lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses Tsiviilasi nr 2-07-7981 märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 09.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 20.08.1994 abielus. Abielust on alaealine tütar K.G. Narva Linnakohtu 18.01.2002.a otsusega tsiviilasjas nr. 863/02 on kostjalt välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks suuruses 500 krooni igakuiselt kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.t kuni 25.04.2013.a. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg-tega 2 ja 4, hageja palub mõista kostjalt D.G-lt, välja elatis tütre K.G ülalpidamiseks suuruses 1800 krooni igakuiselt. Kohtukulud mõista kostja kanda. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED Kohtule 03.05.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 33-34) kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt hageja viitab oma hagiavalduses PkS §-le 61 lg 2, milline sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuid hageja ei esitanud tõendeid ja põhjendusi, et lapse vajadused on kasvanud, samuti on vaja märkida, et hageja varjab oma varalist seisundit ning sissetulekut. Hageja märkis, et kostjalt on juba elatis välja mõistetud. Järelikult kostja peab kujunenud varalise seisundiga juba ülal last esimesest abielust, järelikult on hagi esitatud kuritahtlikult asjatuks kohtuvaidluseks. Kostja varaline seisund ei anna aluseid, et välja mõista kostjalt hagis määratud elatise suurus. Kostja sissetulek on ainult minimumpalk, mis moodustab käesoleval ajal 3600 krooni, millest võetakse maha tulumaks 23%, töötukassa maks 1 % ja pensionifondi maks 2%. Kostjale jääb kätte ainult 3200 krooni. Kostja ülalpidamisel on teine laps V.G, keda ta peab ülal pidama. Kui võtta arvesse võrdset lähenemist mõlemale lapsele, kostja maksab kummalegi lapsele 500 krooni igakuiselt ja talle jääb 2000 krooni, mille eest kostja tasub korteri eest ja omandab vajalikke teenuseid ning ostab toitu. Kostja maksab elatist esimesest abielust lapse ülalpidamiseks ja kostjal puudub materiaalne võimalus maksta rohkem. PkS § 61 lg 5 sätetsab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja sissetulek on 3600 krooni, kui välja mõista kostjalt nii suur elatis, kui nõuab hageja, siis teine kostja laps osutuks elatise väljamõistmisel selles suuruses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole võimalust maksta lapse ülalpidamiseks seda elatise summat, millise hageja hagiavalduses märkis. 2
Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on lahutatud 10.01.2000 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt, kanne nr 4. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0090809 (tl 6) et pooltel sündis tütar K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0083823 (tl 7) et Narva Linnakohtu 18.01.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-863/02 alusel D.G peab maksma O.G kasuks igakuiselt elatist tütre K ülalpidamiseks summas 500 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 18.01.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-863/02 (tl 8) et D.G sündis poeg V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0250495 (tl 35). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 3
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Seega ei arvesta kohus kostja väidet sellest, et hageja ei esitanud tõendeid ja põhjendusi, et lapse vajadused on kasvanud. See on üldtuntud fakt, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg 1. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja väite, et ta maksab oma tütre ülalpidamiseks igakuiselt 500 krooni, kuna vastavalt Narva kohtutäituri Krista Järveti 05.03.2007 õiendile nr 52 (tl 31) 2006.a jooksul elatise väljamaksmiseid O.G kasuks D.G poolt ei olnud. Asjakohatud on kostja väide nagu temalt elatis on juba välja mõistetud, järelikult hagi on esitatud kuritahtlikult asjatuks kohtuvaidluseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Eelnevalt on juba tuvastatud, et elatis summas 500 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks ja isegi seda summat maksab kostja ebaregulaarselt, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus ei ole nõus kostja väitega, et hageja varjab oma varalist seisundit ning sissetulekut. 4
468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg-st 3 tuleneb, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalüeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma D.G. 5
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.
lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt
lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt
Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 11700 krooni (1800 krooni - 500 krooni) * 9 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 1 (alates 01.01.2007 kehtiv redaktsioon) – 1000 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.