← Eesti

3-06-2255/28

3-06-2255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2255 Haldusasi V.L. i kaebus Tervisekaitseinspektsiooni Tervisekaitsetalituse peale 20.10.2006 tehtud tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. mai 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.L. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. august 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – V.L. Virumaa mõõtmise Vastustaja (haldusorgan) – Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus, esindajad Marianna Selivanova ja Tõnu Kaur RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Halduskohtu
  4. mai 2007 otsus muutmata. ning Tartu Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  5. septembrist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. V.L. esitas halduskohtule kaebuse Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse peale 20.10.2006 tehtud mõõtmise tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt hakkas novembris 2001 kaebuse esitaja elukohaks olevas X majas tööle gaasikatlamaja, mis põhjustas kogu kütteperioodi kestel tugevat müra. 15.11.2002 tehti müra taseme määramiseks mõõtmised, 19.10.2004 tehti uued mõõtmised ja ettekirjutus korteriühistule, kuid Virumaa Tervisekaitsetalitus pole täitnud oma rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) §-ist 16 lg 1 p 1 ja 3 tulenevaid kohustusi ega andnud tähtaegu müra kõrvaldamiseks, ei kontrollinud ettekirjutuse täitmist, ei vastanud avaldustele ja ei peatanud gaasikatlamaja ebaseaduslikku tegevust. 20.10.2006 mõõtmised tehti ühes režiimis ilma küttesõlme kontrollimise ja ekspertiisi tegemiseta ning kandsid tegevusetuse õigustamise eesmärki. Seega on Virumaa Tervisekaitsetalitus rikkunud V.L. i põhiseaduse (edaspidi PS) §-idest 18 ja 28 tulenevaid õigusi ning ta soovib 20.10.2006 teostatud mõõtmistulemuste kehtetuks tunnistamist, Virumaa Tervisekaitsetalitusele ettekirjutuse tegemist ja 1 570 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
  8. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on läbiviidud mõõtmiste tulemustega tõendatud, et kaebuse esitaja eluruumides esinev müra jääb lubatud normi piiridesse. Kaebaja on eksinud tühistamisnõude adressaadiga, pole tõestanud mürataseme ületamist ega selle seost talle tekitatud kahjuga. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on V.L. oma kaebuses esitanud kolm erinevat nõuet - tühistamise, kohustamise ja kahju hüvitamise nõuded. HKMS §-is 6 lg 2 p 1 sätestatu võimaldab tühistamisnõude esitada ainult haldusakti peale. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006 teostatud müra mõõtmine on Virumaa Tervisekaitsetalituse Ida-Virumaa osakonna tellimusel teostatud menetlustoiming ja 27.10.2006 koostatud protokoll selle tulemusi fikseeriv dokument. Kuna pole tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse haldusaktiga, ei saa halduskohus mõõtmise tulemusi ega neid fikseerivat dokumenti tühistada, vastav taotlus tuleb rahuldamata jätta ning puudub vajadus ka toimingute õiguspärasuse hindamiseks. Sotsiaalministri 20.12.2001 määrusega nr. 141 kinnitatud “Virumaa Tervisekaitsetalituse põhimääruse” § 7 kohaselt on selle talituse üheks tegevusvaldkonnaks müra taseme terviseohutus. Sama põhimääruse §-is 8 p 8 ja §-is 9 p 4 sätestatuga on talitusele pandud elanike tervisekaitsega seonduvate kaebuste lahendamine ning antud õigus teha rikkumiste avastamisel ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks, kontrollida täitmist, määrata trahve ja rakendada muid riikliku sunni vahendeid. Põhimõtteliselt sama tuleneb kaebaja poolt viidatud RTerS §-is 16 lg 1 loetletud järelevalveametnike õigustest ja kohustustest. Kõige varasem kaebusele lisatud V.L. i pöördumine Virumaa Tervisekaitsetalitusse kannab kuupäeva 02.02.
  11. Kaebusele antud vastuse kohaselt kaebas ta müra üle juba 08.10.
  12. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et 27.04.2005 on Virumaa Tervisekaitsetalitus koostanud otsuse, mille kohaselt ületas müra kaebaja elukohas lubatud norme. Selle ja muude mõõtmistulemuste alusel on palutud korteriühistult teavet müra vähendamiseks rakendatud meetmetest ning koostatud ettekirjutusi. Samuti on talitus V.L. it mõõtmiste tulemistest ja rakendatud meetmetest teavitanud, korteriühistule pandud ülesannete täitmist kontrollinud, seda kinnitavaid dokumente kogunud ning korteriühistule trahvihoiatuse teinud. Seega ei vasta tõele kaebaja väited selle 2 kohta, et Virumaa Tervisekaitsetalitus on olnud tema kaebuste lahendamisel tegevusetu ja pole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Eespool juba viidatud põhimääruse § 9 p 5 kohaselt võib talitus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ja mitte lubada ehitiste, tehnoloogiate ja masinate rakendamist ning nende objektide kasutuselevõtmist, kui nad ei vasta tervisekaitse nõuetele, samuti tühistada selleks varem antud kooskõlastuse, kui rakendamise käigus on sellised asjaolud ilmsiks tulnud. Virumaa Tervisekaitsetalituse kinnituste kohaselt ei ole temalt KÜ X paigutatud gaasikatlamaja kasutusloale kooskõlastust palutud ja ta pole seda andnud. Eelnevalt juba viidatud dokumentidest nähtuvalt tegi talitus 31.03.2005 toimunud mõõtmiste kohta 04.04.2005 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaboris koostatud protokolli alusel KÜ X kaks ettekirjutust ja tuvastas seejärel, et tema nõudmised on täidetud. 05.10.2005 kinnitas müra puudumist oma allkirjaga ka V.L. ise. Kohtuistungil väitis vastustaja, et järgneva kütteperioodi jooksul nad V.L. ilt müra kohta enam kaebusi ei saanud ja kaebaja möönis seda. Kaebusele lisatu tõendab pöördumisi ainult õiguskantsleri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Viimatinimetatust tulenevad mõõtmised 20.10.2006 kaebaja eluruumis ja 25.01.2007 naaberkorteris müra taseme kohta kehtestatud normatiivide ületamist ei kinnita. Seega ei olnud Virumaa Tervisekaitsetalitusel põhjust oma põhimääruse §-ist 9 p 5 tulenevate kohustamiste ja keelamiste rakendamiseks ning alus kohustava ettekirjutuse tegemiseks puudub ka halduskohtul. Lisaks juba käsitletud nõuetele soovib V.L. oma tervisele tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS). RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS §is 9 lg 1 sätestatu annab isikule võimaluse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kontrollima, kas toimunu üldse saab anda alust kahjunõude esitamiseks, kas kaebajale on tekkinud tema poolt väidetud kahju, kas kahju tekitajana nimetatud haldusorgan on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ning, kas just see on olnud kahju tekkimise põhjuseks. Eespool juba esitatud kohtu järelduste kohaselt ei ole Virumaa Tervisekaitsetalitus olnud kaebaja kaebuste menetlemisel tegevusetu ning tema käitumine oli vastavuses sellega, mida vastav põhimäärus ette näeb. Kaebuse väidetest nähtuvalt moodustavad V.L. i poolt nõutava varalise kahju talle erinevatel aegadel osutatud meditsiiniteenuste ja õigusabi eest tasutud summad ning mittevaralise kahju müra tagajärjel toimunud tervise halvenemine. Samas ei kinnita miski, et need kulud ja väidetav tervise halvenemine on seotud Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusega müra kohta esitatud kaebuste menetlemisel ja kohtuistungil väitis kaebaja hoopis, et vajab kahjuhüvist selleks, et sõita Euroopasse uuringutele ja saada sealt reaalset hinnangut oma tervisele. Samuti möönis kaebaja, et ta on juba aastast 1990 invaliid ja tema töövõime kaotuse protsent pole selle aja jooksul muutunud. Seda kinnitavad ka talle 28.12.1998 välja antud pensionitunnistuse kanded. Asjaolu, et pooled haiglas viibimistest ja arsti vastuvõtul käimistest langevad kütteperioodi välisele ajale, on vastuolus kaebaja enda kohtuistungil ja tema perearsti tõendis esitatud väitega, et tervis halveneb sügis-talvisel kütteperioodil ega kinnita põhjuslikku seost müra, sellest väidetavalt tekkinud tervise halvenemise ja Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevuse vahel. See seos on üks kahju hüvitamise kohustuslikest eeldustest ja tuleneb otseselt RVastS §-ist 12, mille kohaselt peab kahju seda kandnud isikule hüvitama üksnes see isik, kelle õigusvastase tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. V.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  14. mai 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada kehtetuks 20.10.2006 mõõtmiste tulemused ning nõuda sisse Virumaa Tervisekaitsetalituselt summa 1 570 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti loetud müra puudumine tõendatuks mõõtmistega, mis viidi läbi 14.02.2005 ja 25.01.
  15. Apellandile ei teatatud mõõtmiste toimumisest; 2) on jäetud tähelepanuta korterite nr 163 ja 166 elanike pöördumine Tervisekaitsetalituse poole oktoobris 2002, 15.11.2002 läbiviidud mõõtmine ja protokoll nr 24/g. Tervisekaitsetalituse tulemused näitasid müra normi ületamist; 3) ei ole arvestatud kõiki asjaolusid ning on ebaõigesti jäetud arvestamata apellandi tervise halvenemine sügis-talvisel perioodil.
  16. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  17. mai 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) näitavad läbiviidud mõõtmised, et kaebuse esitaja eluruumides esinev müra jääb lubatud normi piiridesse. Mõõtmised on korduvalt läbi viidud Tervisekaitseinspektsiooni laborite poolt. Mõõtmistulemuste juures on kirjeldatud mõõtmiste ja arvutustulemuste hindamise käiku, mis vastab kehtestatud õigusaktidele. Kaebuse esitaja ei ole tõestanud mürataseme ületamist eluruumis ega ole tõestanud, et on mingi seos tema arvates eksisteeriva müra ja temale tekitatud kahju vahel; 2) ei saa Virumaa Tervisekaitsetalitus tühistada kaevatava mõõtmise tulemusi, sest pole neid mõõtmisi sooritanud ega oma pädevust tühistada Tervisekaitseinspektsiooni laborite koostatud akte. Sellega on kaebuse esitaja V.L. eksinud vastustaja subjektis. Virumaa Tervisekaitsetalitus tegeleb elanikelt saabunud müra kaebuste lahendamisega RTerS § 8 lg 2 p 17 ning sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ alusel. 20.10.2006 teostati müra mõõtmisi V.L. i korteris (müra mõõtmise protokoll nr IL2006/16, 27.10.2006), müratase ei ületanud lubatud normatiive. Täpsemate tulemuste hindamiseks (mõõtmise protokollis ära näidatud mõõtmised 1/3 oktaavriba kesksagedusel) Virumaa Tervisekaitsetalitus tellis Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaborilt, millest teavitati V.L. it 23.11.2006 kirjaga nr 4/10-1/
  18. Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt aadressil X Narva teostatud mürataseme mõõtmise põhjal müratase eluruumides ei ületanud lubatud normatiive (müra mõõtmise protokoll nr 6/4-6-1/018, 08.02.2007). Mõõtmised teostati korteris nr 165, sest 25.01.2007 V.L. iga eelnevalt kokkulepitud ajal kaebajat ennast kohal ei olnud. Vastus kaebajale anti 21.02.2007 kirjaga nr 4/10-1/
  19. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  21. mai 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. 4 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
  22. Halduskohus on õigesti määratlenud kaebuses esitatud nõuded (tühistamise, kohustamise ja kahju hüvitamise nõuded) ning lähtuvalt kaebuse nõuetest hinnanud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid. Tühistamiskaebuse esemeks on Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006 teostatud müra mõõtmise kohta koostatud protokoll nr IL2006/16 (tl 48). HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebaja poolt vaidlustatud Kohtla-Järve labori poolt 20.10.2006 teostatud müra mõõtmine ja selle kohta koostatud protokoll ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid on vaadeldav toiminguna. Seetõttu on õige halduskohtu seisukoht, et kuna on vaidlustatud toiming, mitte aga haldusakt, siis ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine võimalik. Samuti on halduskohus õigesti jätnud hindamata nimetatud toimingute õiguspärasuse, sest asjas puudub tuvastamiskaebus ja lisaks sellele oleks tuvastamiskaebuse korral Virumaa Tervisekaitsetalitus mittevastav vastustaja.
  23. Halduskohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et Virumaa Tervisekaitsetalitus ei ole V.L. i kaebuste lahendamisel olnud tegevusetu ning on täitnud oma seadusest tulenevaid sellealaseid kohustusi ja seetõttu puudub alus kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kuna halduskohus on põhjalikult oma vaidlustatud otsuses käsitlenud Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevust 2005-2007 V.L. i kaebustele vastamisel ning RTerS §-is 16 sätestatud õiguste realiseerimisel, siis ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu põhjendusi ning leiab nagu halduskohuski, et Virumaa Tervisekaitsetalitus ei ole olnud kaebustele vastamisel tegevusetu 2005-
  24. Asjaolu, et apellandi väitel ta ei olnud teadlik 25.01.2007 müra mõõtmisest (Virumaa Tervisekaitsetalituse väitel oli kaebaja teadlik, kuid kokkulepitud ajal ei olnud kohal ja seetõttu teostati mõõtmised teises korteris), ei tõenda Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusetust. Apellatsioonkaebuses on apellant väitnud, et halduskohus on jätnud tähelepanuta korterite nr A ja B elanike pöördumise Tervisekaitsetalituse poole oktoobris 2002, 15.11.2002 läbiviidud mõõtmise ja protokolli nr 24/g. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud ka see asjaolu, et Virumaa Tervisekaitsetalitus oleks olnud tegevusetu
  25. aastal. Virumaa Tervisekaitsetalituse poolt on 15.11.2002 koostatud protokoll nr 24/g müra mõõtmise kohta korterites 163 ja 166 ning see asjaolu juba iseenesest näitab, et vastustaja ei olnud tegevusetu. Apellant ei ole täpsustanud, milles väljendus Virumaa Tervisekaitsetalituse tegevusetus 2002 (milline konkreetne haldusakt jäi andmata või toiming sooritamata) ning milles väljendus see, et Virumaa Tervisekaitsetalitus ei kasutanud 2002 talle RTerS §-is 16 antud õigusi. Virumaa Tervisekaitsetalituse seletuse kohaselt ei ole temalt KÜ X paigutatud gaasikatlamaja kasutusloale kooskõlastust küsitud ja ta ei ole seda ka andnud, seetõttu on alusetu apellandi väide, et ametnike omavoli tõttu sai võimalikuks gaasikatlamaja ekspluatatsiooni võtmine ilma kasutusloata ja müra normide ületamisega. Gaasikatlamaja kasutavad siiski korteriomanikud korteriühistu vahendusel ning Virumaa Tervisekaitsetalitus ei ole gaasikatlamaja ekspluatatsiooni võtja. RTerS § 16 lg 1 p 3 kohaselt on järelevalveametnikul õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, 5 peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist. Asjas olevatest tõenditest nähtuvalt tegi Virumaa Tervisekaitsetalitus 31.03.2005 toimunud mõõtmiste kohta 04.04.2005 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklaboris koostatud protokolli alusel KÜ X kaks ettekirjutust ja tuvastas seejärel, et tema nõudmised on täidetud. 05.10.2005 kinnitas müra puudumist oma allkirjaga ka V.L. ise. Kohtuistungil väitis vastustaja, et järgneva kütteperioodi jooksul nad V.L. ilt müra kohta enam kaebusi ei saanud ja kaebaja möönis seda. Mõõtmised 20.10.2006 kaebaja eluruumis ja 25.01.2007 naaberkorteris müra taseme kohta kehtestatud normatiivide ületamist ei kinnitanud. Seega ei olnud Virumaa Tervisekaitsetalitusel alust kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning halduskohus on õigesti jätnud kohustamiskaebuse rahuldamata.
  26. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tegevusetusega tegemist siis, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata. Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb vältimatu põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Kaebaja väitel moodustavad varalise kahju meditsiiniteenuste eest tasutud summad ning mittevaralise kahju tema tervise halvenemine müra tagajärjel. Kuna on leidnud tuvastamist, et puudub Virumaa Tervisekaitsetalituse õigusvastane tegevusetus, siis ei ole kaebajale ka avaliku võimu kandja poolt õigusvastase tegevusetusega kahju tekitatud ning puudub vajadus analüüsida seda, kas kaebaja väidetava kahju ja avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusetuse vahel on põhjuslik seos.
  27. Apellandi väide, et talle saadeti vastus kaebusele eesti keeles ja kohtuistungil ei olnud tõlki ning kohtunik ise tõlkis, ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vastavalt TsMS §-ile 32 lg 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Seega esitas vastustaja õigesti vastuse kaebusele eesti keeles ja ka kohus ei pidanud seda edastamisel kaebajale tõlkima. TsMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi; tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust kaasata menetlusse tõlki. Nähtuvalt 24.04.2007 kohtuistungi protokollist (tl 186-191) olid menetlusosalise avaldused kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad ning seetõttu ei olnud ka tõlgi kaasamise kohustust.
  28. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. 6 Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.