2-07-9731/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-07-9731 Tsiviilasi E.K. i hagi M.K. i vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23.04.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik, selle peale ei saa esitada edasikaebust /(TsMS § 360 lg 2). ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on E.K. i hagi M.K. i vastu abielu lahutamiseks. Kohtuistungil 18.04.2007 taotles kostja abielulahutuse menetluse peatamist, et oleks võimalik pöörduda perenõustaja poole ja võimaluse korral abielu säilitada. Tartu Maakohus peatas 23.04.2007 määrusega menetluse E.K. i hagis M.K. i vastu abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes kuni 24.09.
4. Määruse kohaselt sätestab TsMS § 357 lg 1, et kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib menetluse peatada lg-s 1 nimetatud põhjusel ühe korra kuni kuueks kuuks. Käesolevas asjas esineb alus menetluse peatamiseks. Kostja ei soovinud abielu lahutamist, vaid leidis, et tema ja hageja abielu on võimalik veel säilitada proffessionaalse abi saamisel korral. Hagiavalduse kohaselt on abielulahutuse põhjuseks kostja vägivaldsus ja ebastabiilne psüühika. Kui kostja tunnistab nimetatud probleemide olemasolu ja on nõus tegema kõik endast oleneva neist ülesaamiseks, on E.K. i ja M.K. i abielu võimalik säilitada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED E.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23.04.2007 määruse ning jätkata menetlust abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. Määruskaebuse kohaselt ei ole abielu M.K. iga enam võimalik. Pooled on lahus elanud juba kuus kuud ning selle aja jooksul on M.K. E.K. i pidevalt ähvardanud ja agressiivselt käitunud. M.K. ei ole näidanud üles muutumist paremuse suunas ega oma tegusid kahetsenud. M.K. on hoidnud E.K. i kinni autos metsavahel ja ähvardanud. Hirmutunde all elamise tõttu on abielu jätkamine kostjaga võimatu. Samuti on M.K. ähvardanud E.K. i lapse ära võtmisega. Last ei ole võimalik enam ka lasteaeda jätta. Abielu jätkamine M.K. iga ei ole võimalik ning professionaalne abi enam ei aita. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. TsMS § 357 lõikes 1 sätestatakse, et kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohtul on abielulahutuse asja läbivaatamisel õigus lähtuvalt poolte esitatud asjaoludest ja oma siseveendumusest hinnata, kas on võimalust poolte abielu säilitada, ning teha siis otsustus menetluse peatamise või peatamata jätmise kohta. Kohtu otsustus abielu säilitamise võimalikkuse kohta menetluse peatamise alusena on diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus (käesoleval juhul ringkonnakohus) sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et poolte abielu säilitamine on võimalik ja et sellest lähtuvalt tuleb pooltele anda leppimisaeg. Kuna asjaoludest nähtuvalt olid pooled vaidlustatud määruse tegemise ajaks elanud lahus vaid 5 kuud ning kostja soovis hagejaga leppida, siis ei esinenud TsMS § 357 lg 1 teises lauses sätestatud aluseid, mis välistanuksid menetluse peatamise. Hageja poolt esitatud asjaolud, et kostja on olnud tema suhtes vägivaldne ning on teda ähvardanud ning jälitanud, aga samuti, et kostja on püüdnud sooritada suitsiidi ja on viibinud sellega seoses ravil psühhiaatriahaiglas, ei välista iseenesest järeldust, et poolte leppimine ja nende kooselu on veel võimalik, seda eriti olukorras, kus pooled on lahus suhteliselt lühikest aega. Maakohtu otsustuse ebaõigsust ei tingi ka see, et hageja ei ole nõustunud menetluse peatamisega, kuivõrd TsMS § 357 lõikest 1 tulenevalt ei välista ühe abikaasa soovimatus abielu jätkata kohtul pooltele leppimisaja andmist, kui kohus näeb võimalust abielu säilitamiseks. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 2 Egon Konsand