← Eesti

3-07-755/7

3-07-755 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 25.07.2007.a.; Tallinn Haldusasja number 3-07-755 Haldusasi V.T.’i (avaldaja) kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud 15 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt hommikusöögi andmata jätmisega Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 23.07.2007.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.T.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Angela Heinsaar RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 25.07.2007.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.T. (avaldaja) esitas 11.04.2007.a. kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla toimingu – hommikusöögist ilmajätmise 06.04.2007.a. (t.l. 2). Tallinna Halduskohtu 27.06.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (t.l. 36-37). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 06.04.2007.a. ei võimaldatud hommikusööki ja söögi andmata jätmist ei põhjendatud. Sellise tegevusega kahjustas Tallinna Vangla avaldaja tervist ning tekitas mittevaralist kahju. Seoses hommikusöögi andmata jätmisega taotleb avaldaja 15 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist (t.l. 2 ja 15-16). 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Vangla eelvangistushoonetes viibivatele vahistatutele ja kinnipeetavatele valmistatakse toitu vanglas. Korrapidaja edastab iga päev kella 15.00 seisuga andmed kinnipeetavate arvu kohta söökla juhatajale ja toiduainete lattu. Vastavalt sellele arvule valmistatakse vajalik kogus toitu. Kuna toitu valmistatakse varuga, jääb iga päev mõni ports toitu üle. Seega on välistatud olukord, kus Tallinna Vanglas kinni peetav isik jääb ettenähtud toidukorrast ilma toidu vähesuse tõttu. Eelvangistushoones, kus kinnipeetavad isikud viibivad, toimub toidu jagamine järgmiselt: valvur ja majandusosakonnas töötav kinnipeetav, kelle ülesandeks on toitu jagada, liiguvad käruga ühe kambri juurest teise juurde. Valvur avab kambri luugi ja kontrollib nimekirja alusel kinnipeetavate isikute arvu kambris, ühtlasi kontrollib valvur, kas mõnele isikule ei ole arsti poolt määratud eridieeti. Valvur ütleb toidujagajale, mitu portsjonit konkreetsesse kambrisse läheb. Kambris viibivad isikud ulatavad läbi luugi oma sööginõud, millesse serveeritakse toit. Mõnikord loobuvad kinnipeetavad toidust näiteks põhjusel, et eelistavad voodis pikutada ning soovivad võib-olla hommikusööki hiljem. Taoline eelistus siiski ei tingi toidu hilisemat eraldi jagamist. Kui isik toidujagamisest keeldub, siis sama söögikorda samal päeval enam hilisemalt ei võimaldata. 06.04.2007.a. töötanud valvurite sõnul ei toimunud vaidlusalusel päeval hommikusöögi jagamisel midagi tavatut. Seega leiab vastustaja, et vangla tegevusest tingituna ei ole kaebuse esitaja hommikusöögist ilma jäänud. Mittevaralise kahju tekkimine on vastustaja arvates täiesti tõendamata ning kahjunõude rahuldamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla jättis vaidlusalusel päeval (06.04.2007.a) kaebuse esitaja õigusvastaselt hommikusöögist ilma ja põhjustas sellega avaldajale mittevaralist kahju. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja oli vaidlusalusel päeval vahistatu ja viibis eelvangistuses (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 kohaselt kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS 1., 2., ja

  1. peatüki sätteid
  2. peatükis sätestatud erisustega. Vahistatule ei ole kehtestatud vangla poolt korraldatava toitlustamisega seonduvaid erisusi. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 47 lg 1 ettenähtud korrapärase toitlustamise tagamiseks tuleb vanglal seega kinnipeetavatele hommikusööki pakkuda. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et 06.04.2007.a. hommikul toodi küll teed, kuid hiljem putru ei toodud ning hommikusöögi andmata jätmist ei põhjendatud, kuigi kaebuse esitaja pöördus selgituse saamiseks vahetuse ülema poole (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Kaebuse esitaja kinnitas, et varem selliseid juhtumeid ei ole olnud ning arvas, et toidust ilma jätmine võis olla juhuslik (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Vastustaja leiab, et Tallinna Vangla toidu 3 tellimise ja jagamise praktika tagab, et kõik vanglas kinni peetavad isikud saavad soovi korral ettenähtud toidu (t.l. 51). Kohtuistungil selgitas vastustaja täiendavalt, et toitu jagab kaks inimest ning ei ole mõeldav, et mõlemad unustavad ühele kambrile toidu andmata. Tallinna Vanglas esineb juhtumeid, kus mõned kinnipeetavad söövad vanglatoidu asemel omastelt saadud raha eest vangla poest ostetud toiduaineid ning eelistavad seetõttu vangla pakutava hommikusöögi asemel kauem magada (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Kohus leiab, et vastustaja on küllaltki detailselt selgitanud toidu tellimise ja jagamise praktikat Tallinna Vanglas, mis peaks tagama, et kõik kinnipeetavad saavad soovi korral ettenähtud toidu (t.l. 51). Ka kaebuse esitaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et hommikusööki ei ole varem kunagi pakkumata jäetud (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Vangistusseadusest ei tulene, et hommikusöögi peaks kõigile vanglas kinni peetavatele isikutele andma ka juhul, kui nad seda toidukäru saabumisel ei soovi või oma toidunõusid luugi kaudu ei ulata. Usutav on vastustaja kinnitus, et Tallinna Vangla töötajate sõnul ei toimunud 06.04.2007.a. hommikusöögi jagamisel midagi tavatut (t.l. 52). Sellest lähtuvalt peab kohus usutavamaks vastustaja selgitusi ja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et Tallinna Vangla on kaebuse esitaja õigusvastaselt hommikusöögist ilma jätnud. Kuid isegi sel juhul, kui vaidlusalusel päeval oleks tõepoolest jäänud kaebuse esitajale hommikusöök andmata, jääks kaebus rahuldamata, sest haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et mittevaralise kahju tekkimine oleks piisavalt tõendatud ja et tegemist oleks olnud vastustaja süülise käitumisega. Riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse kohaselt kahjustas Tallinna Vangla hommikusöögi andmata jätmisega avaldaja tervist (t.l. 15). Kohtuistungil kinnitas avaldaja, et hommikusöögist ilma jäämine ei tinginud arsti poole pöördumist (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Kaebuse esitaja ei ole viidanud ka muudele tervise kahjustamisega seonduvatele asjaoludele ega selgitanud, mil viisil võis mittevaraline kahju tekkida. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt HKMS § 93 lg-st 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud juhul menetluskulusid välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, t.l. 56). Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.