ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et üle 14 aasta tervele linnalapsele kulub 2182 krooni kuus, sh rõivastele ja jalatsitele 215 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Hageja poolt esitatud arvestuse (tl 45 – 46) kohaselt moodustavad lapse ülalpidamiskulud aastas 50604 krooni, sh rõivastele ja jalatsitele 6688 krooni, koolitusele 9000 krooni, toidule ja ravile 29722 krooni, hügieenitarvetele 1344 krooni transpordile ja muudele kommunikatsioonivahenditele 12 360 krooni ja muudele kuludele 490 krooni. Lähtuvalt hageja poolt esitatud arvestusest moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus keskmiselt 4117 krooni. Hageja on lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks esitanud OÜ Õppekeskus Intellekt tõendi (tl 10), mille kohaselt on ta maksnud poja J Bi õppemaksu ajavahemikus 01.09.2005.a – 31.03.2006 Kohtla-Järve Humanitaarses Eragümnaasiumis 1800 krooni. Kuigi Kohtla-Järve Spordiklubi tõendi (tl 9) kohaselt tegeleb Jevgeni Beljajev klubis alates 01.09.2004.a ujumisega, ei ole kohtule kirjalikke tõendeid selle eest igakuuliselt 100 krooni tasumise kohta esitatud. Samuti puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et hageja on tasunud aastas täiendavate eesti ja inglise keele tundide eest 7200 krooni. OÜ Järve Tervisekeskus tõendi (tl 37) kohaselt põeb J B ägedat bronhiiti, muud sessoonset allergilist riniiti ning tal esinevad unehäired, mistõttu ta vajab taastusraviks soolakambrit, veeprotseduure, RKK, massaaži ja aure. Hageja on oma arvestuses (tl 45 – 46) märkinud lapsele vajaliku sanatoorse ravi maksumusena 8600 krooni, samas on hageja ka ise koos lapsega sanatooriumis olnud, kasutades lõõgastupaketti (tl 39, 41). AS Narva-Jõesuu Sanatoorium arvestuse kohaselt moodustasid J B raviga seotud kulutused kokku 2576 krooni (käibemaksuta). Kui võrrelda hageja arvestuses toodud kulutusi rõivastele ja jalatsitele, mis on kuus keskmiselt 557,33 krooni (6688 : 12) ning kulutusi hügieenitarvetele, mis on kuus keskmiselt 112 krooni, „Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodikas“ rõivastele ja jalatsitele kuuluva 215 krooniga kuus ning isiklikule hügieenile, isikuhooldusvahendtitele ja teenustele kuuluva 50 krooniga kuus, siis leiab kohus, et hageja on ilmselt suurendanud lapse ülalpidamiskulutusi. OÜ Õppekeskus Intellekt tõendi (tl 8) kohaselt on J B keskmine töötasu ajavahemikus märts 2005 kuni veebruar 2006.a olnud 4027 krooni. 3 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevanduse tõendi (tl 19) kohaselt on A B´i keskmine töötasu ajavahemikus mai 2005.a kuni aprill 2006.a olnud 6206,65 krooni. Seega on kostja materiaalne olukord parem kui hagejal. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Toimiku kirjalikest materjalidest /tl 47-52/ nähtub, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist hagejale elatisena tasunud kokku 6000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele.
kohaselt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi (sh tema tervislikust seisundist tulenevaid vajadusi), leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2300 krooni alates 21.04.2006.a kuni poja J täisealisuseni s.o. xxx.a. Elatise otsuse täitmisel tuleb arvestada A B´i poolt hagejale elatisena makstud summat 6000 (5x1200) krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus osaliselt. Menetluskulud Vastavalt RLS § 16 lg 1 p 2 hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.