeldab määruskaebuse esitaja. KÜS teeb selget vahet asutamiskoosoleku ja üldkoosoleku vahel ning sellele on kohtunikuabi õigesti ka osundanud. 13.11.2006.a. koostatud korteriomanike nimekiri kajastab märget kuue volikirja olemasolu kohta, kuid lisatud volikirju on ainult kolm ja need volikirjad on antud ühe füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele isikule. Seega on kohtunikuabi õigesti leidnud, et korteriomanike enamus on esindamata. Korteriühistu üldkoosolekul osalemise sätestab omakorda § 101, mille kohaselt üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Seega tuleb ka üldkoosolekul osalemiseks antud volituste puhul jälgida, kellel esindusõigus olla saab. Määruskaebusele lisatud I K ’i selgitus ei ole käsitletav asutamiskoosoleku protokollina ega selle parandusena ega ka seaduses sätestatud registrile esitatava dokumendina. Selgitus põhjustas vaid tarbetult uue puuduste kõrvaldamise tähtaja andmise. Lähtudes tuvastatust on kohtunik seisukohal, et registripidaja on õigesti toiminud, kui on andnud puuduste kõrvaldamiseks aja, et korteriühistul oleks võimalik esitada registriosakonnale kande tegemiseks vajalikud ja seadusele vastavad dokumendid
6 kohaselt, kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha.
7 järgi, kui käesoleva paragrahvi lg. 6 sätestatud juhul ka kohtunik määruskaebust 15 päeva jooksul määruskaebuse temani jõudmisest alates täielikult ei rahulda, saadab ta kaebuse edasi ringkonnakohtule. Kohus leidis, et määruskaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata ning edastada Viru Ringkonnakohtule. Kohus juhindus KÜS § 3,
§-de 464 – 465, 591, 663 lg. 6 ja 7 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Kohtumäärus jõustus 28.septembril 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtumäärusega kohtumäärusega Kusjuures Viru Ringkonnakohus 27.08.2007.a määras:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.