KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 11. mail 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-635 Haldusasi K.-A. R. kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklin

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

2. aprilli 2007 määruses kohus leidis, et kaebuse lahendamine võib põhimõtteliselt kuuluda halduskohtu pädevusse ning et nii tuvastamis- kui ka kahju hüvitamise taotlus on kohtule esitatud vastavalt

§ 9lg-tes 4 ja 5 sätestatud tähtajal.

Samas olid kaebuses olulised, kuid kõrvaldatavad puudused, mille tõttu ei saanud kohus kaebust menetlusse võtta ja seetõttu jättis kohus

§ 11

lg 2 alusel kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

1. Kohtumääruse kohaselt tuli kaebajal kohtule teatada, millis(t)e ja kelle toimingu(te)ga on talle mittevaraline kahju tekitatud ning milles kahju seisneb. Samas tuli kaebajal täpsustada, kas vastustajaks asjas (kahju tekitajaks) on Põhja Politseiprefektuuri Kesklinnaosakonna korrakaitsetalitus ja/või ka nn „politsei pressiteenistus” (millised konkreetsed ametiisikud). Seejuures tuli täpsustada, millist konkreetset pressiteenistust kaebaja silmas peab, kas Politseiameti või mingi politseiprefektuuri pressiteenistust, kuna „politsei pressiteenistust“ ei ole olemas. Samuti tuli kaebajal täiendavalt märkida, miks kaebaja leiab, et väidetavalt kahju tekitanud toiming on õigusvastane. Et moraalse ja materiaalse kahju kogusummaks on näidatud 1000.- kr, siis tuli teatada, kui suure osa sellest moodustab mittevaraline kahju ja miks kaebaja hindab oma moraalse kahju suuruseks just niisugust summat. Varalise kahju osas tuli kaebajal samuti märkida, kes millise toiminguga selle põhjustas ja millises seisneb varaline kahju. Ühtlasi tuli teatada, millise osa see taotletavast kahjusummast 1000.- kr moodustab ning esitada summa arvutamise aluseks olevad asjaolud ja kahju kandmist kinnitavad tõendid. Kaebajal tuli selgitada põhjuslikku seost kahju tekitamise asjaolude ja kaebuse esitajale tekkinud kahju vahel. Samuti tuli tal teatada, millal ta on pöördunud Eesti Politsei poole meedias selgitava teate avaldamise asjus ning millal ja kellelt konkreetselt on saanud keelduva vastuse, samuti kas kaebaja on kasutanud teisi vahendeid väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmiseks (näiteks pöördunud politsei poole taotlusega, vabandada kaebaja ees). Seega tuli kaebajal täiendavalt märkida, mida ta on ette võtnud väidetavalt tekkinud kahju vältimiseks.
2. Muudest puudustest tõi kohus välja järgmist. Rikutud oli

§ 10

lg 7 (näeb ette, et kaebusele kirjutab alla selle esitaja) ja

§ 10

lg 5 nõudeid (kaebus esitatakse koos ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule). Antud juhul ei olnud kaebaja kaebust allkirjastanud, mistõttu kaebust ei ole juriidiliselt esitatudki. Kaebus oli esitatud ka ainult ühes eksemplaris. Seega tuli kaebajal kohtule esitada nii esmane kaebus kui ka kaebuse täiendus kaebaja poolt allkirjastatult vastavalt menetlusosaliste arvule. Riigilõivu osas kohus märkis: „

§ 10

lg 6 sätestab nõude, et koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse /…/, kuid mitte alla 80 krooni. Kuna riigilõivu tasumise kohta tõendit esitatud ei ole, tuleb kaebajal tasuda riigilõiv ja esitada kohtule sellekohane tõend.“

1. K.-A. R.on saanud kohtumääruse kätte 24.04.
2. Seega möödus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 09.05.
3. Kaebuse esitaja kohtu määratud tähtajal kohtule ei vastanud ega kaebuse puudusi ei kõrvaldanud. Et kaebuse allkirjastamata jätmine ja kaebuse ebaselgus ning riigilõivu tasumata jätmine on sellised olulised puudused, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist, siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Niisuguse võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 2