2 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks s.o. kaja, kui kohtuistungile mittetulemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja nõue Hagist ja hageja seletustest nähtub, et pooltel on ühised lapsed- xx.xxxxxxx xxxx.a. sündinud tütar C T ja xx.xxxxxx xxxx.a. sündinud tütar S T. Alates 2006.a. detsembrikuust elavad pooled eraldi ja lapsed on hageja juures. Kostja on laste ülalpidamiseks hagejale raha andnud ja ka lastele riideid ning jalatseid ostnud, kuid materiaalne toetus on ebaregulaarne. K.a. juulikuus kostja hagejale raha ei andnud, augustikuus tasus 2000 krooni ja septembris 2500 krooni. Hageja soovib, et oleks tagatud laste ülalpidamiseks igakuuliselt kindel summa ja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista vanema lapse ülalpidamiseks 3550.- krooni ja noorema lapse jaoks 3750.- krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kummagi lapse kohta 2000.- kroonini. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse ja kohtukutse kätte saanud ning andnud hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitab, et ta on hagejale laste ülalpidamiseks pidevalt raha andnud, ostnud lastele riideid ja muud vajalikku, ta tasub ühiselt võetud eluasemelaenu ja elamu kindlustusmakseid. Kostja soovib maksta vanema tütre ülalpidamiseks kuus 1300 krooni ja noorema tütre ülalpidamiseks 1235.- krooni. Kohtuistungile ei ole kostja aga tulnud. Kohtukutsega on kostjale selgitatud, et niisugusel juhul võib kohus teha tagaseljaotsuse ja hagi rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus teha tagaseljaotsus vastavalt
S § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Hageja seletustest nähtub, et kostja ei ole oma kohustust täitnud küllaldaselt. Kostja poolt soovitud summad jäävad alla PkS § 61 lg. 4 ette nähtud elatise alammäära, milleks alates 01.jaanuarist 2007.a. on 1800 krooni kuus ja seepärast ei ole alust neis summades ka elatist määrata. PkS § 61 lg. 6 ette nähtud erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. Kuna elatiselt tuleb tasuda tulumaks, siis on hageja soov saada elatist selle alammäärast suuremana põhjendatud. Hageja ainus sissetulek on riiklikud toetused 1500 krooni kuus. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud.
2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale.
2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Hagi hinnaks kujuneb seega 16200.- krooni, millelt Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250.- krooni. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on hagiavalduses soovinud elatise väljamõistmist alates 01.juulist 3 2007.a., mis tuleb lugeda põhjendatuks.
1 täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.