2-05-1479/2

(4)Eelistungid Eelistungil, mis toimus

1. oktoobril 2005 selgitas avaldaja esindaja, et lapse ema ei ole võimeline oma last üksinda kasvatama, kuna puudub selleks oskus ja tahe. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on soovib ta oma last ise kasvatada, kuna selleks on käesoleval hetkel kõik võimalused olemas. Puudutatud isikul on uus elukaaslane, kes teda üleval peab ning seetõttu ei ole vajadust ka tööl käia. Eelistungil, mis toimus
2. novembril 2005 jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on ta võimeline ise last kasvatama. Tunnistaja O P seletuste kohaselt elab ta puudutatud isikuga koos alates 2004 a kevadest. L K tööl ei käi vaid hoolitseb majapidamise eest. L soovib ise last kasvatada. Tunnistaja V S ütluste kohaselt tegeleb ta alates 2002 aastast laste kasvatamisega. Tunnistaja hooldada on seitse last. E viidi hooldusperre 2002 aastal ajutiselt. Algul lapse ema käis tihti last vaatamas, kuid mida aeg edasi seda harvemaks külaskäigud jäid. Laps mängis, siis ema lihtsalt istus lapse kõrval, ta ei tegelenud lapsega, nende vahel puudub kontakt. Lapse sünnipäeval ema ei käinud. Viimane kord kui ema tuli ei soovinud laps teda näha, suhtus temasse kui võõrasse. L tuli ilma ette teatamata, tal on lapse vastu armastus, kuid selles osas ei oska ennast väljendada. Laps kutsub tunnistajat emaks. Tunnistaja O R ütluste kohaselt on ta Kohtla-Järve Lastekodu sotsiaaltöötaja. Tunnistaja on puudutatud isikuga tuttav sellest ajast, kui viimane oli ise lastekodus. L saab aru, et lapse eest on vaja hoolitseda, kuid ei suuda seda kõrvalabita teha. Väga palju sõltub praegusest elukaaslasest. Materiaalne võimalus praegu puudutatud isikul on, kuid peab harjuma vanema kohustustega. Kuna L on ise lastekodus kasvanud ei suuda ta lapsele kõike vajalikku edasi anda. Iseseisvalt ei suuda L hakkama saada. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas, et muutunud ei ole midagi. Lapse ema viimase aasta jooksul last külastanud ei ole, lapse käekäigu vastu huvi ei tunne ning lisaks lapse kahjustamisele on see asjaolu avalduse rahuldamiseks. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Puudutatud isik L K on kohtukutse kätte saanud isiklikult allkirja vastu ja on seega kohtuistungist teadlik. Kohus on puudutatud isikule kutse saatnud
3. mail 2007 puudutatud isiku elukohta, kuhu on jäetud teade dokumendi saabumise kohta kohtust. Puudutatud isik kohtukutsele postiasutusse järgi ei läinud. Puudutatud isikule saadeti kutse teistkordselt ning ta sai selle kätte
4. juunil
5. Seega on kohus teinud kõik vajaliku, et puudutatud isik õigeaegselt kohtusse kutsuda ja et talle kutse kätte toimetada vähemalt 10 päeva enne kohtuistungit. Kuna asi vaadatakse läbi hagita menetluses, siis tuleb kohaldada TsMS § 477 lg 3, mis sätestab, et kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 477 lg 3 on selline erisus, milles tuleneb, et kohus võib jätta TsMS § 343 lg 2 kriteeriumid kohaldamata, kui ta leiab, et konkreetses asjas on osalise esindatuse põhimõte siiski tagatud. Kohus leiab, et arvestades, et puudutatud isikul ei esinenud asja olemuse tõttu vajadust aeganõudva ettevalmistuse järele ning et kohus on teinud kõik võimaliku, et puudutatud isik õigeaegselt kohtusse toimetada ja asja kiire lahendamine on ennekõike lapse huvides, siis vaatamata sellele, et TsMS § 343 lg 2 kriteeriume on paari päevaga ületatud, on konkreetsel juhul 2

(4)puudutatud isiku esindatus piisavalt tagatud ja TsMS § 477 lg 3 kohaselt on võimalik asi sisuliselt läbi vaadata ilma puudutatud isiku osavõtuta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et E K on sündinud xxx ning tema emana on sünnitunnistusele märgitud L K. Laps on sündinud vallaslapsena. Käesoleval ajal elab laps hooldusperes. Kohtla-Järve linnavalitsus esitas

1. aprillil 2005 hagi L K vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse E K suhtes. Alates
2. jaanuarist
3. a menetleb kohus seaduse muudatuse tõttu avaldust hagita menetluses. Vanema õiguste määramine Kohus jõudis järeldusele, et L K ei täida oma kohustusi lapse E K kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning avaldab oma käitumisega lapsele kahjulikku mõju Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
4. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1 ja p 4 ning p 5 sätestavad, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju, ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Esitatud Ida Politseiprefektuuri vastustest nähtub, et L K on probleeme alkoholiga, isik ei ööbi tihti kodus ning laps on jäänud järelvalveta.
5. jaanuaril 2004 aastal oli laps üksinda kodus ning nuttis, Kohale kuutsuti kiirabi, politsei ja päästeteenistus. Vanemat kodus ei olnud. Laps viidi lastehaiglasse. Perekonnas hooldamise lepingu kohaselt viibib E K alates
6. jaanuarist 2005 hooldusperes. Kodukülastusakti kohaselt on hooldusperes kõik tingimused lapse kasvatamiseks väga head. Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse kodukülastusakti kohaselt elab L K Kohtla-Nõmme vallas. Kodukülastus toimus etteteatamata. Kodus olid L K ja tema tütar S P (sünd.xxx). Korter oli puhas ja korras. Laps oli rahulikult voodis. L elab koos O P. Peret aitavad O vanemad. L tunnistas, et saab tütre kasvatamisega hakkama ning soovib ka poega ise kasvatada. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja viimaste andmete kohaselt ei ole L K oma alaealist poega viimase aasta jooksul kordagi vaatamas käinud, lapse käekäigu vastu huvi ei tunne. Kohus leiab, et kirjeldatud tegevusega on L K jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused lapse E K kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Eeltoodud järeldust kinnitab ka asjaolu, et L K ei ole kordagi E hooldusperes viimase aasta jooksul külastanud ning lapse vastu huvi üles näidanud ning Jõhvi Politseiosakonna õiend asjaolu kohta, et laps oli jäetud ilma järelvalveta, millega on lapse tervist kahjustatud. Lapsevanemana on õigustatud L K oodata, et ta teeks kõik endast oleneva, et tegeleks lapse kasvatamisega ning looks lapsele tingimused eakohaseks arenguks. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks L K oma lapsevanema kohustuste täitmata jätmist. 3

(4)Lähtuvalt PKS § 54 lg 3, vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Arvestades L K käitumist lapse suhtes, tuleb lapse huvide kaitseks L K ära võtta vanemlikud õigused oma lapse E K suhtes. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks KohtlaJärve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on vanema õiguste äravõtmine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Vaidluses vanema õiguste äravõtmiseks E K suhtes ei pea kohus võimalikuks alaeale lapse arvamust ära kuulata. E K on 4-aastane, siis leiab kohus, et arvestades tema vanusele omase kaalutulusvõimega ühelt poolt ning ärakuulamisest tingitud menetluse venimisega kaasnevate ohtudega teiselt poolt on E huvides tema ärakuulamisest loobumine. Eeltoodu tõttu jõudis kohus järeldusele, et L K on jätnud ilma mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata oma kohustused alaealise E K kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, mistõttu tuleb L K ära võtta vanemlikud õigused oma lapse suhtes. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Kohtumääruse kättetoimetamine Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub ning TsMS § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad Saata kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtla-Järve Linnavalitsus esineb menetluses avaldajana ning seega saadetakse määruse ärakiri talle üldises korras. Peeter Pällin Kohtunik 4