KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsivi

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlausaldaja nõude aluseks on Harju Maakohtu 01.02.

1. a määrus, millega võlgnikult mõisteti võlausaldaja kasuks välja 35 398.45 krooni. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks Harju Maakohtu 01.02.
2. a otsuse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 324 829.10 krooni, teadaolevalt vara on mitte enam kui 31 359.05 krooni väärtuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ alalise maksejõuetuse põhjused on äriühingu juhtide valearvestused seoses äritegevusega, äriühingu kahe juhatuse liikme omavahelised lahkhelid, mis viis
3. majandusaastal ühe juhatuse liikme - Marko Muraka poolt OÜ’st faktilise lahkumiseni ja samal tegevusalal uue äriühingu asutamiseni. Samuti osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada ning äriühingu juhi õiguslik “kirjaoskamatus”, mistõttu äriühingu juht ei ole viivitamatult äriühingu netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud miinimummäära astunud samme äriühingu netovara taseme taastamiseks, samuti ei ole ta esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on tegutsenud
4. majandusaastal sisuliselt võlausaldajate vara arvel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus 3 passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ juhatuse liikme MM ja HT poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata äriseadustiku § 180 lg 51 tuleneva kohustuse ning ei esitanud tahtlikult võlgniku pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba
5. a. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses. Ajutise halduri aruande kohaselt ei peetud OÜ raamatupidamist kooskõlas raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamise tavaga. Äriühingu raamatupidamisarvestus ei ole sisuliselt kuni äriühingu tegevuse lõpetamiseni kajastanud objektiivselt äriühingu varalist seisundit. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M M ja HT on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei nõustu pankrotimenetluse finantseerimisega. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise selgeid võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub võlausaldaja kasuks väljamõistmisele äriühingult ja selle juhatuse liikmetelt solidaarselt. Pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liikmed ei ole esitanud ise õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 11 075 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 679.10 krooni, kokku brutosumma 13 754.10 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Võlausaldaja on kohtuistungil nõustunud, et ajutise pankrotihalduri tasu makstakse välja võlausaldaja poolt Harju Maakohtu tagatistekontole tasutud deposiidi arvelt. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜ-lt ja juhatuse liikmetelt MM ja HT võlausaldaja AS kasuks solidaarselt väljamõistmisele 13 754.10 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ-lt ja juhatuse liikmetelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele AS kasuks menetluskulu (s.h. riigilõiv summas 1 600 krooni) täies ulatuses. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HT. 4 Karin Sonntak Kohtunik 5