2-07-22835 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Asja menetlev kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-22835 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus alaealisele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht XXX Tallinn) esindajad Puudutatud isik: VG(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX Tallinn) Puudutatud isik: VG(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX Tallinn) Puudutatud isik: OG(isikukood XXX elukoht XXX Tallinn) Puudutatud isik: OG(isikukood XXX registreeritud elukoht XXX Tallinn, tegelik elukoht XXXX TALLINN) OG esindaja: advokaat HT Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober
- a. Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Lasnamäe LOV osakonna lastekaitse spetsialist KK sotsiaalhoolekande Puudutatud isikud VG ja OG Puudutatud isiku OGesindaja Advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo XXX) Tõlk: Maksim Tšurkin RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Seada eestkoste alaealise OG(isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn) üle.
- Määrata OG eestkostjaks VG(isikukood XXX).
- Eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kelle ülesanne on kaitsta lapse õigusi ja huve ning hoolitseda lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Edasikaebamise kord Määruse jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetava sugulane, hõimlane või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud 15.06.
- a esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse alaealisele OG’le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on OG orb – tema ema NG suri XXX narkootilise ainega seotud mürgituse tagajärjel. Kuni
- a märtsini elas O oma emapoolse vanaema ja vanaisa juures. Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistide kodukülastused näidanud, et O vanavanemad ei ole suutnud luua lapse normaalseks arenguks ja kasvatamiseks vajalikke tingimusi. Mõlemad vanavanemad pruugivad sageli alkoholi, ei hoolitse eluaseme puhtuse ja korrashoiu eest. 12.
- a esitas O vanavanaema VG Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sooviavalduse palvega määrata teda lapselapselapse eestkostjaks. VG taotlust toetavad ka alaealise lapse vanaema, vanaisa ja onu, kes on Lasnamäe Linaaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale esitanud vastavasisulised avaldused. 07.03.
- a korraldusega nr.1-15/137 andis Lasnamäe Linnaosa vanem VG loa võtta alaealine lapselapselaps oma perekonda, korraldusega nr.1-15/138 on alaealisele OG ettenähtud riiklikud peretoetused määratud lapse VG. VG on lapselapselapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega hästi toime tulnud Vaatamata eale on VG tegus ja toimekas ning tal on kindel tahe OG eest hoolitseda ja teda kasvatada. Lapse vanavanaemal on kahetoaline kõigi mugavustega korter, kodu on hoolitsetud ning sisustatud lapse normaalseks arenguks kõige vajalikuga. Kuna vajalik on alaealise elamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja võimalikud asjaajamised lapse huvide kaitseks, on avaldaja seisukohalt otstarbekas määrata OG eestkostjaks VG. Avaldaja palub määrata eestkostja 3 aastaks. Kohus võttis 20.06.
- a määrusega avalduse menetlusse ning määras OG esindajaks advokaadi riigi arvel, määrus anti täitmiseks advokaat Helen Tomberg’ile. Lapse esindaja arvamus OG esindaja leidis kohtule esitatud arvamuses, et esitatud avaldus on põhjendatud ja toetas selle rahuldamist. OG n vanemliku hoolitsuseta laps, tema ema on surnud ja isa kohta kanne lapse sünniaktis puudub. Pärast ema surma jäi laps oma ema vanemate hoolitsusele, kes sellega aga toime ei tulnud, nad ei suutnud luua lapse kasvatamiseks vajalikke tingimusi oma regulaarse alkoholitarvitamise tõttu. Lapsel puudusid hügieeniharjumused, samuti oli elukorraldus ebareeglipärane. VG koduks on 2-toaline korter Tallinnas XXX Kodu külastamisel veendus esindaja, et lapse kasutada on kõik talle eluks vajalik, elamiskoht on sisustatud eakohaselt. Vanavanaema suhtub lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud talle normaalse perekeskkonna. Lapse vahekord vanavanaemaga on soe ja usalduslik. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. VG on pensionär, kelle sissetulek moodustub vanaduspensionist. Perekonnaseisult on ta lesk, lisaks poeg OGile (s.o. lapse vanaisale) on VG üles kasvatanud tütre, kes elab oma perega XXX ja kellega suhtlemine on kaugusele vaatamata regulaarne. 2 Arvestades VG kõrget iga (sünd.XXX.) soovis lapse esindaja veenduda, et vanavanaema eestkostjaks määramine on kooskõlas lapse huvidega. Vestlusest VG jõudis advokaat järeldusele, et vanavanaema juures elades on lapsele tagatud kasvatamise ja hoolitsuse adekvaatsus. VG aitavad O kasvatamisel kasvatada lapse emapoolne onu DG koos oma elukaaslase JT, kes elavad VG mõni maja edasi. Vestluses D ja J kinnitasid mõlemad, et nad mitte ainult ei aita lapse kasvatamisel, vaid osalevad ka tema ülalpidamises ning et nad peavad loomulikuks, et võtavad tulevikus O kasvatamise täiesti enda õlgadele. Nad suhtlevad vanaema ja O igapäevaselt, hoides nii olukorda silma all. Tüdruku suhe onusse ja onunaisesse on lähedussuhe, kohati nimetab ta D isaks ja J emaks. Vestluses esindajaga avaldas O üheseltmõistetavalt, et soovib elada vanavanaema juures ning suhelda samamoodi edasi Dja J . Vanaema S ja vanaisa O juures elada ei soovi. Esindaja leidis, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud piisava põhjalikkusega ning see valik vastab käesoleval ajal lapse huvidele. Sisuliselt on VG täitnud vanema kohuseid juba mitmeid kuid ning vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega. Isikuomaduste poolest on V. G sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine lapse üle on tema huvides, vajalik asjaajamiseks ja tema huvide kaitseks. Arvestades DG sugulusastet O , samuti nende isiklikku lähedust ei oleks välistatud D G määramine O eestkostjaks, kuid käesoleval ajal ei oleks see põhjendatud. DG noor iga ning suhteliselt vähene kogemus O kasvatamisel ei luba panna talle veel täit vastutust O eest, mille tooks kaasa tema määramine eestkostjaks. O eest hoolitsemise ülesande täitmine V G kõrval võimaldab D saada ettevalmistus ning praktika, mis on vajalikud eestkostja ülesannete täitmiseks tulevikus. Laps võiks esindaja arvates eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni. Puudutatud isik VG on teatanud kohtule kirjalikult, et soovib olla lapselapselapse eestkostja, Olga elab koos temaga ja on tema ülalpidamisel. OG ei tööta ja elab oma abikaasa S G ülalpidamisel, nad mõlemad tarvitavad pidevalt alkohoolseid jooke ja laps ei soovi nendega koos elada. Kohtuistungil jäi oma seiuskoha juurde. Puudutatud isik OG kohtule kirjalikult vastanud ei ole, kohtuistungil avaldas nõusolekut sellega, et Olga eestkostjaks saaks Valentina. Puudutatud isik SG kohtule kirjalikult ei vastanud, kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja istungil osalenud puudutatud isikute ning lapse esindaja seisukohad ning hinnates kogumis asjas esile toodud asjaolusid ning esitaud tõendeid, leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või lapse üle, kes muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. 3 22.05.
- a sündinud OG sünnitunnistusest nähtub, et tema ema on NG (isikukood XXX), isa kohta lapse sünnitunnistusel märge puudub. NG surmatunnistuse kohaselt on OG ema surnud XXX a. Kuna lapse ema on surnud ja tema isa ei ole teada, on OG jäänud ilma vanemalikust hoolitsusest ning esineb alus lapse üle eestkoste seadmiseks. Kohus on seisukohal, et eestkosteasutuse avaldus määrata lapse eestkostjaks tema vanavanaema VG n põhjendatud avalduses toodud asjaoludega, mida kinnitavad avaldusele lisatud tõendid VG sissetuleku, tervisliku seisundi, karistusregistris tema kohta kande puudumise ja tema elukoha kirjelduse kohta, samuti tema poolt lapse enda perekonnas hoidmise ja lapsele ettenähtud peretoetuste saajaks olemise kohta. Samuti kinnitab avaldaja seisukohta VG sobilikkuse kohta lapse eestkostjaks kohtumenetluses lapse esindajaks määratud esindaja arvamus. Kohus nõustub avaldaja ning lapse esindaja seisukohtadega, et lapse eestkostjaks tema vanavanemast paremini sobivaid isikuid käesoleval hetkel ei ole. Pärast oma ema surma on laps elanud koos oma emaema SG ja emaisa OG. 15.12.
- a ja 31.01.
- a kodukülastuse aktide väljavõtetest nähtub, et korter, milles laps elas, oli korrastamata ja puhastamata ning vanavanemad kuritarvitasid alkohoolseid jooke ning SG suhtles lastekaitsetöötajatega ebatsensuurselt, olukord ei muutunud kahe külastuse vahelise ajaga. Kohus leiab, et kuna selline elukeskkond on lapsele sobimatu ning lapse huve kahjustav, on välistatud lapse eestkostjaks tema vanaema SG ja vanaisa OG määramine. Samuti ei ole käesoleval juhul võimalik määrata lapse eestkostjaks tema onu DG (OG poeg, OG ema vend), kes ei ole avaldanud vastavat soovi. Ehkki nii DG kui tema elukaaslane osalevad OG kasvatamises ja ülalpidamises ning on avaldanud valmisolekut jätkata seda iseseisvalt tulevikus, tuleb arvestades lapse kujunenud elukorraldust, elukohta, kiindumussuhet vanavanaemaga ning VG võimalusi, võimeid ja omadusi pidada põhjendatuks, et lapse eestkostjaks saab käesoleval hetkel VG. VG on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks OG eestkostjaks. Avaldaja on taotlenud eestkoste määramist tähtajaliselt 3 aastaks. Vastava taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna tähtajalise eestkoste määramise võimalust kehtiv õigus ette ei näe. Raivo Einula Kohtunik 4