KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19880 Tsiviilasi Tallinna Linna (Tallinna

) § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus edastas avalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määruse ja kutse LT XXX Vanglasse ning andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. LT ei ole kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma avalduse juurde. MN ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. LT vaidles avaldusele vastu. HT määratud esindaja toetas avaldust. HT sünnitunnistusest ja sünniaktist nähtub, et LT ja MN on tema vanemad (t lk 9-10). PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. 3 PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

§ 558

lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud LT. MN kohtuistungile ei ilmunud. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud.

§ 559

lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. HT on sündinud XXX ja on seega hetkel nelja-aastane. Lähtudes HT vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. Põhja Politseiprefektuuri 14.09.2006 vastusest Tallinna Kesklinna Valitsusele nähtub, et 15.08.2006 pöördus politsei poole kodanik, kes teatas, et Tallinnas XXX viibib järelevalveta laps (t lk 11). Kohapeal käis politsei ja lastekaitsetöötaja. Kontrollimise hetkel viibisid antud aadressil HT ja tundmatu võõras mees, kes ei osanud öelda, kus HT ema viibib ning millal ta tuleb. HT toimetati XXX. Samuti nähtub Põhja Politseiprefektuuri vastusest, et aastatel 20032006 on MN korduvalt võetud vastutusele varguste ja narkootilise aine ebaseadusliku tarbimise eest.

1. aasta mais pidas politsei aadressil Tallinnas XXX narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest kinni MN ja tema elukaaslase LT. Nimetatud isikud võeti vahi alla ja nende suhtes alustati kriminaalmenetlust KarS § 184 lg 1 alusel. Samast vastusest nähtub ka, et juulis 2006 pöördus politsei poole kodanik, kes teatas, et ta leidis väikese tüdruku, kes on kaduma läinud. Politsei selgitas välja, et tegemist oli HTga, kelle emaga ühendust võtta ei õnnestunud. HT toimetati Põhja politseiosakonda ning sealt edasi XXX asuvasse Tallinna XXX. OÜ 04.09.2006 teatisest nähtub, et neil puuduvad andmed HT kohta (t lk 12). Vastuvõtule haige lapsega on pöördutud esmakordselt 09.03.2005 ning vaktsineerimas käidi 07.04.
2. Samuti ei ela HT enam oma ajutises elukohas Pärnus XXX ning OÜ-le antud kontakttelefonidel ei vastata. Tallinna Kesklinna vanema 26.10.2006 korraldusega nr 1155 on tuvastatud, et HT(sünd XXX) peretoetuse maksmine ema MN on peatatud, kuivõrd laps viibib XXX (t lk 13). 29.11.2006 kodukülastusaktiga on tõendatud, et Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse vanemspetsialistid koos politseiga on 29.11.2006 külastanud MN ja HT kodu aadressil Tallinnas XXX. Nimetatud korteri uks oli lahti ning oli näha, et MN seal enam ei ela (t lk 14). Sama kinnitas ka korteri naaber. Põhja Politseiprefektuuri 22.12.2006 vastusest Tallinna Kesklinna Valitsusele nähtub, et kriminaalosakonna narkokuritegude talituse poolt alustati 11.05.2006 kriminaalasja nr XXX menetlust, milles MN esitati 11.05.2006 kahtlustus KarS § 184 lg 1 järgi. 28.06.2006 lõpetati MN suhtes osaliselt kriminaalasja menetlus (t lk 15). Kriminaalasi LT kahtlustuses KarS § 184 lg 1 järgi, kus tema suhtes oli valitud tõkend vahistamine, on 30.06.2006 saadetud kohtueelse menetluse kokkuvõttega Põhja Ringkonnaprokuratuuri. 4 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastusega kohtule on tuvastatud, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametis on menetluses LT tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlus, mis on registreeritud 20.03.
3. LT ei ole Eestis kunagi elamisluba omanud (t lk 45). Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et MN on perioodil 02.07.2003 – 10.05.2007 toime pandud väärtegude eest korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga, sealhulgas väärteod narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 lg 1 alusel. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et 09.05.2006 on kohus KarS § 199 lg 2 p 4, § 25 lg 2 ja § 73 ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõistnud Maria Nikolajevale tingimisi vangistuse 20 päeva katseajaga kolm aastat (t lk 50-52). Karistusregistri väljavõttega on tuvastatud, et LT on perioodil 22.02.2005 – 11.05.2006 toime pandud väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, sealhulgas väärteod narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 lg 1 alusel. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et LT mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, § 25 lg 2 ja § 74 alusel tingimisi vangistus kaks kuud katseajaga üks aasta kuus kuud ning 16.10.2006 otsusega on nimetatud karistus liidetud hilisema karistusega ning lõplikuks karistuseks on LT KarS § 184 lg 1 ja 65 lg 2 alusel mõistetud vangistus üks aasta kümme kuud (t lk 53-54). HT määratud korras esindaja kirjalikust seisukohast nähtub, et ta toetab avalduse rahuldamist (t lk 36-39). Lapse esindaja on HTga 08.06.2007 kohtunud ja veendunud, et alaealise õigused ja huvid on käesoleval ajal kaitstud ja lapse heaolu tagatud niivõrd, kui see on lastekodu tingimustes võimalik. Lapsega vestluse juures viibisid ka kasvataja AI ja sotsiaaltöötaja MR. Esindaja seisukohast nähtub, et HT on rõõmus ja aktiivne laps, kellele on käesoleval ajal kõik vajalik tagatud. Lapsel on lastekodus tekkinud sõbrad, kellega mängida. Vestlusest lapsega selgus, et kodus tal sõpru ei olnud. H ei oska öelda, kus tema kodu asub. H on ilmne vajadus kiindumussuhte järele: laps usub ja räägib kindlalt, et ema ehitab praegu neile kodu ja seepärast ei saagi teda vaatama tulla. H arvates on ema liiga hõivatud, et teda külastada. Laps arvab, et kui kodu valmis saab, läheb ta emaga uude koju, kus ema teeb süüa ja H mängib uute mänguasjadega. Lapse esindaja vestlusest sotsiaaltöötaja MR ja kasvataja AI selgus, et H ema MN on paaril korral, olles raskes narkojoobes, üritanud H kohtuda. Ema seisundi tõttu ei lubatud tal lapsega kohtuda. Ema ei ole kainena kordagi lapsega kohtumas käinud. Kasvataja ja sotsiaaltöötaja selgitasid välja, et nelja-aastane H ei tundnud värve ega osanud käelist tegevust – joonistamist, värvimist, kleepimist jne. Laps ei saanud aru värviraamatutest, samuti ei olnud keegi talle lugenud muinasjutte ja luuletusi. Lastelaulud olid H suureks üllatuseks. Kodus lapsel mänguasju ei olnud ning ta ei osanud süüa muud kui saia. Lastekodu tingimustes on H hakanud sööma suppe, hautisi ja salateid. Lapsel on tegemata kõik kaitsepookimised, mis tavaliselt selles vanuses lastel juba tehtud. Lapse esindaja leiab, et eelkõige tuleb Tallinna linna avalduse läbivaatamisel lähtuda lapse huvide ja õiguste kaitsest. H ei ole võimaldatud üliolulist emotsionaalset turvalisust ja eakohast arengut, kodust kasvukeskkonda ning stabiilset lähisuhet lapsest hooliva vanemaga. Lapse esindaja järeldab avaldusest ja lisatud materjalidest, et MN ja LT ei ole püüdnudki tagada lapsele turvalist kodu. Vanemad on näidanud end lapse suhtes hoolimatuna ning seadnud esikohale eelkõige oma huvid ja sõltuvusest tingitud vajadused. Kumbki pole ennast muutma soostunud. H vanemad ei ole esindaja arvates üles näidanud vanemlikku hoolt, vastutust ega kohusetunnet. Esindaja järeldab, et nimetatute näol on tegemist isikutega, kelle suhtes on õigesti otsustatud teha lapse perest eraldamise otsustus ja H paigutatud elama lastekodu tingimustesse. H esindajale nähtub avaldusest, et MN ja LT ei ole suutelised 5 tegema valikuid kohustuste täitmise ja oma soovide rahuldamise vahel ning nende käitumisest nähtuvalt on tegemist alkohoolseid jooke ja narkootilisi aineid kuritarvitavate korduvalt karistatud isikutega, kelle suhtes tehtud lapse eraldamise otsustus oli lapse õigustest lähtuvalt ainuvõimalik. HT määratud esindaja on seisukohal, et lapse emotsionaalne, vaimne ja füüsiline turvalisus on MN ja LT käitumisest tingituna seatud ohtu. Vanemad põhjustavad oma käitumisega lapsele raskeid hingelisi üleelamisi, mida iga oma lapsest hooliv ja lapsega arvestav vanem püüab vältida. MN ja LT on jätnud täielikult tähelepanuta H õiguse suhelda omaealiste lastega, omada sõpru, saada vajalikku meditsiinilist abi ja eakohast haridust. Avaldusest nähtuvalt ei ole vanemad pidanud vajalikuks teha jõupingutusi lapse lasteaeda paigutamiseks, kus laps oleks päeval järele vaadatud, hooldatud ja toidetud. Ema ja isa soovimatus oma lapsega tegelda ja tema õiguste ja huvide eest seista on põhjendamatu ja mõistetamatu. H ema MN isiksus võib olla narkootiliste ainete kuritarvitamise järel lamestunud ja tema võime pakkuda lapsele vanemlikku hoolt ja armastust muutnud olematuks. Igasugusest koostööst lapse nimel on MN keeldunud. Vanemad on näidanud üles soovimatust teha lapse nimel muudatusi oma senises elukorralduses. HT riigiõigusabi arvel määratud esindaja on seisukohal, et esitatud avalduse asjaolud ei anna alust mitte ainult kasvatusõiguste äravõtmiseks, vaid MN ja LT tuleks tõsiselt kaaluda vanema õiguste äravõtmist H suhtes. Vanemad on jätnud lapse järelevalveta võõra meesterahva seltsi, vanemad ei külasta last ega huvitu temast lastekodus, laps on olnud eakohaselt arendamata, lapse toitmine ei ole vastanud tema eale ning laps oli ilma jäetud meditsiinilisest abist. Vanemate alkoholi- ja narkosõltuvus ning sellest tingitud hoolimatus lapse suhtes ei võimalda neil vajalikku vanemlikku hoolt H suhtes üles näidata. Oma käitumisega põhjustavad MN ja LT olukorra, mis on ohtlik HT elu ja tervisele. Tulenevalt eeltoodust on määratud esindaja seisukohal, et Tallinna linna avaldus MN ja LT kasvatusõiguste äravõtmiseks XXX sündinud HT suhtes on põhjendatud ja avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja seletusega (t lk 5-8), HT määratud korras esindaja seisukohtadega (t lk 36-39), politseiasutuste kirjadega (t lk 11 ja 15), karistusregistri väljavõtetega (t lk 50-54), OÜ esitatud teatisega (t lk 12) ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud tõenditega (t lk 13, 14 ja 16) on leidnud kinnitust, et nii MN kui ka LT on korduvalt karistatud varguste eest ja narkootilise aine ebaseadusliku tarbimise eest ning mõlema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust narkootilise aine käitlemise eest. LT kannab käesoleval ajal XXX vanglas karistust. MN asukoht on nii politseile kui ka eestkosteasutusele teadmata. Samuti on tõendatud, et MN ja LT on mitmel korral jätnud nelja-aastase HT ilma järelevalveta, mistõttu on laps toimetatud turvakodusse. Alates XXX viibibki HT XXX. MN on soovinud paaril korral last külastada, olles samal ajal narkojoobes. LT ja MN ei ole ametlikult kordagi lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Vaatamata eestkosteasutuse pingutusele ei ole MN õnnestunud kontakti saada ning ta ei ole ilmunud ka oma viimasesse elukohta aadressil Tallinnas XXX. Nimetatud aadressile on elama asunud kriminogeenne asotsiaalse eluviisiga kogukond. Elamistingimused lapsele nimetatud korteris olid praktiliselt olematud (puudusid pesemisvõimalused, toit jmt) ja elukeskkond tervikuna majas lapsele ebaturvaline ja ohtlik. Lapse ainsad kokkupuuted arstiga olid 09.03.2005 ja 07.04.2005 OÜ dr S U juures. Lapsevanemad ei pidanud vajalikuks lapsega regulaarselt arsti juures käia. LT väited, et ta on saatnud kirju lastekodusse, et küsida lapse järele, on paljasõnalised ja tõendamata. LT kinnitas kohtuistungil, et pärast vanglast vabanemist ei ole tal elukohta. LT väide, et vabanedes tahaks ta lapsele paremat elu pakkuda, ei ole tõsiselt võetavad, arvestades puudutatud isiku senist elukorraldust. Oma tegevusetuse ning äärmise ükskõiksusega lapse edasise elukorralduse 6 suhtes on narkosõltuvusega MN ja XXX vanglas karistust kandev LT seadnud ohtu nii lapse turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. Lapse vanemad ei suuda ega soovi võimaldada lapsele kohast kasvukeskkonda. Kuivõrd MN ja LT ei saa käesoleval ajal kindlustada ja tagada lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust ning lapsele on hetkel tagatud turvaline keskkond, leiab kohus, et avaldaja nõue võtta laps MN ja LT ära vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MN ja LT tuleb võtta HT ära vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus asub seisukohale, et avaldajal tuleb tagada HT elukorraldus. PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 7