TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 09 märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-12270 FIE Olli Kalevi Nuikkinen versus Põlluvar

§ 196lg 2 jättes andmata täiendava tähtaja hagejale kohustuse täitmiseks.

Hageja on seisukohal, et lepingute ülesütlemisega kannan ta suurt kahju, sest hageja on varunud põldude väetamiseks väetist ning külvimaterjali. Hageja palub lähtudes

§ - dest 6, 7, 116 lg 4, 196 lg 2 ja TsMS § - dest 368 lg 1, 138 lg1, 162 lg 1 tuvastada kostja tähtajalise rendilepingute erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendamatust ja seadusevastasust ning 01 03 2002 ja 19 03 2003 sõlmitud rendilepingute kehtivust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja põhjendused 14 detsembril 2005 esitas kostja hagejale arve, tasumise tähtajaga 28 detsember

1. Hageja jättis arve tähtajaks tasumata. Kahe kuu möödudes esitas kostja hagejale ülesütlemise rendilepingute kohta. Hageja teatas kostjale, et tegemist oli hooletusega, kuivõrd ta ei jälginud piisava hoolikusega maksetähtpäeva. Kostja tugines sellele, et hageja rikkus lepingut. Kostja ei pidanud andma täiendavat tähtaega arve tasumiseks, kuna tegemist oli raske hooletusega. Lepingute järgi loeti rendiaasta alguseks lepingu allakirjutamise kuupäev ja renditasu makstakse üks kord aastas novembrikuus. Kostja esitas hagejale 2 arvet korraga, millest üks käis möödunud ajavahemiku kohta alates märtsist kuni detsembrini ja teine tulevase aasta jaanuari ja veebruari eest. Arve esitati seega keset aastat ja seda ei saa käsitleda ettemaksuna. Suurem arve summas 86 000 krooni tasuti hageja poolt 27 12 2006 ning teine arve RE 123/ 06 summas 22 467.80 krooni jäi tasumata. Kuna arved saabusid ühel ajal, ei ole usutav hageja väide, et ta ei maksnud 2 arvet hooletusest. Saldoteatisele hageja ei reageerinud. Pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist tasus hageja arve RE 123/
2. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud toimiku materjalidega ära kuulanud poolte seletused jah hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viivitas ühe arve maksmisega. Hageja tunnistab, et jättis arve maksmata hooletusest. Vaidlus poolte vahel on selles, kas kostja oleks pidanud enne lepingu ülesütlemist andma hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

§ 116

lg 4 sätestab, et ei ole lepingu ülesütlemine täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral ebamõistlikult suur kahju. Hageja väidab, et lepingu ülesütlemine enne kevadtöid tegi talle suurt kahju, kuna oli varutud külviks seemned ja väetised. Kostja väidab, et hageja ei ole esitanud tõendeid kahju suuruste kohta seoses ülesütlemisega. Kohus asub seisukohale, et hageja rentides põllumaad igal juhul varub külviperioodiks valmis väetise ja seemned, teades, et rendileping on kehtiv. Seega on hageja väide usaldusväärne, et temal olid külviks vajalik juba varutud kui talle rendilepingud üles öeldi.

§ 196

lg 2 sätestab, et tähtaja määramine ei ole vajalik kui on tegemist

§ 166

lg 4 teise lausega, mis viitab

§ 116

lg 2 p 2 sätestatud alusele ( rikuti kohustus, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. ) Kostja väidab, et ta on kasumit taotlev äriühing, seega on tulu õigeaegne laekumine tema jaoks äärmiselt tähtis. Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et hageja tasus kostjale tähtaegselt rendi maksumuse suuremas osas s.o. 86 000 krooni ning tasumata jäi väiksem osa s.o. 22 467.20 krooni. Seega on kostja kätte saanud suurema osa rendi maksumusest ja kohtu arvates ei saanud väiksema osa maksmata jätmine viia rendileandjat raskesse olukorda, et öelda rendileping üles ilma täiendavat tähtaega andmata. Kohus tuvastas, et antud asjas on tegemist tähtajaliste kestvuslepingutega. 01 03 2002 sõlmitud maarendileping oli sõlmitud tähtajaga 31 detsember 2006 ja 19 03 2003 sõlmitud maarendilepingud olid sõlmitud tähtajaga 31 detsember 2007. Kuna tegemist on tähtajaliste kestvuslepingutega, siis saab nende puhul kasutada ainult erakorralist ülesütlemist. Kestvuslepingu võib üles öelda ainult mõjuvate põhjuste olemasolul. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul lepingu rikkumist (

§ 196lg 2 ).

Kui mõjuvaks põhjuseks on lepingu oluline rikkumine, ei pea küll järgima etteteatamistähtaega, kuid kestvuslepingu võib üles öelda siiski alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine rikkumise lõpetamiseks ei ole vajalik

§ 116

lg 2 p 2- 4 sätestatud juhtudel.

§ 116

lg 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 3 kohaselt, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib 3 kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kohus leiab, et antud asjas on tegemist lepingute osalise rikkumisega, kuna hageja tasus tähtaegselt suurema osa renditasust. Kostja esitas hagejale arved eraldi eelneva rendiaasta eest aasta lõpuni ja teise arvega kaks kuud eraldi kuni uue rendiaasta alguseni. Seega leiab, kohus et see on ositi maksmine, Kostjal oli õigus rendilepingust taganeda üksnes osaliselt, mitte üles öelda terve rendileping.

§ 116

lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 166

lg 5 sätestab, et käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Samuti ei ole hageja teatanud, et ta oma kohustust kostja ees ei täida. Kohus on seisukohal, et kostja oli kohustatud andma hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustust ka siis täitnud, oleks kostjal tekkinud õigus leping erakorraliselt üles öelda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Helle Tamm Kohtunik 4