Hageja viivise nõue kostja vastu tuleneb TMS § 30 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt, kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Hagiavaldusest ei selgu, kas sissenõudja on taotlenud ja kas kohtutäitur on sellise viivise väljamõistmise osas otsuse teinud. Kehtiv õigus ja ka TMS rakendussätted võimaldavad täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.2006.
Selline viivis on sissenõutav ka pärast 01.01.2006.a. Kuni 01.01.2006.
on vaadeldav viivise võtmist võimaldava materiaalõigusliku erinormina, mis kehtestas täitemenetluses VÕS §-ga 113 võrreldes erineva viivise määra. Alates 01.01.2006.a kehtivate TMS ja TsMS uutest redaktsioonidest ning nende seadustike rakendussätetest ei tulene, et täitemenetluses maksetega viivitamisel enne 01.01.2006.a ei oleks viivise sissenõudmine pärast 01.01.2006.a täituri poolt kuni 01.01.2006.
MS § 461 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt kohtuotsusega mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. 3. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et hageja nõue tuleb esitada täitemenetluses. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tühistab kohus ka oma korralduse puuduste kõrvaldamiseks hagi tagamise taotluses. Ele Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.