3-06-403/13

3-06-403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-06-403 Haldusasi I.T.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.01.2006.a käskkirja nr 128-k „Lisatasu määramine“ osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks välja anda uus käskkiri, millega lõpetataks I.T.i ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste Koidula tollipunkti tolliinspektoritega Asja läbivaatamise aeg
2. ja 18.04.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I.T. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ülle Velling RESOLUTSIOON Jätta I.T.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja kt peadirektori ülesannetes Rainer Osaniku 30.01.2006.a käskkirja nr 128-k "Lisatasu määramine" (I kd tl 28) lisaga 3 määrati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektorile I.T.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest alates 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a 1329 krooni kuus (I kd tl 34).
4. I.T. esitas 27.02.2006.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 30.01.2006.a käskkirja nr 128-k tühistamiseks osas, millega määrati I.T.ile lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest alates 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a 1329 krooni kuus ning Maksu- ja Tolliameti uue käskkirja välja andmiseks kohustamiseks, millega lõpetataks I.T.i ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste Koidula tollipunkti tolliinspektoritega.
5. Tallinna Halduskohtu 31.05.2006.a määrusega võeti kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks Maksu- ja Tolliamet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti 30.01.2006.a käskkiri nr 128-k on I.T.ile lisatasu määramise osas õigusvastane järgmistel põhjendustel. Töötulemuste hindamist enne vaidlustatud käskkirja väljaandmist ei toimunud, hindamiskriteeriume ei olnud välja töötatud ning Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja kt peadirektori ülesannetes on 30.01.2006.a käskkirja nr 128-k väljaandmisel kaebuse esitaja puhul tuginenud altpoolt talle esitatud väärandmetele. Käskkirja andmisel ei ole järgitud võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaebajat ei ole koheldud võrdselt teiste kaebajaga tööl olnud inspektoritega. Ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on kaebaja töö peausaldusisikuna ja Eesti Maksuja Tolliametnike Ametühingute Liidu juhatuse esimehena. Maksu- ja Tolliamet ei ole arvestanud kaebuse esiaja tööalaseid näitajaid lähtudes organisatsiooni väärtusest. Teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi nende võrdseks täitmiseks ning teenistusülesannetest osavõtt ei sõltu üksnes teenistuja enda tahtest ning sel juhul on näitajate võrdlemine väär. Hinnata tuleks vahetuse kui terviku tööd. Lisatasu määramisele ei olnud kaasatud kaebuse esitaja vahetuse vanemaid K.T. ja R.L.. Arenguvestluse viis T.Allas kaebuse esitajaga läbi alles 01.02.2006.a. Samuti jääb selgusetuks, millise perioodi töötulemusi 2006.a I poolaasta lisatasude määramisel arvesse võeti. Üldse ei ole hinnatud kaebuse esitaja suhtumist töösse, koostöövalmidust, suhteid kolleegidega, kaastöötajate juhendamist ja nõustamist, klientide tunnustust ning pretensioonide puudumist. Ei ole arvestatud kaebaja 4 võõrkeele oskust, arvutioskust ja haridust. Kaebuse esitaja töötulemusi on võrreldud Tartu Maakohtu 19.06.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-7881 süüdimõistetud ja ebaausate, 2005.a IV kvartalis Koidula tollipunktis töötanud tolliametnike töötulemustega. Väärteomenetluste läbiviimiseks puudus kaebuse esitajal õigus, sest ta ei olnud saanud koolitust ning tal puudus vastav tunnistus.
7. Vastustaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti 30.01.2006.a käskkiri nr 128-K on nii formaalselt kui materiaalselt õiguspärane haldusakt ning palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. Lisatasu määramise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 12.01.2006.a määrus nr
8. 2006.a palgajuhendit ei olnud kehtestatud. Arvestades, et 2006.a palgajuhend on peaaegu identne 2005.a palgajuhendiga ja täielikult identne lisatasude maksmise suhtes, siis maksti lisatasu 2005.a palgajuhendi alusel. Lisatasu määramine on Maksu- ja Tolliameti diskretsiooniotsus, mille teostamisel on peadirektor seotud nii palgafondi võimaluste, asjakohaste õigusaktide kui iga teenistuja tegeliku tööpanusega, mille suhtes teevad talle esildise struktuuriüksuse juhid. Palgajuhendi punkti 2.1.2 kohaselt määratakse lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga pooleks aastaks ja väljamaksmine toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajale. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta või mida arvesse võtta. Lisatasu maksmine nõutavast tulemuslikuma töö eest on seotud konkreetse ametniku töö tulemuslikkuse, töösse suhtumise ja tema panusega kogu struktuuriüksuse töötulemustesse, mitte tema ühiskondliku tegevusega. 2006.a I poolaasta nõutavamast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramisel lähtuti Koidula tollipunktile eraldatud summast, mis jagati inspektorite üldarvuga ja saadi keskmine summa (ca 2200 krooni). Vastavalt iga teenistuja panusele seda summat suurendati või vähendati. Lisatasu määramisel hinnati Koidula tollipunkti inspektorite klienditeenindust ja dokumentide vormistamise korrektsust, mis moodustas 50% lisatasust. Ülejäänud 50% moodustas tollikontroll (eeskirjade rikkumiste 2 tuvastamine, läbivaatused ja menetlused). Andmebaasist saadud andmete põhjal võrreldi inspektorite poolt teostatud tollivormistuste arvu ja kvaliteeti. Arvestades I.T.i proportsionaalselt tööl oldud aega, oli tema poolt vormistatud dokumentide arv samaväärne teiste inspektorite poolt vormistatud dokumentidega. Seega lisatasust 50% sai kaebuse esitaja vormistuse eest. Vaadeldes lisatasu teist poolt ehk kontrolli poolt oli ilmne, et I.T.i panus kontrolli poolel on minimaalne. Kuue kuu jooksul ta väärteomenetlusi läbi ei viinud, läbivaatuse akte ise ei koostanud, rikkumisi ei avastanud, osales läbivaatustel 3-4 korda. Seega kontrolli osas tal õigust lisatasule ei olnud. Siiski ei jäetud I.T.ile kontrolli poolelt lisatasu täiesti arvestamata, vaid arvestati seda motiveerimaks teda järgneval poolaastal usinamalt kontrolli valdkonnas tööd tegema. Arvestades kaebuse esitaja 0,6 koormusega töötamist (vormistus hea, kontroll väga nõrk) ja keskmist lisatasu summat 2000 krooni, osutus kaebuse esitajale määratud lisatasu isegi kõrgeks. Vastavalt Koidula tollipunkti töökoha juhendile töötavad inspektorid võrdselt nii vormistuses kui ka kontrollis. Seega on kõigile inspektoritele loodud võrdsed võimalused. Kaebuse esitajale makstakse igakuiselt lisatasu 20% ametipalgast võõrkeelte valdamise eest ja 15% lisatasu staaži eest. 2006.a I poolaasta eest lisatasu määramise ajal ei olnud MTA-le teada nende ametnike kuriteo toimepanemise fakt. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 Vastustaja selgituste ja kaevatavas käskkirjas sisalduvate viidete kohaselt tugines Maksu- ja Tolliamet 30.01.2006.a käskkirja nr 128-k andmisel Vabariigi Valitsuse 12.01.2006.a määrusele nr 10 “Riigiteenistujate töötasustamine 2006.aastal” ja Maksu-ja Tolliameti peadirektori 21.01.2005.a käskkirjale nr 28-P „Maksu- ja Tolliameti teenistujate palgajuhendi kinnitamine“ (I kd tl 90-92). Nimetatud määruse § 3 lõike 1 kohaselt on asutuse juhil õigus määrata riigiteenistujatele lisatasusid nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. Määruse § 3 lõike 3 järgi on nõutavamast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmise aluseks riigiteenistujate teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. Samasugune regulatsioon sisaldub ka Vabariigi Valitsuse 18.01.2007.a määruses nr 16 „“Riigiteenistujate töötasustamine 2007.aastal”. Vastustaja selgituste kohaselt ei jõutud 2006.a jaanuari palkade arvestamise ja väljamaksmise ajaks kinnitada 2006.a palgajuhendit (I kd tl 45-53) ning sooviga säilitada 2006.a jaanuaris teenistujatele 2005.a palgatase, otsustati maksta 2006.a jaanuarikuu lisatasu 2005.a palgajuhendis sätestatud põhimõtete alusel. Kohaldatud palgajuhendi punktist 2.1.2 tulenevalt määratakse lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest struktuuriüksuse juhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga pooleks aastaks (perioodiks 01.01-30.06 ja perioodiks 01.07-31.12) ning väljamaksmine toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajale. Palgajuhendi punkti 2.1.1 kohaselt on Maksu- ja Tolliameti peadirektoril õigus teenistujale määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel arvestades töö tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku teenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära või ajutiselt suurenenud töökoormust. Seega peab lisatasu maksmise otsustamise proportsionaalsus väljendama konkreetse ametniku individuaalse tööpanuse õiglast suhet makstava lisatasu suurusega. Seetõttu on põhjendatud, et asutuse erinevates struktuuriüksustes, arvestades nende tööeripära, võivad olla erinevad hindamiskriteeriumid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud Maksu- ja Tolliametis väljakujunenud praktika, mille kohaselt ameti teenistujale lisatasu suuruse määramiseks teevad ameti juhile sellekohase ettepaneku struktuuriüksuste juhid, kes omakorda 3 saavad vastavad ettepanekud lisatasu määramiseks allstruktuuriüksuste juhtidelt. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud isikud teavad kõige paremini neile alluvate teenistujate tegelikku töökoormust, töö kvaliteeti ja nende suhtumist tööülesannete täitmisesse. Teenistuja tööpanuse hindamine kuulub tema vahetu juhi ülesannete hulka. Kohus nõustub vastustajaga, et teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on oma olemuselt personaalne ning seotud iga konkreetse teenistuja panusega vastava struktuuriüksuse töötulemustes. See tuleneb selgelt ülalviidatud Vabariigi Valitsuse määrusest riigiteenistujate töötasustamise kohta ja Maksu- ja Tolliameti teenistujate palgajuhendist. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale lisatasu maksmist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada, mille eest lisatasu maksta. Lisatasu määramisel ja maksmisel ei oma tähtsust see, kas oli loodud kõigile võrdsed tingimused täitmiseks, mis on lisatasu maksmise aluseks või mitte. Teenistuja ei saa ka nõuda, et tööandja võimaldaks ka temal just täita neid konkreetseid ülesandeid, mille eest lisatasu makstakse. Seega on asjakohatu kaebuse esitaja väide, et ta ei saa piisavalt otsustada oma töökoormuse ja töökohtade üle. Samuti märgib kohus, et vastavalt Koidula tollipunkti töökohajuhendile (I kd tl 18-24) töötavad inspektorid võrdselt nii vormistuse kui kontrolli valdkonnas – seega on kõigile inspektoritele loodud võrdsed võimalused tulemuste saavutamiseks. 6.2 Vastustaja selgituste kohaselt oli keskmine lisatasu 2006.a I poolaastal Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse Koidula tollipunktis oli ca 2200 krooni inspektori kohta. Ettepaneku 2006.a I poolaasa lisatasude suuruse kohta Koidula tollipunkti ametnikele tegi T.Allas, kes töötas alates 08.12.2005.a Koidula tollipunkti juhatajana. Koidula tollipunkti 2005.a neljanda kvartali tööajatabelitest nähtuvalt töötas I.T. koos usaldusisiku tööks ettenähtud tundidega kokku 530 tundi (II kd tl 84-87). Normtunde 2005.a neljandas kvartalis oli
10. Ületunde tegi I.T. 24 tundi. Vastustaja selgituste kohaselt arvestatakse lisatasu maksmisel panust, mis antakse oma põhitöö tegemisel. 530-st tunnist 194 tundi oli usaldusisikuna tehtud tundide arv. Seega töötas I.T. 2005.a neljandas kvartalis 336 tundi, ehk 173-200 tundi vähem, kui teised Koidula tollipunkti inspektorid, mistõttu ei saa rääkida juba ajaliselt võrdsest panusest tollipunkti ülesannete täitmisel. Ebaõige on kaebaja väide, et lisatasu määramisel ei toimunud töötulemuste hindamist. 2006.a I poolaasta lisatasud kujunesid vastavalt iga tollipunkti ametniku panusele. Asjas on tuvastatud, et kaevatava käskkirja andmisele eelnes iga teenistuja, s.h ka I.T.i, töötulemuste hindamine. I.T.ile lisatasu määramise ettepaneku tegemisel vestles tollipunkti juht T.Allas eelmise tollipunkti juhi A.Huikiga, I.T.i vahetusevanemate R.L.ga, J.L.ga ja K.T.ga. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T.Allas kinnitas (II kd tl 107), et kõigi ühine arvamus oli, et I.T.i lisatasu peab olema tunduvalt väiksem võrreldes teiste ametnike lisatasudega. Nõupidamist I.T.ile lisatasude määramise osas, kinnitas ka tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud vahetusevanem K.T. (II kd tl 112). T.Allase poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt (II kd tl 106-109) tegeles I.T. tööajal eraasjadega, oli konfliktne, ei teinud oma tööd teistega võrdselt ega suutnud kaasas käia uuendustega tollitöös. K.T. märkis, et I.T. tegeles osa ajast oma asjadega, mis tekitas töökliimas mõrasid. Personaalse panuse all on vastustaja selgituste kohaselt arvestatud tollipunkti kahe peamise funktsiooni täitmist: tollikontrolli ja tollivormistust. Kontrollifunktsiooni täitmiseks on loodud arvestus tabeli näol erinevate kontrolliga seotud parameetrite/tegevuste näol, kus kajastatakse ka tegevuste tulemuslikkus ja selle hindamine. Sarnaselt kontrollifunktsioonile on olemas ka arvestus vormistuste üldarvu järgi, kus on samuti kajastatud vormistuste arv ja selle keskmine ametniku kohta. Võimekuse hindamisel on võetud arvesse ka vahetusevanemate arvamust tema vahetuse koosseisu kuuluvate ametnike kohta. Vastustaja selgituste kohaselt hinnati Koidula tollipunkti inspektorite klienditeenindust, dokumentide vormistust, mis moodustas 50% lisatasust ning ülejäänud 50% moodustas tollikontroll (eeskirjade rikkumise tuvastamine, läbivaatused, 4 menetlused). Andmebaasist saadud andmete põhjal võrreldi inspektorite poolt teostatud tollivormistuste arvu ja kvaliteeti. Arvestades I.T.i tööl oldud aega, oli tema poolt vormistatud dokumentide arv samaväärne teiste inspektorite poolt vormistatud dokumentidega, mistõttu määrati talle vormistuse eest 50% lisatasust ehk 1100 krooni. Kuue kuu jooksul ei avastanud ta ühtegi rikkumist ega koostanud ise läbivaatusakte (II kd tl 10-11). Samas ei jäetud vaatamata kontrolli poole tulemustele I.T.ile lisatasu selle eest täiesti arvestamata, vaid arvestati seda motiveerimaks teda järgneval poolaastal tulemuslikumalt töötama. (II kd tl 107-108). Eeltoodust nähtuvalt on I.T.i panus tollipunkti ülesannete täitmisel olnud tunduvalt väiksem kui teistel tollipunkti inspektoritel, mistõttu on põhjendatud, et ka selle eest makstav lisatasu on väiksem. 6.3 Töötajate usaldusisiku seaduse § 8 lõike 1 kohaselt säilitatakse usaldusisiku ülesannete täitmise aja eest töötajale tööandja poolt keskmine palk ning tööseaduste, kollektiivi ja töölepinguga ettenähtud soodustused ja tagatised. Usaldusisiku ülesannete täitmise aeg arvestati I.T.il üldise tööaja hulka ning selle aja eest maksti talle vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2004.a määrusega nr 278 “Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine” kinnitatud keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korras sätestatud normidele. 6.4 Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti 30.01.2006.a käskkiri nr 128-k on I.T.it puudutavas osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
11. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 5