3-07-315/13

3-07-315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2007.a., Tallinnas Haldusasja number 3-07-315 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Ene Randmäe Haldusasi Romeo Kalda kaebus Pärnu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Halduskohtu
2. mai 2007.a. otsus Apellatsioonkaebuse esitaja Romeo kalda Vastustaja Justiitsministeerium Asja läbivaatamise vorm kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohtu 23.mai 2007.a. otsus jätta muutmata ja Romeo Kalda apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 80 ( kaheksakümmend ) krooni, jätta Romeo Kalda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 31.juulil 2007.a., kuid selle peale võib esitada 30 päeva jooksul kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik.
3. veebruaril 2007.a. esitas Romeo Kalda Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tunnistada õigusvastaseks Pärnu Vangla toimingud - kinnipeetava isiklikku toimikusse ( edaspidi isiklik toimik )
4. mail 2005.a. distsiplinaarmenetluse käigus intsidendi kohta koostatud protokolli ( edaspidi protokoll ) lisamise ja selle protokolliga kaebuse esitaja süü tõendamine distsiplinaarrikkumise toimepanemises. Isikliku toimikuga tutvumisel leidis kaebaja selles Pärnu Vangla distsiplinaarmenetluse protokolli, milles viidatakse kaebaja noomitusega karistamisele, kuigi Tartu Halduskohtu 14.märtsi 2005.a. otsusega haldusasjas nr.3-577/04 oli distsiplinaarkaristus tühistatud. Isiklikus toimikus olev protokoll, milles kajastuv distsiplinaarkaristus on kohtuotsusega tühistatud, iseloomustab kaebajat negatiivselt. Õiguskantsler on
5. veebruari 2005.a.kirjas nr. 7-1/50018/0500688 samuti leidnud, et intsidendi kasutamine kinnipeetavat iseloomustava materjalina on lubamatu. Pärnu Vangla jättis 3.augusti 2005.a. vastuses nr. 5-19/139 kaebaja taotluse -
6. mai 2005.a. protokolli isiklikust toimikust eemaldamise kohta - rahuldamata. Pärnu Vangla leidis, et protokoll tõendab kaebaja poolt distsipliini rikkumise toimepanemist ja protokolli koostamise ajal oli selles märgitud distsiplinaarkaristus kehtiv. Kaebaja poolt Justiitsministeeriumi esitatud vaie jäeti
7. septembri 2005.a. vaideotsusega nr. 4-1-08/532 rahuldamata. Õiguskantsler leidis
8. novembri 2006.a. vastuses nr.7-1/060052/0607807, et ei ole tuvastatud kaebaja õiguste rikkumist, sest vaidlusaluse protokolli isiklikku toimikusse lisamine ei riku kaebaja õigusi, kuna seda dokumenti ei saa kaebajat iseloomustava materjalina kasutada. Kaebaja ei nõustu Pärnu Vangla, Justiitsministeeriumi ega Õiguskantsleri seisukohtadega ja leiab endiselt, et Pärnu Vangla toimingud on õigusvastased. Kohtumenetluses on vanglad asunud kaebajat iseloomustama kui korrarikkujat ning
9. mail 2005.a. koostatud protokollis kajastatud intsident on olnud viiteliseks aluseks kaebaja ebaseaduslikule erikohtlemisele vanglates. Õiguslikku tähendust mitteomavate intsidente kohta materjalide lisamist isiklikku toimikusse Vangistusseadus ega Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri pidamise põhimäärused ette ei näe. Kaebaja isiklikus toimikus olev protokoll, milles kajastuv karistus on kohtuotsusega tühistatud, iseloomustab kaebajat negatiivselt. Protokolli lisamine isiklikku toimikusse rikub kaebaja huve ja õigusi sellega, et kõigile toimikuga tutvujatele luuakse kujutlus, nagu oleks kaebaja pannud toime pisirikkumisi, millede eest ta karistada pole saanud. Tallinna Halduskohtu
10. mai 2007.a. otsuse kohaselt pole vaidlust selles, et intsidentidega seonduvat ja nende kogumist reguleerib Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus ( edaspidi Põhimäärus ). Põhimääruse § 24 kohaselt kantakse kinnipeetavatega asetleidnud intsidendid kinnipeetute registrisse, mille andmestik on § 4 lg.2 järgi ametialaseks kasutamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja erikohtlemisest vanglates protokollis täheldatud intsidendi tõttu. Tallinna Vangla direktori käskkirjast nr.951-d ei nähtu, et vangla direktori väärikuse alandamise eest raskendavatel asjaoludel, oleks kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamisel arvesse võetud kaebaja isiklikus toimikus olevat vaidlusalust protokolli või vangiregistri infolehele kantud intsidenti. Õiguskantsleri seisukoht, mille kohaselt intsidenti ei saa arvestada karistuse määramisel ega kinnipeetavat iseloomustavat teabena, ei ole vastuolus Tartu Halduskohtu ja Riigikohtu seisukohaga, mille järgi polnud põhjust jätta isiklikku toimikusse lisamata kaebajat puudutavaid muid dokumente. Kaeba ise loobus nõudest võtta tema isiklikust toimikust välja dokumendid vahejuhtumi kohta. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei keela seadus muid dokumente isiklikku toimikusse lisada ega anna muude dokumentide loetelu, mis võivad kinnipeetava isiklikus toimikus olla. Kohus märkis vaid , et kuna Vangistusseaduse § 17 lg.2 ei näe ette intsidente kajastavate dokumentide isiklikku toimikusse lisamist pole vangla toiming seadusekohane. Õiguskantsleri ja haldukohtu seisukohad pole lahknevad, sest nii õiguskantsler kui halduskohus on leidnud, et intsidendi kohta koostatud protokolli , mille järgi pole distsiplinaarkaristust määratud, ei saa kasutada kinnipeetavat iseloomustava materjalina ega distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendina. Samuti ei saa vaidlusaluse protokolli põhjal teise distsiplinaarsüüteo otsusesse märkida, et kaebaja on varem distsiplinaarkorras karistatud ning karistus on kehtiv. Justiitsministri määrusega nr.72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja ( edaspidi VSKE ) § 28 lg.3 p. 10 võimaldab isikliku toimiku teises osas kinnipeetavaga seotud muude dokumentide hoidmist. Nende dokumentide loetelu on seadusandja jätnud lahtiseks. Vangla direktoril on otsustusvabadus mõiste „ muud dokumendid „ sisustamiseks ja ametisiku poolt selle otsustusvabaduse kasutamine on õiguspärane. Vanglal on õigus koostada kinnipeetava isiklik toimik otstarbekuse printsiibil nii nagu seda lubab Vangistusseadus. Käesolevas asjas leiab halduskohus, et Pärnu Vangla poolt formeeritud kaebaja isikliku toimiku koosseisu pole muudetud. Kuna kaebaja ei esitanud kohustamisenõuet, on tema isiklik toimik muutmata koosseisuga. Nii nagu õiguskantsler nii ka halduskohus ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel sekkuda vangla direktori õigusesse koostada kinnipeetava isiklik toimik otstarbekohaselt. Halduskohus leiab, et kuna VSKE mõttes on distsiplinaarmenetluse protokoll kaebaja isikuga seotud materjal, siis võib see olla tema isiklikus toimikus, kuid seda ei saa kasutada õiguslike järelduste tegemiseks, sh. kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendina. Justiitsministeeriumi vaideotsust ei ole halduskohtus vaidlustatud ning see on jõustunud. Justiitsministeerium vastulause ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks. Justiitsministeerium pole vastustajaks vaideotsuse küsimuses, vaid on halduskohtu poolt määratud vastustajaks Pärnu Vangla tegevuse lakkamise tõttu. Samuti ei ole kohtuliku arutamise esemeks Tallinna Vangla halduspraktika. Kui vangla rikub kinnipeetavate õigusi, tuleb see konkreetne tegevus kohtus vaidlustada. Halduskohus nõustub vastustaja ja kaebuse esitajaga selles, et intsidendi kohta protokolli koostamist kui selle alusel karistust ei määratud , ei saa käsitleda distsiplinaarkaristusena ning protokolli olemasolu ei tõenda distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Pärnu Vangla direktori poolt kaebajale andud kirjalikus vastuses väljendatud teistsugune subjektiivne seisukoht on ekslik. Kuid kuna eelmärgitud vanglaametniku vastust ei hoita kaebaja isiklikus toimikus, vaid kaeba enda juures, siis ei riiva see kaebaja õigusi ega ohusta teda tulevikus. Samuti pole tõendeid selles, et kaebaja oleks intsidendi kohta koostatud protokolli või Pärnu Vangla direktori kirjaliku vastuse tõttu kaotanud kinnipeetava individuaalse täitmiskava põhjal võimaldatavaid soodustusi või pärsiks see tulevikus soodustuste saamist või Vabariigi Presidendi poole palvega pöördumist. Halduskohus leiab seetõttu, et protokolli koostamise ja vangla direktori vastuskirja alusel ei saa kaebajat lugeda konkreetses intsidendis distsiplinaarkorras karistatud isikuks. Vangla direktori vastuskirja saamisest möödunud pika aja jooksul ei ole sellest kaebajale saabunud kahjulikke tagajärgi ning võimalus, et selles kirjas väljendatu teda tulevikus ohustab on olematu. Seega puudub kaebajal preventiivne huvi ja halduskohtul vajadus möödanikus avaldatud ametniku subjektiivse seisukoha õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus jättis R. Kalda kaebuse rahuldamata ja tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Vastustaja kohtukulud jäeti Justiitsministeeriumi kanda. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses taotleb R. Kalda materiaalõiguse väära kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise ja kohtumenetluse normide rikkumise tõttu Tallinna Halduskohtu
11. mai 2007.a. otsuse tühistamist ja kohtukulude vastustajalt väljamõistmist. Apellandi väitel on halduskohus tõendite hindamisel jätnud tähelepanuta
12. mai 2005.a. protokollil asuva Pärnu Vangla asedirektori R. Annusvere resolutsiooni, materjalide kausta suunamise kohta, mis välistab protokolli isiklikku toimikusse lisamise. Vaidlusaluse protokolli juurde kuulunud muid dokumente – U. V ja A. Ai ettekanded – toimikusse ei lisatud, vaid paigutati vangla dokumentide kausta. Halduskohtule tõenditena esitatud kaebuse lisadena nr. 3 ja nr. 5 olid kohtu käsutuses Pärnu Vangla direktorile 21.juulil2005a. esitatud taotlus ja
13. augustil 2005.a. Justiitsministeeriumile esitatud vaie, milledes apellant juhtis tähelepanu vangla asedirektori R. Annuse resolutsiooni vastaselt protokolli tema isiklikku toimikusse lisamise faktile. Kohtuistungil vastustaja ei lükanud ümber kaebaja väidet ega olnud vaidlust selles, et
14. mail 2005.a. protokolli kaebajale tutvustamise ajal kinnitas inspektor H. Lind, et materjalid lähevad vangla kausta ja registrisse, mitte kaebaja isiklikku toimikusse. Apellandi väitel on käesolev vaidlus sarnane vaidlusega, mille lahendamisel Tartu Ringkonnakohus tegi otsuse
15. mai 2005.a. Selles kohtulahendis on halduskohus leidnud, et intsidendi kohta materjalide lisamine isiklikku toimikusse on õigusvastane, sest tegemist ei ole VangS § -s 17 lg.2 ettenähtud andmetega kinnipeetava käitumise kohta. Juhul kui intsidendile järgneb distsiplinaarkaristus, siis selle määramisega seotud dokumendid iseloomustavad kinnipeetava käitumist ja need lisatakse isiklikku toimikusse. Apellant ei nõustu vaidlustatud halduskohtu otsuse seisukohaga, mille kohaselt distsiplinaarmenetluse protokoll on kaebajaga seotud materjal Vangistusseaduse ja VSKE mõttes, mis võib olla isiklikus toimikus, kuid mida ei saa kasutada õiguslike järelduste tegemisele või kinnipeetava iseloomustamisel. Halduskohus on vääralt tõlgendanud VangS § 17 lg.2 ja § 64 lg.5 ja VSKE § -de 27 ja 28 sätteid, mis ei näe ette distsiplinaarmenetluse protokolli – mille alusel karistust ei määratud lisamist isiklikku toimikusse. Kinnipeetavat iseloomustatakse isiklikus toimikus olevate materjalide põhjal. Seda et protokoll sisaldab informatsiooni kaebaja käitumise kohta distsiplinaarkorrarikkujana kinnitavad Pärnu Vangla vastus ja Justiitsministeeriumi vaideotsus. Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse §-i 24 kohaselt kantakse kinnipeetavatega toimunud intsidendid kinnipeetute registrisse, mis § 4 lg.2 järgi on ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Seetõttu Pärnu Vangla ei olnud seadusest tulenevat volitusnormi intsidentide materjalide apellandi isiklikku toimikusse lisamiseks. VangS § 17 lg.2 kohaselt lisatakse isiklikku toimikusse distsiplinaarkaristuse materjalid. Järgnevalt apellant tsiteerib „Kriminaaltäitevõiguse“ õpiku lg. 77 teksti vastavasisulisi lõike ning Tartu Ringkonnakohtu
16. mai 2005.a. otsuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse intsidenti käsitlevad dokumendid juhul kui järgnes distsiplinaarkaristuse määramine. Apellant leiab, et halduskohus jättis ebaõigesti Pärnu Vangla
17. augusti 2005.a. vastuse nr.519/139 õigusvastaseks tunnistamata. Põhiseaduse § 3 lg.1 ja § 11 esimese aluse kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainuüksi kooskõlas põhiseadusega ja riigivõimu teostatakse põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse §-s 10 tuleneb, et isikul on õigus kindlusele riigi poolt läbiviidavate toimingute osas. Kui Pärnu Vangla direktor ei pidanud vajalikuks apellanti karistada, siis ei saa lugeda ka protokolliga tõendatuks distsiplinaarrikkumise toimepanemist ega iseloomustada apellanti korrarikkujana VangS-e § 53 ja § 64 mõttes. Apellant ei esitanud nõuet Pärnu Vangla direktori vastuses muutmiseks, vaid selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Seega puudus halduskohtul vajadus uurida, mida vastuse koostaja silmas pidas ja asi tulnuks lahendada kaebuse piires. Pärnu Vangla direktori vastuse õigusvastaseks tunnistamata jätmisega rikkus halduskohus kohtumenetluse norme. Apellandi põhjendatud huvi on kinnipeetava isiklikus toimikus õige informatsiooni kajastamiseks ja tema käitumise õiglaseks iseloomustamiseks otsuste tegemisel soodustuste ja võimaluste kohta karistuse kandmise ajal. Veel leiab apellant, et Pärnu Vangla ja Justiitsministeerium on rikkunud Põhiseaduse §-st 14 tulenevat hea halduse põhimõtet, lisades isiklikku toimikusse dokumendi millel pole õiguslikku tähendust. Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja seisukohal, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. HKMS § 32 lg.6 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses ära näidata, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on halduskohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt esitatakse selles motivatsioone ja argumente, millede osas on seaduslikud ja põhjendatud seisukohad esitatud vaidlustatud halduskohtu otsuses. Seetõttu vastustaja jääb varasema menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ja täpsustab vaid mõningaid detaile. Vaidlustatud halduskohtu otsuses
18. leheküljel oleva lausega: „ … muid väidetavalt antud lubadusi kohus kontrollida ei saa kuna kaebaja ei esitanud vastavaid tõendeid …“ pidas kohus silmas tõendeid tsiviilkohtumenetluses seadustiku §-s 229 tähenduses, mitte kaebuse esitaja enda poolt kirjalikult ja suuliselt korduvalt väljendatud arvamusi. Kaebuse esitaja ei olnud kohtumenetluses võimeline tõendama oma väiteid selle kohta, et isiklikku toimikusse lisatud protokolli kasutatakse tema iseloomustamisel negatiivse informatsioonina. Kuna ühtegi tõendit selle kohta ei esitatud, siis on apellandi sellesisuline väide paljasõnaline. Kohtuvaidlus toimub apellandi õiguste hüpoteetilise rikkumise üle, tema õigusi reaalaselt rikutud ei ole ning põhjendatud huvi kaebuse menetlemiseks puudub. Apellant on vääral arusaamisel kinnipeetute registris ja isiklikus toimikus oleva teabe kasutamisest. Vanglaametnikel on teenistuskohtuste täitmisel õigus kasutada nii kinnipeetute registrit kui kinnipeetu isiklikku toimikut. Seega on arusaamatu apellandi seisukoht, mille järgi protokolli paberkandjal tema isiklikku toimikusse lisamine rikub tema õigusi, kuid sama teabe kinnipeetute registris talletamine tema õigusi ei riku. Seadusandja on loetlenud vaid peamised dokumendid, mis lisatakse isiklikku toimikusse. Kuna tegemist on lahtise loeteluga, siis võib haldusorgan vajadusel lisada isiklikku toimikusse muid dokumente. Apellanti ei ole intsidendi eest distsiplinaarkorras karistatud. Samuti ei ole isikut võimalik lugeda distsiplinaarsüüdeos süüdiolevaks kinnipeetava avaldusele antud vastuses sisalduva hinnangu alusel, vaid karistatust tõendab vastav haldusakt. Protokolli isiklikku toimikusse lisamine apellandi õigusi ei rikkunud. Apellatsioonkaebuse 4 –l leheküljel sisalduv järeldus, et Pärnu Vangla
19. augusti 2005.a. vastuse nr.5-19/139 õigusvastaseks tunnistamata jätmisega rikkus halduskohus menetlusnorme, on väär. Kaebuse rahuldamata jätmine ei ole kohtumenetluse normide rikkumiseks, millised loetletakse HKMS § 45 lg.1-s või muu neile sarnane rikkumine. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellatsioonkaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus tutvunud Tallinna Halduskohtu
20. mai 2007.a. otsuse vaidlustamiseks esitatud R. Kalda apellatsiooniga, Justiitsministeeriumi kirjaliku vastusega ja haldusasja toimiku nr. 3-07-315 materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis korratakse sisult kõikki samu väiteid õigusrikkumiste kohta, mis olid apellandi poolt kirjeldatud halduskohtule esitatud kaebuses, protokollitud halduskohtu istungil ning kummutatud Tallinna Halduskohtu
21. mai 2007.a. otsuse põhiosas esitatud faktiliste asjaolude analüüsile rajatud järelduste ning õiguslikke hinnangutega. Apellatsioonis pole esitatud tõendeid, muid asjaolusid, mis asja arutamisel jäänuks halduskohtu tähelepanuta ja kogumis hindamata ning ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks seada kahtluse alla halduskohtu otsuses sisalduvad järeldused ja seisukohad apellandi õiguste rikkumisest intsidendi kohta koostatud protokolli isiklikku toimikusse paigutamisega ja apellandile personaalselt adresseeritud Pärnu Vangla direktori asetäitja R. Annusvere
22. augusti 2005.a. vastuskirjaga nr.5-19/
23. Kohtumenetluse poolte vahel pole vaidlust tunnistajate U. V ja A. A ettekannetes ning inspektor H. Lindi koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldatud R. Kaldaga seonduva vahejuhtumi asetleidmise faktis. Samuti pole vaidlust asjaolus, et apellandile ei ole
24. mail 2005.a. koostatud protokolli alusel distsiplinaarkaristust määratud ega ta karistust kandnud. Seda kinnitab ka apellandi poolt kohtule esitatud vangiregistri väljavõte. Apellant ei ole asja arutamisel esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluse käigus ringkonnakohtule esitanud ühtegi tõendit selles, et distsiplinaarmenetluse protokolli asumine tema isiklikus toimikus või Pärnu Vangla direktori asetäitja R. Annusvere vastuskirja olemasolu oleks toonud apellandile kaasa kahjulike tagajärgi, mõjutanud järgnevate distsiplinaarmenetluste käigus tehtud otsustusi, kinnipeetavale võimaldatavate soodustuste saamist, kajastunud individuaalses täitmiskavas vms. Apellandi väited võimalikus õigusriivest ei vasta tegelikele asjaoludele, ei toetu ühelegi faktilisele asjaolule, on paljasõnalised ning oletuslikku laadi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega selles, et kinnipeetava isiklikus toimikus asuval distsiplinaarmenetluse protokollil ega apellandi valduses oleval Pärnu Vangla direktori asetäitja R. Annusvere vastuskirjal pole tähendust apellanti õigusrikkujana iseloomustamisel või distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi olevana käsitlemiseks. Ringkonnakohtu seisukohalt on apellatsioonkaebuses osundatud distsiplinaarmenetluse protokollil olev Pärnu Vangla direktori asetäitja R. Annusvere resolutsioon, materjalide kausta suunamise kohta, vangla asjaajamise korraldusliku tähendusega ning selles pole täitvale ametnikule ühetähenduslikku suunist distsiplinaarmenetluse protokolli kinnipeetava isiklikku toimikusse paigutamiseks. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsusega selles, et VangS § 17 ning VSKE § 28 lg.3 punkt 10 kohaselt võib kinnipeetava isikliku toimiku teise ossa paigutada muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. Tegemist on kinnipeetuga seotud dokumentide nii nimetatud lahtise loeteluga, mille sisustamine on vangla direktori otsustamisvabadus. Seejuures puudub ettekirjutus, et muude dokumentide all tuleks silmas pidada vaid kinnipeetava suhtes õiguslikku tähendust omavaid dokumente. Vangladirektoril on õigus otsustada, kuidas kehtivaid õigusnorme arvestades kinnipeetava toimikut koostada. Pole kahtlust, et
25. mail 2005.a. koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll oli apellandi R. Kaldaga seotud dokument ning õigusaktis antud kaalutlusõigust kasutades oli ametiisikul õigus otsustada distsiplinaarmenetluse protokolli säilitamine kinnipeetu isiklikus toimikus. Õigusaktidega kooskõlas ja antud otsustuspädevuse piires tehtud ametiisiku toiming ei ole õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses väljendatud seisukohaga, et vanglaametnikele on teenistuskohustuste täitmisel juurdepääs kinnipeetute registris kui kinnipeetu isiklikus toimikus talletatud teabele. Seetõttu puudub loogika apellandi väites, et
26. aprillil 2005.a. telefonikaardi kasutamisega seotud intsidendiga kohta paberkandjal koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli hoidmine isiklikus toimikus kahjustab võimaliku negatiivse iseloomu tõttu tema õigusi , kuid sama intsidendi kinnipeetud registris kajastamine apellandi õigusi ei riiva. Halduskohtule esitatud kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses pole apellant esitanud kohustamisnõuet eelmärgitud distsiplinaarmenetluse protokolli isiklikust toimikust eemaldamiseks. Ainetu on apellatsioonkaebuse väide, nagu rikkunuks esimese astme halduskohus kohtumenetluse norme sellega, et jättis Pärnu Vangla direktori
27. augusti 2005.a. kirjaliku vastuse nr.5-19/139 õigusvastaseks tunnistamata. Ringkonnakohus nõustub täielikult apellatsioonkaebusele antud Justiitsministeeriumi
28. juuli 2007.a. kirjalikus vastuses nr.4-2-11/1739 väljendatud seisukohaga, et apellandi taotluse kohtuotsusega rahuldamata jätmine pole käsitletav kohtumenetluse normide rikkumisena . Kohtumenetlus esimese astme halduskohtus kulgeb HKMS 3-da peatüki regulatsioonide kohaselt ning ainuüksi nende sätete riive võib olla hinnatud kohtumenetluse normide rikkumisena. HKMS § 26 sätestab halduskohtu volitused kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel ning selle paragrahvi lg.1 p.6 kohaselt on halduskohtul volitus jätta kaebus või protest rahuldamata. Seega on kohtuvaidluse sisulisel lahendamisel kaebuses esitatud nõude kohtuotsusega rahuldamata jätmine kohtu seadusjärgne tegevus, mitte kohtumenetluse normide rikkumine. Ringkonnakohus soostub halduskohtu otsuse põhiosa asjaoludega ka selles, et eelnimetatud Pärnu Vangla direktori kirjalik vastus ei tõenda apellandi poolt distsiplinaarõigusrikkumise toimepanemist ega ole sellise tähendusega iseloomustava materjalina kasutatav. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle dokumendi väljaandmisega apellandile saabunud kahjulike tagajärgede, tema õiguste kitsendamise või kinnipeetavale võimaldatavatest soodustustest nüüd ja tulevikus ilma jäämise kohta. Apellandi väidetav mittenõustumine halduskohtu otsuses faktiliste asjaolude kogumile antud õigusliku hinnanguga ei sea iseenesest kahtluse alla kohtu järelduste tegelikele asjaoludele vastavust või materiaalõiguse kohaldamise õigsust. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme halduskohtu otsuse põhjendusega ning kasutades TsMS § 654 lg.6 antud õigust ei pea siinjuures vajalikuks nende jätkuvat kordamist. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 46 lg.1 p.1; § 47 lg.1 ja 3 jätab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu
29. mail 2007.a. otsuse muutmata ja Romeo Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 ( kaheksakümmend ) krooni suuruses summas jätta HKMS § 92 lg.1 alusel kohtukuluna Romeo Kalda kanda. Vastustaja, Justiitsministeerium, tõendeid kantud menetluskulude suuruse kohta esitanud ei ole. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA E. RANDMÄE