← Eesti

3-06-2459/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma

  1. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2459 Haldusasi Edgar Männi (Mänd) kaebus Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 16.11.2006 käskkirja nr 650-p tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 otsus nr 3-06-2459 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Edgar Mänd, esindaja Harland Paas Vastustaja Lääne Politseiprefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 kohtuotsus ning teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 46 lg 1 p 2). Jätta Edgar Männi kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 26.10.2006 käskkirjaga nr 643t algatati distsiplinaarjuurdlus, et kontrollida asjaolusid seoses sellega, et vanemkonstaabel Edgar Mänd magas 19.10.2006 kell 05.50 patrullteenistuses oleku asemel tööruumides. 15.11.2006 koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte, mis tehti 16.11.2006 E. Männile teatavaks. Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 16.11.2006 käskkirjaga nr 650-p määrati E. Männile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja põhjendused: Vanemkonstaabel E. Mänd ei täitnud graafikujärgselt 18.10.2006 kell 20.00 – 19.10.2006 kell 08.00 patrullteenistuses olles oma teenistuskohustusi kohusetundlikult ja põhjalikult, eirates Välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra Lääne Politseiprefektuuris punkte 12.1 ja 12.3 ning 3-06-2459 magades teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud ajal. Sellise käitumisega pani E. Mänd toime avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 ettenähtud distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise.
  3. Edgar Mänd esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Lääne Politseiprefektuuri 16.11.2006 käskkirja nr 650-p. Kaevatav käskkiri on ebaseaduslik, sest distsiplinaarmenetluse käigus ei ole väidetavalt kaebaja poolt toimepandud õiguserikkumine tõendamist leidnud. Karistuse määramisel tuleb hinnata, milliseid kahjulikke tagajärgi rikkumine endaga kaasa tõi või oleks võinud kaasa tuua. Käskkirja põhjenduslik külg põhineb komissari muljel ja sissekannetel, mis annavad alust kahtluseks, et distsiplinaarmenetlus toimus juurdluse läbiviija subjektiivsel arvamusel, mida ei toeta tõendid. Juurdluse käigus ei tuvastatud sisulisi rikkumisi kaebaja töös.
  4. Vastustaja Lääne Politseiprefektuuri vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Territoriaalse struktuuriüksuse juht kontrollis 19.10.2006 graafiku alusel toimkonnas töötanud politseiametnike tööülesannete nõuetekohast täitmist ja avastas Edgar Männi tööruumides magamas, mille kohta tegi fotod. Kaebaja tööülesannete hulka kuuluvad avaliku korra ja turvalisuse tagamine teenistuspiirkonnas. Kaebaja oli 19.10.2006 patrulltoimkonnas ning tulenevalt tööülesannete iseloomust oodatakse temalt aktiivset tegevust väljaspool politseiprefektuuri hoonet. Oluline on ka nõue töötada paaris teise politseiametnikuga. Politseitoimkonna tööle kehtivatest nõuetest tulenevalt peab politseinik igasugustest muudatustest politseitoimkonna asukoha ja tegutsemisvalmiduse kohta teavitama välijuhti. Distsiplinaarmenetlus käigus on tuvastatud, et E. Mänd jäi töö ajal magama. Asjas on tehtud fotod, millelt on ilmselgelt näha, et kaebaja magab. Territoriaalse struktuurüksuse juhi selgituse kohaselt ei reageerinud kaebaja fotoaparaadi välgule ega tema ruumis viibimisele. E. Mänd ei teavitanud juhtimiskeskust lõuna- ega puhkepausi tegemisest. Kaebaja jättis tööülesanded täitmata hooletuse tõttu. ATS § 84 lg 1 ei nõua teo tagajärgede väljatoomist.
  5. Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 otsusega rahuldati E. Männi kaebus ja tühistati Lääne Politseiprefektuuri 16.11.2006 käskkiri nr 650-p. 1) Kaevatavas käskkirjas on märgitud, et E. Mänd rikkus Välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra Lääne Politseiprefektuuris (edaspidi Kord) punkte 12.1 ja 12.
  6. Korra p 12.1 kohaselt peavad välijuht ja juhtimiskeskus omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest. Korra p 12.3 kohaselt on politseitoimkond kohustatud teavitama juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ning lõunapauside algusest ja lõpust. Asjas kogutud tõendite kohaselt oli E. Mänd 18.10 – 19.10.2006 Kuressaare politseijaoskonnas patrulltoimkonnas. Välijuhi kohuseid tuli täita A. Kl. Et E. Mänd ei täitnud 18.10 – 19.10.2006 välijuhi kohustusi, siis ei saa punkti 12.1 rikkumist kaebajale süüks panna. 2) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on märgitud, et politseiprefekti 25.02.2004 käskkirja nr 42 p 4.8 kohaselt kestab patrullteenistuses olevate ametnike vahetus 11 tundi, mille hulka ei arvestata einestamiseks ja puhkamiseks võetud ühetunnist vaheaega, kuid samas peab patrullteenistuses olev ametnik olema kättesaadav ning seaduses ettenähtud juhtudel asuma koheselt teenistusülesandeid täitma. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja väidet selle kohta, et tal on õigus ühetunniseks vaheajaks. Kuid arvestades, et kaebajale on süüks pandud seda, et ta ei teatanud puhkepausi võtmisest, siis ei ole vastustaja tuvastanud olulist asjaolu – kas E. Männil oli õigus võtta einestamiseks ja puhkamiseks ühetunnist vaheaega. Kuna vaheaeg on ettenähtud puhkamiseks ja einestamiseks, ei selgu, milliste asjaolude tõttu hindab vastustaja puhkeajal magamist distsiplinaarsüüteona. 2

(5)3-06-2459 Käskkirjas on rõhutatud, et eriti taunimisväärne on asjaolu, et E. Mänd kasutas puhkamiseks/magamiseks kirjutuslauda. Kaebaja kinnitusel ei olnud tal muud kohta, kus puhata ja end sirutada. Kaebaja väidet vastustaja ei vaidlustanud. 3) Korra p 2.1.2 kohaselt politseitoimkond on operatiivgrupp, avariigrupp, patrulltoimkond või muu toimkond. Politseitoimkond koosneb graafikujärgselt valves olevatest politseiametnikest. Käesoleval juhul koosnes politseitoimkond A. Kst ja E. Männist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. K ei olnud puhkepausil, vaid jätkas teenistust. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole konkreetsele olukorrale, kus üks politseitoimkonna liige võtab puhkepausi, kuid teine jätkab teenistust, antud mingit hinnangut. Kogutud materjalidest ei selgu, millistel põhjustel tuleb käsitletud olukorda hinnata korra p 12.3 rikkumisena, sest tulenevalt eeloodust politseitoimkond kogu koosseisus lõunapausile ei läinud. 4) Kaevatavas käskkirjas on märgitud, et toimkonnaleht ei ole täidetud nõuetekohaselt. Toimkonnalehe täitmise puudused on välja toodud näidetena, mitte rikkumise kirjeldustena. Samuti ei ole viidatud õigusaktidele, mida on nõuetekohaselt täitmata toimkonnalehtedega rikutud. Käskkirjas toodud kirjelduses on viidatud nii A. K kui ka E. Männile, kuid käskkirjast ei selgu, kelle poolt jäeti toimkonnalehed nõuetekohaselt täitmata. E. Männilt seletust toimkonnalehtede täitmise asjaolude osas võetud ei ole. 5) Distsiplinaarjuurdluse käigus on jäetud välja selgitamata olulised asjaolud, millega on rikutud menetlusnorme ning mis võis kaasa tuua asjas ebaõige lahendi. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Käesolevas asjas ei olnud tegemist puhkeajal magamisega, vaid teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud ajal magamisega, mis on lubamatu. Küsimus ei ole selles, millised puhkamistingimused on Kuressaare politseijaoskonnas, vaid selles, kas töö ajal töölaua peal magamine on aktsepteeritav käitumine. Öise patrulltoimkonna puhkeajal on magamine lubatud, kuid puhkepausi võtmisest tuleb teavitada välijuhti ja juhtimiskeskust. 2) Tulenevalt politseipeadirektori 11.03.1993 käskkirjast nr 51 koosneb patrulltoimkond kahest ametnikust, kelleks käesoleval juhul olid E. Mänd ja toimkonna vanem ja välijuht A. K. Patrulltoimkonnale antud ülesannete täitmine ühe ametniku poolt ei ole lubatud. Puhkepausi võtmine peab toimuma üheaegselt. Ei tohi tekkida olukord, kus üks toimkonna liige võtab puhkepausi ja teine jätkab teenistusülesannete täitmist. Vastavalt toimkonnalehel antud ülesandele oli A. Ki ja E. Männi kohustuseks teostada trassil hommikust kiirusemõõtmist. Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati, et A. K teostas liiklusjärelevalvet. E. Mänd on kinnitanud, et ta ei teatanud juhtimiskeskusele puhkeaja võtmisest. 3) Lisaks seletustele on käesolevas asjas olemas A Au tehtud foto, mida kohus ei ole hinnanud. Fotol on E. Mänd magamisasendis, mitte ei siruta ennast. E. Mänd on ise ka tunnistanud, et oli pildistamise hetkel laua peal. 4) Kohus andis ebaõige hinnangu toimkonnalehele. E. Männile ei ole ette heidetud mittenõuetekohast toimkonnalehe täitmist. Toimkonnaleht on käesolevas asjas tõendiks, mis lükkab ümber E. Männi väited tema poolt sooritatud tööülesannetest.
  2. E. Männi vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Väidetav E. Männi distsiplinaarsüütegu ei ole tõendatud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on subjektiivne ja oletuslik. Apellatsioonkaebuse seisukohad E. Männi süü tõendatuse kohta ning selleks esitatud selgitused, põhjendused ja tõlgendused ei sisaldu vaidlustatud käskkirjas ega distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Samuti ei esitanud apellant oma seisukohti sarnaselt esimese astme kohtus esitatuga. 3
(5)3-06-2459 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Käesolevas asjas tuleb kindlaks teha, kas kaebaja poolt distsiplinaarüleastumise toimepanemine on tõendatud, kas menetlus distsiplinaarkaristuse määramiseks on toimunud õiguspäraselt ning kas karistus vastab süüteo raskusele.
  2. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on kaebajat süüdistatud ATS § 84 punktis 1 sätestatud süüteo toimepanemises, leides, et kaebaja magas 19.10.2006 kell 5.50 teenistuskohustuste täitmise ajal tööruumides, kuigi pidi autopatrulli kooseisus koos välijuhiga teostama hommikust kiirusemõõtmist trassil. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajat süüdistatakse ka selles, et ta ei teatanud puhkepausi võtmisest ega täitnud toimkonnalehte nõuetekohaselt. Viide politseiprefekti 26.04.2005 käskkirjaga nr 49 kinnitatud „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra Lääne Politseiprefektuuris“ sätetele aitab mõista vastustaja seisukohta, et tegemist ei saanud olla kaebaja puhkepausil viibimisega. Toimkonnalehte on käsitletud käskkirjas kui tõendit. ATS § 84 punkt 1 määratleb süüteona teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohane täitmise, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimise.
  3. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja, leides, et süüteo toimepanemine ei ole tõendatud ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes väljatoodud asjaolud on oletuslikud ning otsitud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta sirutas kirjutuslaua peal jalgu, mitte ei maganud. A.A küll fotografeeris, sest kaebaja nägi välgusähvatust ja A.A seisis ruumi uksel, fotoaparaat käes, kuid toimikus oleval fotol kujutatud isik ei ole tema, sest ta ei olnud selles asendis. Tähtsust ei oma asjaolu, et nad olid paarimehega erinevates kohtades, sest seda juhtub tihti ka muudel asjaoludel. Välijuhist paarimees läks Kuivastu trassile, sest kohustus oli kella 5-st 7-ni mõõta seal kiirust. Välijuht pidi kontrollima teeolusid, et kas kiiruse mõõtmine on võimalik või on udu. Puhkepausi võttis ta 5-st 6-ni, kuid kellelegi sellest ei teatanud, sest nagunii poleks olnud võimalik selleks ajaks kedagi tema asemele saata. Kaebaja leidis ka, et isegi kui tema tegevuses olid mingid kõrvalekalded ettenähtust, siis ei olnud see karistamist väärt ning sellises olukorras oleks piisanud suulisest noomitusest.
  4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja süü ATS § 84 p-s 1 nimetatud süüteos on tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli patrullteenistuses koos A.Kiga ning pidi kella viie ja seitsme vahel tegelema trassil hommikuse kiirusemõõtmisega (vt toimkonnaleht toimiku lk 44 ja kaebaja seletus kohtuistungil toimiku lk 68). Samuti pole vaidlust selles, et politseijaoskonna komissar A.A leidis kaebaja hommikul kella 5.50 ajal arestimaja tööruumides kirjutuslaual pikutamas, patrulli teine liige teostas liikluskontrolli ning puhkepausi võtmisest ei olnud keskust informeeritud (vt A.Au ettekanne toimiku lk 32, tema ütlused kohtuistungil toimiku lk 70, A.Ki ettekanne toimiku lk 36, kaebaja ettekanne toimiku lk 38 ning seletus kohtuistungil lk 68). Vaieldakse selle üle, kas kaebaja magas kirjutuslaual või sirutas sellel jalgu. Kuigi usutavam tundub jaoskonna komissari jutt selle kohta, et kaebaja magas kirjutuslaual, ei ole ringkonnakohtu arvates vaja selle asjaolu tõendatuse kontrollimisega pikemalt tegeleda, sest see asjaolu ei oma distsiplinaarsüüteo tuvastamisel olulist tähtsust. Arvestades ATS § 84 p 1 sätestatud rikkumise koosseisu ning politseipeadirektori 11.03.1993 käskkirjaga nr 51 kinnitatud patrullteenistuse määrustiku punkti 4 (patrull on liikuv toimkond, koosneb vähemalt kahest patrullijast ja täidab temale pandud ülesandeid avaliku korra kaitsel kindlaks määratud piirkonnas või marsruudil) ning politseiprefekti 26.04.2005 käskkirjaga nr 49 kinnitatud „Välijuhtimise ja teadetele reageerimise kord Lääne Politseiprefektuuris“ punkti 12.1 (välijuht ja juhtimiskeskus peavad omama pidevat ülevaadet operatiivalluvuses olevate politseitoimkondade asukohast ja tegutsemisvalmidusest) ja sama korra punkti 12.3 (politseitoimkond on kohustatud teavitama juhtimiskeskust töö alustamisest ja lõpetamisest ning lõunapauside algusest ja lõpust), 4
(5)3-06-2459 on distsiplinaarsüütegu toime pandud ka juhul, kui kaebaja sirutas end laua peal, selle asemel, et täita graafikujärgsele patrulltoimkonnale pandud ülesandeid trassil. Puhkepausi võtmisest ei olnud keskust teavitatud. Puhkepausi võtmisest kaebaja poolt ei teadnud midagi ka patrulltoimkonna teine liige – välijuht A.K – kelle teada jäi kaebaja töötama arvutiga (A.Ki ettekanne lk 36). Seega on tõendatud, et kaebaja ei viibinud antud hetkel puhkepausil ning pidi vastavalt teenistusülesannetele olema koos patrulltoimkonna teise liikmega trassil liiklusjärelevalvet teostamas. Kaebaja oleks pidanud teostama liiklusjärelevalvet koos patrulltoimkonna teise liikmega sõltumata sellest, kas puhkepaus oli varem võetud või välja võtmata. Tegemist on teenistusülesannete süülise täitmata jätmisega ning distsiplinaarsüüteo toimepanemisega.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnõudeid rikutud. Kaebaja on saanud selgitada üleastumise asjaolusid ning menetleja on kogunud asjakohased tõendid ning teinud kindlaks olulised asjaolud.
  2. Samuti ei leia ringkonnakohus, et rikkumine oleks ebaoluline ning karistus ülemäära raske. Tulenevalt ATS § 85 lg 1 p-st 1 on noomitus kergeim distsiplinaarkaristus. Kaebaja seisukoht, et patrullteenistuse määrustiku ning välijuhtimise ja teadetele reageerimise korra sätted on pelgalt formaalsed ning nende järgimine sõltub politseiametniku äranägemisest, on ohtlik. Eelpool kirjeldatud sätete järgimine on oluline politseiametnike turvalisuse tagamise seisukohalt ning asjaolu, et käesoleval juhul vaatamata sellele, et patrulltoimkonna liige teostas liiklusjärelevalvet üksinda, midagi ei juhtunud, ei tähenda, et rikkumist saaks lugeda vähetähtsaks. Politseiametnikud peavad patrullteenistuseks kehtestatud reegleid järgima täpselt, et ennetada ohtlike olukordade tekkimist, samas olles nende tekkimiseks valmis.
  3. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 3000 krooni, tasumist tõendavate dokumentidena on esitatud väljavõte esindaja pangakontolt 2500 krooni tasumise kohta 19.12.2006 ning sularahakviitung 500 krooni tasumise kohta 19.04.
  4. Halduskohtus kaebaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Kuna tulenevalt HKMS § 93 lg 1 tuleb menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid esitada kohtule enne kohtuvaidlusi, taotlust halduskohtu menetluse ajal kantud 2500 krooni väljamõistmiseks ei esitatud õigeaegselt, saab käesolevas asjas kantud õigusabikuluks lugeda üksnes 500 krooni suuruse summa. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad õigusabikulud kaebaja kanda (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.