3-07-403/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-403 Haldusasi OÜ V T kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
2. oktoobri 2006 maksuotsuse nr 12-5/366 ning Maksu- ja Tolliameti
3. jaanuari 2007 vaideotsuse nr 61/11 kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. augusti 2007 määrus Kaebaja ja kaebuse liik A.L. e määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
5. augusti 2007 määrus, millega kohustati tunnistajat A.L. t andma ütlusi haldusasjas nr 3-07-
6. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Tartu Halduskohtu menetluses on OÜ V T kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 27.10.2006 maksuotsuse nr 12-5/366 ning Maksu- ja Tolliameti 12.01.2007 vaideotsuse nr 6-1/11 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja suhtes viidi Lõuna maksu- tollikeskuse poolt läbi maksurevisjon, mille raames kontrolliti kaebaja käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust kaebaja ja OÜ-te H, W, G, MG ja TG vahel
7. a toimunud tehingutest tulenevalt. Revisjoni käigus jõudis maksuhaldur järeldusele, et kaebaja ja eelnimetatud osaühingute vahel ei ole revideeritud perioodil tehinguid toimunud. Tulenevalt eeltoodust kohustati kaebajat 27.10.2006 maksuotsusega nr 12-5/366 maksma täiendavalt tulumaksu 635 432 krooni ja käibemaksu 293 678 krooni. Kaebaja vaie nimetatud maksuotsusele jäi Maksu- ja Tolliameti 12.01.2007 vaideotsusega nr 6-1/11 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on kaebaja juhatuse liige M.V tellinud arveid ülalnimetatud varifirmade koordineerija A.L. e käest eesmärgiga suurendada mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Sellisele seisukohale on Maksu- ja Tolliamet jõudnud A.L. e kahtlustatavana ülekuulamise protokollis antud seletuste läbi. Halduskohtu 28.05.2007 kohtuistungil määras kohus, et asja arutamine tuleb edasi lükata ning seoses täiendavate tõendite kogumisega kutsuda kohtuistungile tunnistajana A.L. . 21.08.2007 saabus halduskohtusse A.L. e avaldus, milles A.L. keeldub 23.08.2007 määratud kohtuistungil ütluste andmisest, viidates TsMS § 257 lg 2, mille kohaselt võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut. Avalduse kohaselt on haldusasja menetlus otseses seoses Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna menetluses oleva kriminaalasjaga, kus A.L. on kahtlustatav. Ütluste andmine tunnistajana halduskohtu istungil võib kaasa tuua A.L. ele esitatud kahtlustuse laienemise ning süüstab teda seega täiendava kuriteo toimepanemises. Avalduse esitajal puudub halduskohtu istungil võimalus realiseerida oma õigusi kahtlustatavana. 23.08.2007 kohtuistungil teavitas kohus menetlusosalisi A.L. e avaldusest. Kaebaja ei pidanud tunnistaja ülekuulamist vajalikuks, ka ei pidanud ta võimalikuks kasutada A.L. e kahtlustatava ülekuulamise protokolli lubatava tõendina halduskohtumenetluses. Vastustajate esindaja leidis samuti, et tunnistaja ülekuulamine kohtuistungil ei ole vajalik, olles aga seisukohal, et A.L. e kahtlustatavana ülekuulamise protokollid on lubatavateks kirjalikeks tõenditeks, mida saab hinnata kogumis teiste tõenditega. Tartu Halduskohus jättis 23.08.2007 määrusega A.L. e avalduse tunnistajana ütluste andmisest keeldumiseks rahuldamata ning kohustas tunnistajat A.L. t andma ütlusi haldusasjas nr 3-07-
8. Määruse kohaselt ei ole tunnistaja A.L. e keeldumine ütluste andmisest õiguspärane. Vastustaja on maksumenetluses pidanud võimalikuks tugineda A.L. e kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele. Asjaolu, et ütlused on fikseeritud kirjalikes tõendites, ei muuda olematuks tõendi allikat, milleks on A.L. ja tema poolt antud ütlused. Halduskohtus kehtib tõendite vahetu uurimise printsiip, mistõttu on kohus pidanud vajalikuks kuulata A.L. t asjas tunnistajana. Kaebaja seadusliku esindaja M. V kohtuistungil antud seletus ja A.L. e maksuhaldurile kahtlustatavana antud ütlused on vastuolulised ning A.L. e ütlused süüstavad kaebajat nende tegude toimepanemises, mis on tinginud vaidlusaluse maksuotsuse ja vaideotsuse tegemise. A.L. e tunnistajana ülekuulamiseta puudub võimalus haldusasja õigeks lahendamiseks, kuna vastasel korral jääksid M. V seletuses tõstatatud kahtlused A.L. e ütluste objektiivsusest kontrollimata. A.L. e keeldumine tunnistajana ütluste andmisest ei ole õiguspärane ka motiivil, et MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 21.08.2007 e-kirja kohaselt on talitusel praeguseks piisavalt A.L. t süüstavaid tõendeid, et esitada talle kahtlustus kaebaja juhatuse liikmele M. V maksupettuse toimepanemisele kaasaaitamises, kusjuures vastav kahtlustus on talituses 21.08.2007 seisuga juba koostamisel. A.L. on ütlused seonduvalt kaebaja maksuasjaga andnud juba
9. a oktoobris, nii et samade asjaolude avaldamine halduskohtu istungil ei saa kuidagi süüstada teda täiendava kuriteo toimepanemises. Kuulamata ära tunnistajat vahetult kohtuistungil raskendab halduskohus otseselt tunnistaja olukorda, kui kohus hindab tunnistaja kahtlustatavana antud ütlusi kirjaliku tõendina kogumis teiste maksuasjas kogutud tõenditega. Kahtlustatavana antud ütluste käsitlemine kirjaliku tõendina on otseses vastuolus TsMS §-de 257-259 eesmärgiga, milleks on anda teatud juhtudel tunnistajale õigus keelduda ütluste andmisest. Taolisel juhul võtaks kohus tunnistajalt üldse võimaluse selgitada faktilisi 2 asjaolusid, mis tingisid tema osalemise nendes õigussuhetes, mis tingisid vaidlusaluse maksuotsuse tegemise. Halduskohus ei hinda neid asjaolusid, mis viitavad sellele, kas tunnistaja on osalenud maksupettuse toimepanemises või mitte. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.L. taotleb määruskaebuses, juhindudes PS §-st 22, KrMS §-st 7 lg 2 ja TsMS §-st 257 lg 2 halduskohtu määruse tühistamist ning A.L. e vabastamist nimetatud asjas tunnistajana ütluste andmise kohustusest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus õiguspärane motiveeriva ja resolutiivosa vastuolu tõttu. Kohus on välja toonud motiivid, millised kinnitavad täielikult A.L. e taotluses toodud seisukohti. Nii viidatakse määruses MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse 21.08.2007 e-kirjale, millest omab tähtsust uurimisosakonna seisukoht kahtlustuseks aluste olemasolu kohta. A.L. on tunnistatud antud menetlusega seoses kahtlustatavaks kriminaalasjas. KrMS § 7 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. PS § 22 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kohtuotsus haldusasjas omab tulevikus A.L. e suhtes õiguslikku tähendust selles, kas need teod leidsid aset ja kas need on toime pandud A.L. e poolt. Nii jääb menetlejal kriminaalasjas ainult üle tõendada eeltoodud tegude õigusvastasust, mistõttu A.L. t kohustatakse käesolevas haldusasjas andma ütlusi iseenda vastu ja süüstama end kuritegude toimepanemises. Kuidas on võimalik asja lahendada A.L. e ütlusteta, ei puutu asjasse, kuna kohtul on võimalik A.L. e ütlusi mitte kasutada, rajades otsuse teistele tõenditele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti leidnud, et A.L. e keeldumine tunnistajana ütluste andmisest ei ole õiguspärane. A.L. on andnud ütlused seoses kaebaja esindaja maksuasjaga juba
10. a oktoobris, nii et samade asjaolude avaldamine halduskohtu istungil ei saa teda süüstada täiendavate kuritegude toimepanemises. Halduskohus ei hinda seda, kas A.L. on osalenud maksupettuses või mitte, vaid soovib saada täiendavaid selgitusi varem antud ütluste kohta, mis kaebaja seadusliku esindaja väitel ei ole usaldusväärsed. Vastustaja leiab, et kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste protokollid on haldusasjas lubatavateks tõenditeks, sõltumata sellest, kas kohtuistungile kutsutud tunnistaja annab haldusasjas ütlusi või keeldub sellest. Küll on aga kohtul õigus kohustada tunnistajat haldusasjas ütlusi andma, kui see on vajalik kahtlustatavana antud ütluste kontrollimiseks ja täpsustamiseks ning puuduvad asjaolud, mis lubaksid tunnistajal ütluste andmisest keelduda. OÜ V T on seisukohal, et A.L. e ütlused ei ole haldusasjas vajalikud, sest vastustaja ei ole A.L. e ütlustega põhjendanud vaidlustatud maksuotsust ja vaidemenetluse raames ei ole võimalik maksuotsuse põhjendusi täiendada. Maksuametil oli võimalus A.L. e seletuse võtmiseks maksurevisjoni käigus, mida ei ole tehtud. A.L. e kriminaalasjas koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ei ole lubatavad tõendid halduskohtumenetluses. Samas, kui kohus peab siiski võimalikuks nimetatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollidele tugineda, siis on kaebaja protsessuaalne huvi suunatud A.L. e tunnistajana ülekuulamisele. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
11. augusti 2007 määrus tuleb tühistada. TsMS § 257 lg 2 alusel võib tunnistaja keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on A.L. e suhtes koostamisel kahtlustus OÜ V T juhatuse liikmele M. V maksupettuse toimepanemisele kaasaaitamises. Seega haldusasjas ülekuulamisel tunnistajana peaks ta andma end süüstavaid ütlusi. PS § 22 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. A.L. e kohustamisel tunnistusi andma oleks tegemist selle põhimõtte rikkumisega Kuna A.L. on kohtule teatanud, et ei soovi haldusasjas ütlusi anda TsMS § 257 lg 2 alusel, siis puudub alus ka kohustada teda ütlusi andma. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul on võimalik asi lahendada ka asjas leiduvate muude tõendite alusel, milleks kindlasti on asjas A.L. e ütlused, mis on kirjalikuks tõendiks. Nende usaldusväärsust saab hinnata kogumis teiste tõenditega. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi