← Eesti

2-05-14366/1

Obsah (4)§ 230§ 5§ 60§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2007a.,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14366 Tsiviilasi

§ 230

lg .1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab menetlusosaliste tõendite esitamise kohustuse. Vaidlust ei ole selles,et korteriomand XXX Tallinnas ,turuväärtusega 915 000 krooni ja sõiduauto Volga müügist saadud 20 000 krooni on abikaasade ühisvara. Abielusuhete lõppemise aega soovivad pooled tõendada tunnistajate ütlustega.

§ 5

lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tunnistaja VS ütluste kohaselt ei mäleta ta täpselt,millal pooled lahku läksid,arvab,et umbes 1997-1998 a. ,lahkuminekust sai ta teada hagejalt peale 1997 a.,enne seda elasid pooled XXX tänaval. Kostja tunnistaja BK ütluste kohaselt on ta kostja kauaaegne tuttav.Kostjal tekkisid probleemid abielusuhetes juba 1995 a. Kostja teatas,et abielusuhted on lõppenud ja soovib abielu lahutada, palus rahalist laenu korteri muretsemiseks ja abi korteri leidmisel .Tunnistaja kinnitab ,et leidis kostjale sobiva korteri XXX tänaval ja laenas talle 1996 a sügisel 40 000 krooni,aitas tal valida ehitusmaterjali ja tegi korteris osaliselt maalritöid.Hagejat ta XXX korteris ei ole näinud. Kostja tunnistaja LM sõnul tunneb ta kostjat 1993 a.,elasid ühes majas,lapsed sõbrustasid.Tunnistaja sõnul poolte isiklik elu ei laabunud hageja alkoholiprobleemist tuleneva tõttu.Detsembris 1995 a.peale füüsilise vägivalla tarvitamist hageja poolt kostja kallal ,ütles kostja ,et lõpetab abielusuhted hagejaga .Hiljem nägi tunnistaja ,et kostja koos lapsega elasid lastetoas.Tunnistaja sõnul andis ta kostjale laenuks 60 000 krooni uue eluruumi muretsemiseks .Kostja ei ela XXX tänaval 1996 a. sügisest ,mil ta ostis endale XXX tänavale korteri. Kostja tunniataja VV sõnul on pooled tema vanemad.Tunnistaja sõnul läksid vanemad lahku talvel 1995 a.Tollal õppis ta esimeses klassis.Tulnud koolist koju nägi ta ,millises olukorras oli ema ,keda isa oli äsja peksnud.Pärast seda sündmust elasid nad emaga eraldi teises toas kuni 1996 a. sügiseni,mil ema ostis korteri XXX tänavale ja oli võimalik ära kolida.Elati ema raha eest,ema töötas turul.Isa ei ole andnud mingit raha, XXX korterit aitasid remontida vanaisa ja onu B. Remonti tehti XXX korteris elamise ajal.Isaga ei suhtle. Hageja väitel püüab tunnistaja VV kohut eksitada ,kuna tal on konfliktsed suhted isaga. Kohus leiab,et tunnistaja ütlustes ei ole mingit alust kahelda. Kohtu hinnangul hageja väide abielusuhete lõppemise samastamisest abielu lahutamise registreerimisega ei ole õige. Kohtuistungil on tunnistajate B.K ,L.M ja V.V ütlustega tõendamist leidnud ,et abikaasade abielusuhted lõppesid detsembris 1995 a.,seega enne abielulahutuse vormistamist . Hageja ei ole oma väidet abielusuhete jätkumisest 1996 ja 1997 a. põhjendanud selliselt,et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja tõendina esitatud osalust ja kulutusi väidetavalt XXX korteri remondi teostamiseks kasutatud materjalide ostu kviitungite ja tsekkide koopiad tuleb jätta tõendina tähelepanuta kui mitteusaldusväärsed. Hageja ei ole tõendanud nende puutumust abielusuhetega ja kostja korteri remondiga .Enamus kviitungitel puudub ostja nimi,kviitungid on välja antud ajal,mil äriühingud ei olnud äriregistrissse kantud,ostetud asju,mida ei saa seostada remondiga jne.(tlk 132-146). Perekonnaseaduse §15 lg.1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara ,samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara ,mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja on pärast abielusuhete lõppemist ostu-müügilepingu alusel omandanud vallasvarana 10.10.1996 a. Tallinnas,XXX asuva korteri nr.XXX (tlk.78),mis on kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistrisse kantud 22.10.2001 a. (tlk.9).Seega on nimetatud korteriomand RVlahusvara. Maakohtute registriosakonna andmetel on OÜ (reg kood XXX) kantud äriregistrisse 06.01.1997 a. ,seega äriühingu osak on RV lahusvara. Samuti on RVlahusvaraks osamaks Hooneühistus (GK 15.09.1997 a.) ,kus ta kasutab garaaziboksi nr.XXX. ,mis on kantud äriregistrisse Abikaasade ühisvaraks on korteriomand Tallinnas,XX turuväärtusega 915 000 krooni ja sõiduauto XXX müügist saadud 20 000 krooni,seega vara kokku 935 000 krooni eest. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 19 lg.1 loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks. Seega on kummagi abikaasa osa ühisvaras 467 500 krooni . Hageja soovib ühisvara jagada selliselt,et tema omandisse jääb korteriomand XXX ja sõiduauto müügist laekunud raha 20 000 krooni,kokku vara 935 000 krooni ulatuses. Kostja vastu ei vaidle ja palub hagejalt enamsaadu arvelt välja mõista rahaline hüvitis summas 467 500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 60lg.1 tulenevalt tuleb poolte kohtukulud jätta poolte enda kanda.

Menetluse käigust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks

§ 46

p.2,§ 52 p.5 ja § 54 lg4 alusel hagejalt välja mõista riigituludesse Eesti Vabariigi poolt kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud (postikulu) summas 91.10 krooni. Mare Kõlvart kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.