KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2007. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-7929 (endine number 2-05-20928) Tsiviilas

§ 51ja Ts

MS § 561 lg 1 järgi kinnitas kohus ka vastava kokkuleppe määrusega 04.07.2006. Kuivõrd tütre ja ema vahel tekkis lahkheli, siis selle järgselt elab AL alates XXX. augustist isa AL juures. Kuivõrd menetlusosalised on erineval arvamusel kelle juures ja kuidas peaksid lapsed vanematega suhtlema, korraldab ja määrab tütre A elukoha ja sellest tulenevalt mõlema lapsega suhtlemise korra kohus. Kohus, kuulates ära AL arvamuse ja eestkostja asutuse arvamuse ja AL esindaja arvamuse, leiab, et kohtu määrust 04.07.2006, millega määrati AL elukohaks ema elukoht, tuleb muuta ja AL elukohaks tuleb määrata isa AL elukoht. Kuigi kohtu arvates peaksid lapsed kasvama koos, mis lähendaks ja hoiaksid nende omavahelisi suhted, ei saa kohus jätta tähelepanuta aga ka AL huve. Kohtu arvates on oluline, et lapse /laste elukorraldus oleks võimalikult stabiilne. Arvates 2006.a augustist on toimunud A ja ema kohtumised, välja on kujunenud stabiilne elukorraldus. Sotsiaalhoolekandeasutuse arvamusest nähtub, et A on edukas õpilane. A selgitustest nähtub, et tal on isa juures omaette tuba, kus tal on võimalikud vahendid õppimiseks, lisaks veedavad nad koos nii venna kui isaga aega, sj tegeleb hobidega, et isa juures on tal ka turvaline olla. Sotsiaalhoolekandeasutuse arvamusest nähtub, et A elukoha määramisel tuleks arvestada A valikuid. Kuivõrd 2006.a. augustist alates on AL elanud isa juures, samas ei nähtu lapse soovi elukohta vahetada, arvestades seda, et A on eeskujulik õpilane, edasijõudev, leiab kohus, et selliselt 2006.a. augustist väljakujunenud elukorraldus ei ole mõjunud A halvasti ning kohus leiab, et tüdruku edasise elukorralduse muutmiseks puudub vajadus ning seega tuleb määrata Lk 3

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 52

lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

§ 58

ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab põhjendatuks lubada avaldajatel suhelda lastega tulenevalt vanemate võrdse kohtlemise printsiibist selliselt et iga kuu üle nädala veedavad lapsed koos nädalavahetuse erineva vanema juures,

1. ja
2. nädalavahetuse isa juures ja
3. ja
4. nädalavahetuse ema juures reede õhtust kell 18.00 alates kuni pühapäeva lõunani kella 16.
5. Sellist korraldust toetasid nii laste esindaja kui eestkoste asutus. Siinjuures tuleb mõlemal vanemal arvestada asjaolu, et Anna jõuaks ette valmistada õppetöö järgmiseks koolipäevaks. Samuti tuleb lubada isal sõita/reisida lastega välismaale, milleks ei tohi teha ema takistusi, kuid see peab olema eelnevalt emaga kooskõlastatud. Seega ei jää kehtima esialgse õiguskaitse korras 17.11.2006 kohtu poolt AL ja IL vaheline suhtlemiskord (määrus 2-0520928 (endine number 2/231-26303/05) ja nimetatu tuleb TsMS § 386 lg 5 alusel tühistada. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes ja siis on eelnimetatud kohtumäärus täidetav täitemenetluses. Kohtunik: Lk 4