KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30156 Tsiviilasi Maardu linna (Maardu

) § 54 lg 1 p-dest 1 ja 4 palub avaldaja võtta VLlt ära vanema õigused LL ja RLi suhtes. Kohus määras 15.08.2007 määrusega L Lja RLi esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. VL väitel vastas avalduses esitatu tõele, kuid vanema õiguste äravõtmise nõudele vaidles ta vastu ning leidis, et kasvatab lapsi siis, kui vanglast vabaneb. LLja R L määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. LL ja RLi sünnitunnistustest nähtub, et VL on nende vanem (t lk 7-8).

§ 54

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

§ 50

lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on VLära kuulanud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. L (sünd. XXX) on 3-aastane ja R (sünd. XXX) 5kuune. Lähtudes laste vanusest on nende ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. 2 L ja R määratud korras esindaja seisukoha kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. L ja R on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Isa kohta kummagi lapse sünniakti kannet tehtud ei ole. Laste ema ei täida laste kasvatamise kohustust ega ole osalenud nende ülalpidamises. Lsündis XXX Vanglas ajal, mil tema ema kandis seal 1 a 10 kuu pikkust vangistust. XX paigutati laps XXX, kus ta viibis ema vabanemiseni XXX. Lapse ema on tarvitanud narkootilisi aineid süstemaatiliselt alates

1. eluaastast. Pärast vangistusest vabanemist kasvatas ema last paar kuud, mille järel hakkas uuesti narkootilisi aineid tarvitama. Alates
2. a aprillist elab L koos oma emapoolsete vanavanematega. Ka R sündis vanglas, kus laste ema viibib ka käesoleval ajal. Kuna XXX Vanglas, kus VL kinnipeetav on, puuduvad laste kasvatamiseks igasugused tingimused, paigutati R XXX XXX. Puudutatud isiku KL andmetel tarvitas VL narkootilisi aineid ega käinud tööl. Laste esindajale on VL isik teada tsiviilasjast nr. 2-06-35902, mille raames arutati Maardu linna avaldust LL üle eestkoste seadmiseks. Laste esindaja oli nimetatud tsiviilasjas määratud L esindajaks. Märgitud tsiviilasjas määras kohus L eestkostja seetõttu, et L oli jäänud vanemliku hoolitsuseta. VL ei olnud oma isikuomaduste ja huvi puuduse tõttu, samuti süstemaatiliselt kuritegude toimepanemise tõttu võimeline L kasvatama ega tema eest hoolitsema. Varasemast menetlusest on lapse esindajale teada, et VL ei tööta ja tal puuduvad võimalused hankida endale elamispind. Põhja PP Ida-Harju Politseiosakonna teatise kohaselt on 27-aastast VLt väärteo korras karistatud 5-l korral ja kriminaalkorras 7-l korral. Väärteokaristused on määratud 4 korral narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise eest, kriminaalkaristused on muuhulgas 4 korda varguste eest ja 2 korda narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. 29.08.2007 mõistis Harju Maakohus VL järjekordselt süüdi röövimise ja varguste eest ning karistas teda 3-aastase vangistusega, millest VLl on veel kanda 2 aastat ja 5 kuud. Märgitud kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuid on VL
3. kriminaalkaristus. Laste esindaja on seisukohal, et kuna VLl puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, tal ei ole töö- ega elukohta ning ta on sõltuvuses narkootilistest ainetest, ei ole ta võimeline kindlustama lastele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Laste emapoolsete vanavanemate L koduks on 3-toaline korter XXX. Korter on väga heas korras ja maitseka sisustusega. L kasutada on kõik talle eluks vajalik. Vanavanemad suhtuvad lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna. Lapse vahekord vanavanematega on soe ja usalduslik. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. L käib kodulähedases XXX Lasteaias, on eakohase arenguga rõõmsameelne laps. KL töötas AS-s pea 25 aastat, kuid vahetas töökohta seoses lapse vajadustega. Käesoleval ajal töötab vanaema samas XXX Lasteaias, kus käib ka laps. Vanaisa töötab XXX kutselise autojuhina. Korteris elab ka vanavanemate 15-aastane pojapoeg, kellele vanaema on samuti kohtu poolt määratud eestkostjaks. Perekonna omavaheline läbisaamine on väga hea. Ema lapse käekäigu vastu mingit huvi tundnud ei ole. Ka R on terve ja eakohase arenguga XXX kasvandik. Laste esindajale kinnitas vestluses lastekodu juhataja pr. S J , et ema on lastekodusse helistanud 3-4 korda, kuid kõned on olnud väga lühikesed. Juhataja hinnangul ei ole ema tegelikult näidanud üles huvi lapse vastu (ema ei pärinud, milline on lapse areng, mis ta teha oskab, piirdudes vaid küsimusega, kuidas lapsel läheb ja lõpetades seejärel kõne). Seetõttu peab SJ neid helistamisi pigem sooviks fikseerida helistamise fakt kui tegelikuks huviks lapse vastu.

§ 50

lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse.

§ 54

lg1 p 1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või 3 muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. VLei täitnud vabaduses olles oma kohustusi L kasvatamisel narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel, seades sellega lapse elu ohtu. Alates

1. a ei ole V L tundnud mingit huvi L käekäigu vastu. Mõnel korral helistamist lastekodusse ei saa ka esindaja hinnangul lugeda piisavaks huviks R vastu. Laste esindaja arvates on puudused L hooldamisel ja kasvatamisel olnud sellised, mis ohustavad laste elu, tervist või arengut. VLle varasemalt korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest ta on vangistusest vabanemisel uuesti hakanud tarvitama narkootilisi aineid. Praegu ootab teda tema
2. kriminaalkohtu otsus ja 2,5 aastat vangistust. Laste eraldamine emast toimub laste huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole VLst tulenevatel põhjustel võimalik. Seega on täidetud SHS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused laste eraldamiseks emast. Riigikohus on oma 01.03.
3. a määruses ts.asjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Kuna VL oma sõltuvuses narkootilistest ainetest on korduvalt jätnud hoolitsuseta L, ei ole õigustatud seada ohtu R elu seeläbi, et säilitada VL vanemaõigused R suhtes. Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist VL sõltuvus narkootilistest ainetest, soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks emale jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leiab laste esindaja, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Maardu Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist koostatud pere üldiseloomustusest (t lk 1011) nähtub, et ema L käekäigu vastu huvi tundnud ei ole ning tütar on ema unustanud. Lapse elu vanaema juures on hästi korraldatud ja perekonna omavaheline läbisaamine on hea. Lastekaitse spetsialisti ja VL vestluses tundis V huvi põhiliselt lastetoetuse saamise, mitte aga laste suhtes. Narkootilistest ainetest sõltuvuse tõttu ei ole ema võimeline lapsi kasvatama. Harju Maakohtu 22.06.2007 määrusest tsiviilasjas 2-06-35902 (t lk 12-13) nähtub, et et KL on määratud LL eestkostjaks põhjusel, et ema ei hoolitse lapse eest. Lasteaia XXX 19.06.2007 kirjast (t lk 15) nähtub, et L registreeris 15.06.2006 lasteaeda KL, kes teda igapäevaselt hooldab ning maksab lasteaia õppe- ja toidutasu. Lapse ema ei ole last kunagi lasteaeda toonud ega ära viinud. XXX 31.05.2007 teatisest (t lk 16) nähtub, et L viibis XXX 30.07.2004-28.02.
4. Lastekodus külastasid last tema emapoolsed vanemad, kellel ta käis ka kodus külas. Lapse ema nähti lastekodus esmakordselt 28.02.2006, kui ta tuli lapsele järele. R on lastekodus alates XXX, ema on tundnud lapse vastu lühidalt huvi 31.05.2007 telefoni teel. Maardu Linnavalitsuse 25.04.2007 korraldusest (t lk 17) nähtub, et R on paigutatud XXX seoses asjaoluga, et tema ema viibib kinnipidamiskohas ega ole suuteline lapse eest hoolitsema. VL 18.09.2006 avaldusest Maardu Linnavalitsusele (t lk 21) nähtub, et ta on avaldanud soovi, et Lt kasvataks KL, kuna V ei ole ise võimeline pärast vanglast vabanemist leidma tööd ning tarvitab aeg-ajalt narkootilisi aineid. XXX Vangla on 13.07.2004 taotluses (t lk 22) palunud paigutada L lastekodusse, kuna vanglas puuduvad imiku kasvatamiseks vajalikud tingimused. VL 09.07.2004 avaldusest (t lk 23) nähtub, et ta on nõus L saatmisega lastekodusse kuni vanglas viibimise lõpuni. VL 12.07.2004 avaldusest (t lk 24) nähtub, et ta on palunud L paigutamist lastekodusse kohustudes vabanemisel leidma tööd ja kasvatama last ise. 4 Karistusregistri väljavõtte (t lk 19) kohaselt on VLt korduvalt kriminaalkorras ning väärteokorras karistatud, sealhulgas narkojoobes avalikus kohas viibimise ning narkootiliste ainete tarvitamise eest. XXX Vangla 26.04.2007 tõendist (t lk 20) nähtub, et eeluurimisalune VL viibib vahi all XXXVanglas alates 13.02.2007, kinnipidamise lõpp on kindlaks määramata. Avaldaja ja puudutatud isikute seletustega (t lk 5-6), laste määratud korras esindaja arvamusega ning Maardu Linnavalitsuse esitatud tõenditega (t lk 7-27) on leidnud kinnitust, et VL ei ole täitnud ega ole suuteline täitma oma kohustusi LL ja R L kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lähtudes eeltoodust ning

§ 54lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

VLlt tuleb võtta ära vanema õigused LL ja RLi suhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 5