lg 1 kohaselt luges kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja hageja poolt seadusega sätestatud alammääras nõutud elatise suurusele vastu ei vaielnud. Kostja ei esitanud vastuväiteid laste vajaduste ega oma varalise seisundi kohta. Kostja esitatud palgatõendid kajastavad oktoobri ja novembri 2006 kohta erinevaid andmeid, hilisemas palgatõendis ei ole märgitud päevaraha suurust, mis on kostja palgast oluliselt suurem. Kostja sissetulekuks tuleb arvestada 11 800 krooni kuus, millest on kulutuseks vaid kindlustus 110 krooni kuus. Kohus ei põhjendanud, miks kuulub elatis väljamõistmisele alates 14.11.2006, mitte alates 01.06.2006, millisest ajast taotles elatist hageja. Otsusest ei nähtu, miks kohaldas kohus PKS § 61 lg-t 6, vähendades elatist üle kahe korra, kuigi kostja elatise suurusele vastuväiteid ei esitanud. Laste arv – 4 alaealist last, ei ole elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks. Lastel on vaja süüa ja riideid, samuti on lastel kulutused eluasemele. Reaalselt on laste vajadused suuremad kui riiklik alammäär, kuid hageja palus kostjalt välja mõista elatise üksnes riiklikus alammääras. Vastus apellatsioonkaebusele A.N ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb
lg 1 p 3 alusel tühistada seoses protsessiõiguse normide olulise rikkumisega ja asi saata uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus on hagi elatise saamiseks rahuldanud tagaseljaotsusega.
lg 1 sätestab, et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Järelikult saab kohus tagaseljaotsust tehes lähtuda hageja esitatud faktilistest väidetest. Hageja väidete kohaselt kostja ei anna poolte neljale alaealisele lapsele elatist, hageja sissetulek on 4 000 krooni kuus ja kostjal 15 000 krooni kuus. Hageja palus välja mõista elatis seaduses sätestatud alammääras alates 01.06.2006. Maakohus pidi tagaseljaotsust tehes lähtuma hageja poolt hagis toodud asjaoludest. Kirjalikus menetluses tagaseljaotsust tehes ei oleks saanud maakohus vähendada väljamõistmisele kuuluvat elatist võrreldes hageja poolt nõutuga ja rahuldada hagi osaliselt. Kolleegiumi arvates on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
lg 2 kohaselt tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Samuti tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.