Vastavalt perekonnaseaduse (
) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanemaõigused.
lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik AA kohustusi oma poja LA`i suhtes täitnud ei ole. AA tunneb poja vastu vähe huvi, ta ei abista last ka materiaalselt. AA ei olnud ise narkootilistest ainetest sõltuvuse tõttu võimeline lapse eest hoolitsema, käesoleval ajal kannab ta karistust kinnipidamisasutuses. AA on ka ise avaldanud kohtule, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku AA poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. Ka lapsele riigipoolt määratud esindaja leiab, et AA senine käitumine, eriti sõltuvus narkootikumidest ei anna alust veendumuseks, et vanemaõiguste säilitamine oleks lapsele ohutu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (
lg 3).
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest.
lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine LA jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud alates 2006.a juunikuust oma emapoolse vanaema AA juures, kus ta elavad käesoleva ajani. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele LA`ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud alates 2006.a juunikuust tema vanaema AA.
lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. AA on avaldanud soovi hakata alaealise LA`i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 8). Ärakuulamisel kohtus jäi AA avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. LA`i ema AA tunnistas ärakuulamisel samuti, et last on siiani kasvatanud AA ning ei seadnud kahtluse alla tema isikuomadusi ega võimeid täita vajadusel eestkostja kohustusi. AA nõustub sellega, et alaealise LA`i eestkostjaks määratakse AA. Nimetatud asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 18). Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning AA soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise LA`i huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud alates 2006.a juunist. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud ema hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ning tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud AA, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et AA, kes on alates 2006.a juunist täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma 2006.a sündinud LA`i eestkostja ülesandeid.
kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata LA`i eestkostjaks AA, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Vastavalt TsMS § 554 kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Kohtunik Liili Lauri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.