Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on alaealised SP ja KP vanemliku hoolitsuseta lapsed. Mõlemad lapsed kasvasid kuni septembrini 2002.a oma bioloogilise ema NZ juures. Septembrist 2002.a asusid lapsed elama oma bioloogilise isa RP juurde. Lapsed jätkasid suhtlemist emaga külaskäikude tasandil viimase elukohta. Alates K ja SP siirdumisest isa juurde pole NZ oma kahe poja eest praktiliselt hoolt kandnud ega nende kasvatamisel osalenud, samuti pole ta laste ülalpidamist materiaalselt toetanud. Laste isa RP arreteeriti 31.05.2006.a ning käesoleval ajal kannab ta Harju Maakohtu 04.12.2006.a kohtuotsuse alusel karistust XXX Vanglas. Karistuse aeg lõpeb 30.11.2011.a. Alates juunist 2006.a asus K j a SP`t hooldama ning nende kasvatamisega tegelema laste vanaema TP. TP`l on lastega head suhted, siiani on ta laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega hästi toime tulnud. Lastele on tagatud normaalseks arenguks kõik vajalikud tingimused. Avaldaja on seisukohal, et RP ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust oma poegade K ja SP suhtes. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse (PKS) § 92, palub avaldaja määrata alaealiste KP ja SP eestkostjaks TP. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel alaealiste ema NZ avaldas, et lastel ta külas ei käi, lapsed käivad temal külas. NZ`l on uus suhe ning veel kaks last. Ärakuulamisel TP avaldas, et on nõus K ja SP eest vastutama ning neile eestkostjaks olema. Laste isa RP on laste ülalpidamiseks igakuiselt raha andnud. Ärakuulamisel avaldasid K ja SP, et suhtlevad nii ema kui isaga. Nad käivad emal külas, ka isa on lapsed vaatamas käinud. Kohus on RP ära kuulanud telefoni teel. RP avaldas, et nõustub TP määramisega K ja SP eestkostjaks. Alaealistele riigi poolt määratud esindaja HT on seisukohal, et avaldus on esitatud laste huvides ja põhjendatud. Alates 2002.a. kasvasid lapsed oma isa RP ja tema uue abikaasa LP perekonnas, olid isa kasvatusel ja hoolitsusel ning ülalpidamisel. Laste ema NZ laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest, samuti ülalpidamisest osa ei võtnud. NZ perekonnas kasvab veel 2 nooremat last, kelle isaks ei ole RP. Alates 2006.a. juunikuust elavad K ja S oma isapoolse vanaema TP juures, on tema kasvatusel ja hoolitsusel. Laste vanaema juurde elama asumine tulenes sellest, et RP vahistati 31.05.2006.a. ning sellest ajast kannab ta Harju Maakohtu 4.12.2006.a. otsusega mõistetud karistust vanglas. Karistuse nominaalaja lõpp saabub 30.11.2011.a. Puudutatud isiku TP kinnitusel on isa ja poegade vahel säilinud tugev emotsionaalne side. TP andmetel suhtlevad lapsed veidi ka emaga (paar korda aasta jooksul). Ema poiste käekäigu vastu omal algatusel huvi ei ole tundnud, kooliõpetajatega ei suhtle. TP on hästi toimetulev ja tegus. Ta töötab talle kuuluvas kirjastusühingus OÜ-s tegevjuhina. Käesoleval ajal täidab TP Ki ja Si suhtes eestkostja ülesandeid. TP kodus on poistele tagatud stabiilne, turvaline ja nende eale vastav kasvukeskkond. Vanaema poolt korraldatuna on laste igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et nende jätmine sellesse vastab kõigiti nende huvidele. Poistele ettenähtud riiklikud peretoetused on vormistatud TPle väljamaksmiseks. Poisid soovivad elada vanaema juures ja suhelda jätkuvalt isaga. Arvestades laste praegust suhet isaga ja isa suhtumist lastesse on RP resotsialiseerumisväljavaateid hinnates tõenäoline, et ta suudab tulevikus pärast vangistusest vabanemist oma vanemakohuseid edasi täita. Kuid kuni selle ajani on laste huvide kaitseks vajalik eestkoste seadmine nende üle. TP on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks. TP on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba terve aasta, tehes seda vastutustundlikult. Isikuomaduste poolest on TP sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid, tal on soov ja ta on võimeline kindlustama lastele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Eestkoste seadmine alaealiste KP ja SP üle on laste huvides, vajalik asjaajamiseks ja laste huvide kaitseks. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Raplamaa Perekonnaseisuametis XXX välja antud sünnitunnistuse nr XXX kohaselt on SP vanemateks NZ ja RP(isikukood XXX). Raplamaa Perekonnaseisuametis XXX välja antud sünnitunnistuse nr XXX kohaselt on KP vanemateks NZja RP(isikukood XXX). PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealiste KP ja SP isa kinnipidamisasutuses karistuse kandmise ning ema hoolimatuse tõttu kujunenud olukord, kus lapsed, alaealised KP ja SP, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud alates 2006.a juunikuust oma isapoolse vanaema TP juures, kus nad elavad käesoleva ajani. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealistele KP`le ja SP`le eestkoste seadmine on vajalik nende kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Laste vanemate poolt on jäänud lastele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning lapsi on kasvatanud ja nende eest hoolitsenud alates 2006.a juunikuust nende vanaema TP. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Vastavalt PKS § 95 lg 4 arvestatakse eestkostja määramisel vähemalt 10-aastase lapse soovi. TP on avaldanud soovi hakata alaealiste KP ja SP eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 8). Ärakuulamisel kohtus jäi T avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealisi kasvatama. KP ja SP ema NZ tunnistas ärakuulamisel samuti, et lapsi on aidanud siiani kasvatada T P ning ei seadnud kahtluse alla tema isikuomadusi ega võimeid täita vajadusel eestkostja kohustusi. NZ nõustub sellega, et alaealiste KP ja SP eestkostjaks määratakse TP. Nimetatud asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk16). Laste isa RP on samuti nõustunud, et kuni tema kinnipidamisasutusest vabanemiseni määratakse laste eestkostjaks TP. Nimetatud asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 13). Ka alaealised KP ja SP on kohtule esitatud kirjalikes nõusolekutes nõustunud, et nende eestkostjaks määratakse nende vanaema TP(tlk 20 ja 21). Arvestades eelkõige alaealiste laste huve ning TP soovi täita laste eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealiste KP ja SP huvides on jätta nad ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud nende jaoks koduks ja kus nende eest on hoolitsetud alates 2006.a juunist, st ajast, mil nende isa kannab karistust kinnipidamisasutuses. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras laste huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed on jäänud isa kinnipidamisasutuses viibimise ja ema hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ning nende eest on hoolitsenud ja neid kasvatanud TP, mis on lastele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on laste huvides käesoleval hetkel määrata nende üle eestkoste. Kohus leiab, et TP, kes on alates 2006.a juunist täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma XXX sündinud KP ja XXX sündinud SP eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata KP ja SP eestkostjaks TP, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Vastavalt
kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut.
lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt
Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.