kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooltel puudub vaidlus tütre KK ülalpidamiseks nõutava elatusraha suuruse osas, kostja nõustub maksma elatist tütre ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus. Tuginedes
lg 1 kuulub elatis välja mõistmisele alates kohtule hagi esitamisest.
lg 2 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seadus näeb ette lahutatud abikaasa õiguse saada teiselt abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal tingimusel, et laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Tuginedes abielutunnistuses ja lapse sünnitunnistuses märgitule, leiab kohus, et hageja enda ülalpidamise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest täitmata on tingimus lapse eostamise kohta, laps oli eostatud enne abielu sõlmimist. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.