← Eesti

3-05-900/8

Obsah (4)§ 26§ 31§ 19§ 92

3-05-900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-900 (endine nr 3-1306/

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 19.10.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

ASJAOLUD

  1. M.B.`l oli tähtajaline elamisluba kehtivusega 14.11.2003 kuni 13.11.
  2. 12.11.2004 esitas M.B. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (edaspidi KMA) posti teel oma tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. KMA 18.03.2005 vaideotsusega nr 8-05 võeti M.B. tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus menetlusse /tl 32-34, 78-84/.
  3. 14.04.
  4. a teavitas KMA kirjaga nr 15945 M.B.´t, et tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses esinevad puudused ning palus hiljemalt 13.05.2005 esitada puuduvad dokumendid. Samasisuline kiri saadeti M.B.le ka 01.06.
  5. a /tl 17-21/.
  6. 05.08.2005 kirjaga nr 15.3-09/34718 jättis KMA M.B. tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata põhjusel, et viimane ei ole esitanud nõutud dokumente määratud ajaks /tl 22/.
  7. M.B. esitas nimetatud otsustuse peale vaide, mis KMA 12.09.2005 vaideotsusega nr 53-05 jäeti rahuldamata /tl 35-40/.
  8. 13.10.2005 postitas M.B. kaebuse KMA 05.08.2005 kirjas nr 15.3-09/34718 sisalduva otsuse ning KMA 12.09.2005 vaideotsuse nr 53-05 tühistamiseks /tl 2-7, 42, 67/.
  10. aprilli 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 69/, 22.05.2006 esitas KMA kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 74-76/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja M.B. leiab, et kaevatud otsustega rikutakse tema õigusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, välismaalaste seadusest ja haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS). KMA sundis teda end ebaseaduslikult illegaalselt riigis viibiva isikuna registreerima. KMA ametnike tegevus väärteomenetluse alustamiseks, korduv dokumentide nõudmine lisaks nendele, mis olid esitatud tähtajalise elamisloa taotluse esitamisel 12.11.2004 ei vasta HMS-s toodud printsiipidele ega ole suunatud haldusasjas püstitatud eesmärgi saavutamisele tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisele. 05.08.2005 kirja nr 15.3-09/34718 sisust tuleneb, et KMA jättis M.B. 13.03.2005 taotluse läbi vaatamata. M.B. ei esitanud taotlust 13.03.2005, vaid 12.11.
  11. M.B. on nõudnud korduvalt selle asjaolu tunnustamist, kuid see nõue on jäänud läbi vaatamata. Vaideotsus ei vasta HMS § 86 lg 2 nõuetele, samuti pole vaideotsuses toodud, milliseid dokumente nimelt pole kaebaja esitanud. Vastustaja KMA palub jätta kaebus rahuldamata, kuna KMA on tegutsenud kooskõlas õigusaktidega. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetluse käigus tuvastati, et kaebaja ei kõrvaldanud talle määratud tähtajaks esinenud puudusi, mistõttu kooskõlas HMS-ga jäeti tema taotlus läbi vaatamata. KMA 12.09.2005 vaideotsus on motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult, olles seega kohtu poolt kontrollitav. M.B. on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel, seega on ta olnud teadlik, et tema lubatud Eestis viibimise aeg on piiratud elamisloa kehtivuse pikkusega. Kuna isik on ka varem elamisluba taotlenud, peaks ta olema teadlik selle menetlemisest, sealhulgas nõutavate dokumentide esitamise vajadusest. Oma õigusi realiseerides ja isiklikku elu korraldades peab kaebuse esitaja arvestama tähtajalise elamisloa pikkusega. KMA on kaebajale selgitanud, milles seisnevad tema taotluses esinevad puudused ning andnud ka kahel korral (14.04.2005 ja 01.06.2005 kirjaga) mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et kui M.B. puudusi ei kõrvalda, jätab KMA tema taotluse läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Käesoleval juhul on M.B. vaidlustanud kaks konkreetset haldusakti (-otsustust) – KMA 05.08.2005 kirjas nr 15.3-09/34718 sisalduva otsuse, millega M.B. tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus jäeti läbi vaatamata, ning KMA 12.09.2005 vaideotsuse nr 53-05, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie eelmärgitud otsustuse peale. M.B. taotleb kohtult mõlema tühistamist. Sellega on käesoleva kaebuse ese täpselt määratletud.

§ 19

lg 7 kohaselt halduskohus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega. Neil asjaoludel jätab kohus antud haldusasja lahendamisel tähelepanuta kõik kaebuse väited, mis puudutavad KMA ametnike väidetavalt õigusvastaseid toiminguid M.B. suhtes tema 12.11.2004 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemise vältel kuni KMA 18.03.2005 vaideotsuse nr 8-05 tegemiseni. Nimetatud vaideotsusega rahuldati M.B. 28.01.2005 vaie ja tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus võeti menetlusse (registreeriti samuti 18.03.2005). Ühtlasi tuvastati, et M.B. oli oma tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitanud tähtaegselt, esitades selle 12.11.2004 posti teel. Viimatimärgitud vaideotsust ei ole antud asjas vaidlustatud, seega on kõik selle otsuse ja sellele eelneva menetlusega (ametnike toimingutega) seotud väited käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohatud.

  1. Kohus alustab kaebuse põhjendatuse kontrollimist KMA 05.08.2005 kirjas nr 15.309/34718 sisalduva otsuse õiguspärasuse hindamisega. KMA on põhjendanud kaebaja taotluse läbivaatamata jätmist asjaoluga, et 01.06.2005 kirjaga nr 15.3-09/23906 paluti M.B.l esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse juurest puuduvad dokumendid (sissetulekut tõendavad dokumendid, taotleja kirjalik kinnitus, et abikaasa elavad püsivalt Eestis, kindlustusleping, allkiri, abikaasa kirjalik selgitus ja ankeet lähedast sugulaste kohta, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi tööloa eest, allkiri korteri omandiõigust tõendaval dokumendi koopial) hiljemalt 30.06.2005, kuid M.B. ei ole esitanud nõutud dokumente määratud tähtajaks. Otsustuse õigusliku põhjendusena on viidatud Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 “Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” („Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“, edaspidi - Kord) § 7 lg-le
  2. Selle sätte kohaselt, kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed või ei esita kõiki nõutavaid dokumente või kui taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või on taotluses muid puudusi, määrab KMA taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jätab KMA taotluse läbi vaatamata. Analoogne säte sisaldub HMS § 15 lg-s
  4. Asja materjalidest nähtuvalt KMA teavitas 14.04.
  5. a kirjaga nr 15945 M.B.t, et tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses esinevad puudused, ning palus hiljemalt 13.05.2005 esitada puuduvad dokumendid (sissetulekut tõendavad dokumendid, taotleja kirjalik kinnitus, et abikaasa elavad püsivalt Eestis, kindlustusleping, taotlusankeet lähedast sugulaste andmetega ja allkirjaga, abikaasa kirjalik selgitus ja ankeet lähedaste sugulaste andmetega, riigilõiv tööloa taotluse läbivaatamise eest). Põhimõtteliselt samasisuline teade saadeti M.B.le uuesti 01.06.
  6. a. Kirjas paluti dokumendid esitada hiljemalt 30.06.
  7. Mõlemale kirjale oli lisatud 4 ankeeti. Asjaolu, et vähemalt viimase kirjadest on M.B. kätte saanud, kinnitab tema 14.06.2005 vastuskiri, milles ta lubab nõutud dokumendid esitada tähtaegselt /tl 23/. Nimetatud kirjaga seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida, et arusaamatuks jääb kaebajapoolne nõue nn eelhaldusakti andmiseks, kuna õiguslikult siduv asjaolu, st et tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus oli tähtaegne, ei olnud vaieldav ja see oli juba üheselt tuvastatud KMA 18.03.2005 vaideotsusega nr 8-
  8. Tegelikult ei vaidlusta M.B. ka fakti, et ta on saanud kätte samuti KMA 14.04.
  9. a kirja, samuti seda, et ta ei ole nõutud dokumente KMA-le määratud tähtpäeva(de)ks esitanud. Ta peab põhjendamatuks korduvat dokumentide nõudmist lisaks nendele, mis olid esitatud tähtajalise elamisloa taotluse esitamisel 12.11.
  11. Järgnevalt asubki kohus kontrollima, kas KMA on esitanud kaebajale alusetuid dokumendinõudeid. Kaebaja 12.11.2004 taotlusest nähtub, et selle esilehel puudub vastavas kastikeses taotleja allkiri /tl 78, 104/. Riigilõivuseaduse § 172 lg 1 järgi elamis- või tööloa taotluse või nende pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni. Korra § 6 lg 1 kohaselt, kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõivu tasumine, tuleb taotluse esitamisel lisada taotlusele riigilõivu tasumist tõendav dokument. Et kaebaja soovis nii elamisluba kui ka tööluba, siis tulnuks tal tasuda riigilõivu kokku 1500.- kr. Taotlusele oli lisatud vaid riigilõivu 750.- kr tasumist tõendav dokument /tl 86/. Samas on esitatud andmed lähedaste sugulaste kohta ning kinnitus, et abikaasad elavad püsivalt Eestis /tl 80-81, 108/, töövõtuleping /puudub M.B. allkiri, tl 88-89/, abielutunnistuse ärakiri /tl 87/, Ida-Virumaa hooneregistri 25.09.1998 õiend xxxxxxx korteri kuuluvusest kaebajale /tl 92/, Maksuhalduri tõend kaebaja registreerimise kohta maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris /tl 106 prdl/ jm. Neil asjaoludel kohus leiab, et nõudeks kaebaja lähedaste sugulaste andmete kohta ankeedi ja abikaasade püsivalt Eestis elamise kohta kinnituse uuesti esitamise kohta puudus tegelikult alus. Korra § 38 sätestab, millised dokumendid tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel elama asumiseks Eestis elava abikaasa juurde. Seal loetletutest M.B. ei esitanud talle määratud tähtaegadeks tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse juurde dokumenti, mis tõendab abikaasade legaalset sissetulekut taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul, näidates ära sissetuleku allikad, suuruse ja regulaarsuse (lg 1 p 3); kindlustuslepingut, mis tagaks taotleja haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal (lg 1 p 4); kaebaja abikaasa kirjalikku selgitust Korra § 38 lg-s 3 märgitud asjaolude kohta. Samuti olid puudu, nagu eelnevalt märgitud, kaebaja allkiri taotluses ja tööloa taotluselt riigilõivu tasumist tõendav dokument. Korra § 4 lg 4 sätestab, et kui taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma allkirjaga koopia igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale lisatakse taotleja nimi ja allkirja andmise kuupäev. See nõue oli täitmata Ida-Virumaa hooneregistri 25.09.1998 õiendi koopia puhul. Järelikult on ekslik kaebaja väide, et KMA on õigusvastaselt nõudnud temalt korduvalt dokumente, mida ta on juba 12.11.2004 taotluse juures esitanud, ning et KMA on eiranud haldusmenetluse põhimõtteid. Seega oli KMA poolt dokumendinõue ja taotluse puudustele osundamine põhjendatud (v. a eelviidatud sugulaste andmete ja abikaasade püsivalt Eestis elamise kohta kinnituse osas). Et M.B. vajalikke dokumente (või nõuetekohaseid dokumente) tähtaegselt ei esitanud, siis lõppjäreldusena oli õigustatud tema taotluse läbi vaatamata jätmine. Kohus peab vajalikuks märkida, et nagu nähtub KMA 28.08.2006 vaideotsusest, ei olnud M.B. esitanud nimetatud dokumente isegi selle otsuse tegemise ajaks, seega isegi mitte terve aasta hiljem /tl 157-159/. Kaebaja õigusi ei riku ka asjaolu, et KMA on ebatäpselt viidanud kaevatud kirjas sellele, nagu M.B. oleks taotluse nr 2020377858 esitanud 13.03.2005 posti teel: sisuliselt on viidatud kuupäevale, millal KMA kaebaja 12.11.2004 taotluse menetlusse võttis. Puudub vaidlus, et tegelikult esitati (postitati) taotlus 12.11.
  13. Vastavalt HMS § 87 lg-le 3 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebusest nähtuvalt M.B. leiab, et KMA 12.09.2005 vaideotsus nr 53-05 on õigusvastane ja tema õigusi rikkuv selle vähese motiveerimise, samuti vaidlustamisviite puudumise tõttu. Kohus sellega ei nõustu. Halduskohtule kaebuse esitamise võimalust, korda ja tähtaega on selgitatud vaideotsuse viimases lõigus. KMA ei pidanud vaideotsuses enam üle kordama neid taotlusi puudusi, mis olid kaebajale põhjalikult teatavaks tehtud 14.04.
  14. a ja 01.06.2005 kirjaga ning nimetatud ka KMA 05.08.2005 kirjas nr 15.3-09/
  15. Neil asjaoludel oli piisav vaideotsuses vaid viidata eelmärgitud teavitustele. Puuduste olemus pidi sellest kaebajale selge olema. KMA on vastanud õigesti ka vaide esitaja väitele, nagu peaks elamisloa taotluse menetlus lõppema üksnes haldusakti andmise või mitteandmisega. Vaideotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhistatud ning sellisena õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub igasugune alus. Neil asjaoludel jääb M.B. kaebus täies ulatuses rahuldamata. 6.

§ 92lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad M.B. kohtukulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.