2-07-6890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

) § 467 lg-le 1, § 475 lg. 1 p-le 17 ja lg-le 2 ja § 476 lg-le

2. 23.07.2007.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ei nõustu xxx OÜ kohtule esitatud avaldusega ja palub jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et avalduses esitatud väited on tegelikke asjaolusid moonutavad. Esmalt märgib xxx OÜ esindaja, et avaldaja ise kuulus ajavahemikul 26.10.2000-18.07.2006 osaühingu juhatusse. Avaldaja poolt mainitud 2005.a majandusaasta majandusnäitajad olidki avaldaja juhatusest tagasikutsumise põhjuseks. Sisuliselt soovib avaldaja seega saada teavet selle kohta, kuidas ta ise äriühingu juhatajana tegutses. See teave on aga avaldajal eeltoodust lähtudes olemas. Tegelikkusele mittevastav on ka avaldaja väide, et xxx OÜ osanike koosolekuid pole toimunud. Avaldaja taotlusel toimunud osanike koosolekutel on läbivaadatud kõik xxx huvitavad 3 küsimused, s.o koosolekud on toimunud avaldaja poolt pakutud päevakordade alusel. Mingeid vastuväiteid pärast koosolekuid avaldajalt laekunud ei ole. Seega kohtusse esitatud avaldus on pahauskne ja tegelikke fakte moonutav. xxx OÜ ei ole keeldunud avaldajale äritegevuse kohta informatsiooni väljastamast. xxx OÜ väitel käis avaldaja 31.08.2006.a isiklikult osaühingu territooriumil ja tutvus kõigi teda huvitavate dokumentidega, s.h pangakontode väljavõtted ja lepinguliste klientide nimekiri. Samuti vastasid juhatuse liikmed avaldajat huvitanud küsimustele. Hilisemalt on aga selgunud, et xxx on saadud infot kasutanud xxx OÜ huvide ja maine kahjustamiseks. Seetõttu on xxx OÜ juhatus pidanud edaspidi põhjendatuks keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Ka 01.12.2006.a toimunud osanike koosolekul otsustas ühingu omanike enamus avaldajale teavet mitte väljastada, samuti otsustati hagi esitamine xxx vastu tema osaühingust väljaarvamiseks ÄS § 167 alusel. xxx OÜ kirjalikus seisukohas märgitakse seejuures, et avaldaja on AS xxx (pankrotis) aktsionär. Samas on xxx OÜ AS-i xxx (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks. Seetõttu on avaldaja huvid puudutatud isiku hinnangul otseselt vastuolus xxx OÜ ning kohtule esitatud avalduste eesmärgiks on xxx OÜ normaalse majandustegevuse häirimine. Kokkuvõtvalt leiab puudutatud isik, et puuduvad mõjuvad põhjused ÄS § 191 lg 2 tähenduses erikontrolli korraldamise otsustamiseks kohtu poolt. Juhul kui kohus peaks erikontrolli läbiviimise siiski otsustama, palub puudutatud isik jätta erikontrolli läbiviija tasu ja erikontrolli läbiviimisega seotud kulud avaldaja kanda.
3. 03.09.2007.a toimunud kohtuistungil jäi avaldaja enda väidete ja taotluste juurde. Puudutatud isik pidas avaldust põhjendamatuks ning palus jätta selle rahuldamata. KOHTUMÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
4. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Tulenevalt

§-st 602 võib kohus seaduses sätestatud juhtudel määrata huvitatud isiku avalduse alusel muu hulgas juriidilise isiku erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Vastavalt ÄS § 191 lg-le 1 võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.

1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvate andmete põhjal kuulub xxx xxx´ile xxx OÜ osa nimiväärtusega 40000 krooni, mis moodustab 40% ühingu osakapitalist. Seega on tegemist osanikuga, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 10.11.2006.a kuupäeva kandava kirjaga nõudnud xxx OÜ osanike koosoleku kokkukutsumist muu hulgas erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks. Eelnimetatud asjaoludele ei ole puudutatud isik ka iseenesest vastu vaielnud. 01.12.2006.a toimunud osanike koosolekul on osanikud häälteenamusega otsustanud lükata erikontrolli läbiviimine edasi kuni Maksu- ja Tolliameti poolt osaühingu suhtes käimasolevate kontrollide lõppemiseni. 4 Kuivõrd 01.12.2006.a toimunud osanike koosoleku otsusega on erikontrolli läbiviimine edasi lükatud sisuliselt määramatuks ajaks, on avaldaja kohtu hinnangul iseenesest õigustatud nõudma erikontrolli korraldamise otsustamist kohtu poolt. Vastavalt ülalosundatud ÄS § 191 lg-le 1 otsustab kohus aga erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul mõjuvat põhjust nimetatud sätte (ÄS § 191 lg 1) tähenduses käesoleval juhul ei eksisteeri. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud, et tal on kahtlused xxx OÜ äritegevuse kasumilikkuses ja äriühingu maksevõimes ning osaühingu juhatus väidetavalt keeldub talle vastavasisulise teabe andmisest, ei tingi veel erikontrolli läbiviimise otsustamise vajadust kohtu poolt. Oma investeeringu tasuvuse ja osa väärtuse üle on osanikul võimalik otsustada ühingu majandusaasta aruannetes ning muudes raamatupidamise koonddokumentides sisalduvate andmete põhjal. Seejuures on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166). Nimetatud õiguste rikkumise korral on osaniku jaoks kohasem kaitsevahend ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud võimalus pöörduda kohtu poole juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohus märgib siinjuures, et xxx on taolise avaldusega 10.01.2007.a Harju Maakohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-07-1644).
2. Erikontrolli korraldamise otsustamine kohtu poolt võiks olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus osanikul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et konkreetne juhatuse (või nõukogu) liige (või liikmed) on oma kohustusi ühingu ees rikkunud ning kahjustanud seeläbi äriühingu huve. Samuti võib olla erikontrolli otsustamine vajalik juhul, kui osanikel on erimeelsus juhatuse poolt äriühingu nimel tehtud konkreetsete tehingute kooskõla üle äriühingu huvidega. Käesoleval juhul avaldaja taolistele asjaoludele tuginenud ei ole. Ka kohtuistungil ei osanud avaldaja esindaja täpsustada, milliseid tehinguid või toiminguid ning millise ajaperioodi lõikes erikontrolli läbiviimise käigus kontrollida tuleks.
3. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks nõuda avaldajalt kohtu kontole erikontrolli läbiviija kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist (

§ 605lg 2).

13. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud paragrahvi viiendast lõikest tuleneb samas, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 2).

Indrek Parrest Kohtunik 5