2-3, § 54 lg. 1 p. 1, § 60 lg. 1, § 61 lg. 1 ja lg. 4, § 62, RLS § 22 lg. 2 p.4 ning lähtudes lapse huvidest palub avaldaja ära võtta vanema õigused A S lt ja U V lt nende alaealise lapse H V suhtes. II. Asja kohtulik arutelu. Avaldaja esindaja kohtuistungil palub avalduse rahuldada, sest vanemate suhtumises pole midagi muutunud, kumbki vanem pole last vaatamas käinud. H V elab endiselt lastekodus, on rahul ja soovib seal jätkuvalt elada. Esindaja leiab, et on põhjendatud vanema õigused ära võtta mõlemalt vanemalt, sest laps vajab pidevalt hoolitsust, mida lapsevanemad ei taga. See on asja materjalidega tõendatud. Puudutatud isikud kohtuistungile ei ilmunud. A S on andnud kohtule allkirja, et talle on istungi toimumise aeg teada. U.V ’le edastati kohtukutse avaliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid U.V kohtusse ei ilmunud. Eelistungil A S leidis, et ta ei mõistnud, kuidas on võimalik väita, et tema lapse eest ei hoolitse. Ta on ennegi lapsi kasvatanud, keegi pole huvi tundnud, kuidas ta hakkama saab. Kõikjal aina valetatakse, tegelikke asjaolusid ei tea keegi. Ta on küll püüdnud lapsega kohtuda, kuid see pole õnnestunud, lastekodusse ega ka vanglasse ta oma jalga ei tõsta. III. Maakohtu määruse põhjendused. Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud rahuldada avalduses esitatud asjaoludest ja avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest lähtuvalt. TsMS § 550 lg. 1 p. 2 kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes lahendatakse hagita menetluses.
kohaselt lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtub nii eestkosteasutus kui kohus lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus ning sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi korraldab laste hoolekannet kohalik omavalitsus. Avalduse vanema õiguste äravõtmiseks on esitanud eestkosteasutus. Vastavalt
§-le 54 lg. 1 p. 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus 4 ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
Kohus tuli järeldusele, et lapse huvides on avaldus rahuldada, sest lapse ema ei soovi oma last kasvatada ega tema eest hoolitseda. Mingeid mõjuvaid põhjusi tal oma kohustuste mittetäitmiseks pole. Lapse isa kuritarvitab alkoholi, tal puudub kindel elu- ja töökoht, mistõttu ta oma lapse eest ei hoolitse. Seega pole lapsevanemad midagi teinud selleks, et lapsel oleks turvaline elukoht, kus oleksid lapse igapäevaeluks ja arenguks vajalikud tingimused, oleksid tagatud harmooniline keskkond kodus, armastus ja hellus ning vastastikune lugupidamine üksteise poolt. Lapse ema ei väljendanud soovi ega tahet last kasvatada ja tema eest hoolitseda, mistõttu pole võimalik last jätta ema juurde lapse sellekohasest igatsusest hoolimata.
4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. TsMS § 478 lg. 1 järgi „hagita menetluse lahend on määrus“ ja lg. 3 järgi „määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. TsMS § 478 lg. 2 kohaselt määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. TsMS § 479 lg. 1 kohaselt hagita asjas tehakse määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. TsMS 56. peatüki 2. jagu ei sätesta eestkostja kohta tehtud määruse avalikustamise kohustust, seega ei kuulu määrus avaldamisele kohtu veebilehel ega arvutivõrgus. Lähtudes eeltoodust kohus kohaldas
54 sätteid ning juhindus TsMS §-de 464-465, 550 lg. 1 p. 3, 558, § 661 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige /allkiri/ S.Tooming /kohtunik/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.