← Eesti

2-06-14594/4

Obsah (6)§ 142§ 407§ 317§ 444§ 367§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mai 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-06-14594 Tsiviilasi ERGO Kindlustuse

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Aleksander Arusaar ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Aleksander Arusaar võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 28 päeva jooksul alates otsuse avalikult kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. ERGO Kindlustuse AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja Tsiviilasi nr 2-06-14594 ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale

§ 317

alusel avalikult kättetoimetatud (tl 27-29,30,33,34-37,40-42,43-44,45-47,50-53,54-57,57-59,60-63,67,6869).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et 09.08.2003.a põhjustas kostja Tallinn-Tartu-Luhamaa tee 41.km-l liiklusõnnetuse sellega, et juhtides sõidukit Peugeot 206 reg märgiga xxxxxx, ei andnud ta teega külgnevalt alalt väljasõidul teed teel liikuvale sõidukile Mercedes Benz reg märgiga xxxxxx. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varalise kahju sõiduki Mercedes Benz omanikule Kaido Veermäe’le. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja alkoholijoobes. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hageja kostja poolt juhitud sõiduki suhtes kindlustusandja, millest tulenevalt kandis tema kostja tekitatud liikluskahjuga seoses kulusid kokku 34 500 krooni, millest 30 000 krooni oli kannatanule hüvitatud kahju ja 4500 krooni käsitluskulud. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 annab hagejale kui kindlustusandjale õigustuse esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt on hageja õigustatud tagasinõudega nõudma sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kuna hagi asjaolude kohaselt, millised

§ 407

lg 1 alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, juhtis kostja sõidukit, olles alkoholijoobes, on hageja kindlustusandjana õigustatud esitama tema vastu tagasinõude nii kannatanule hüvitatud kahju kui käsitluskulude osas. Selles osas on hageja nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud hageja pretensiooni kahju ja käsitluskulude tasumiseks pretensioonis nõutud tähtajaks annab tunnistust, et kostja viivitas rahalise kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist. Seejuures on hageja õigustatud nõudma

§ 367

kohaselt ka viivist, mis hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ei ole. Viimast mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue hagi esitamise ajaks veel sissnõutavaks muutumata viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu), kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.