TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-920 Otsuse kuupäev 31. august 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Konuvere Tall kaebus Põllumajanduse Registr

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja on õigeaegselt esitanud taotluse ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks nii nagu ka varasematel aastatel. 2006.a. ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks taotluse koostamisel kirjutas kaebaja esindaja ekslikult (nn näpuviga) pindala suuruse lahtrisse valed numbrid. Hiljem, viga märgates, parandas taotleja numbri õigeks ning õige number tähistab täpselt sama pindala, mis on registreeritud PRIA registris ning mille alusel on eelnevatel aastatel toetus välja makstud. Eelkõige seisneb käesoleval juhul kaebaja õiguste rikkumine selles, et PRIA ei teatanud 02.10.2006.a. järelepärimises nr 2-1/7029, et kaebaja oleks esitanud vale pindala ega hoiatanud eksimuse eest ettenähtud sanktsioonidega. Samuti on kaebaja õigusi rikutud sellega, et PRIA on käesolevas vaidluses esitanud ebaõigeid faktilisi asjaolusid, mis tõi kaasa õigusvastase vaideotsuse tegemise. Nimelt on vaideotsuses korduvalt osundatud, et PRIA on esitanud ületaotlemiskirja, milles palus selgitust põllumassiivil nr 52252000457 asuva põllu 11 pindala kohta ning et taotleja parandas ületaotlemiskirja vastuskirjana pindala suuruse. Tegelikult ei ole sellise sisuga ületaotlemiskirja kaebajale kunagi esitatud. PRIA on saatnud üksnes 02.10.2006.a. nr 21/7029 järelepärimise, milles viidatud ebatäpsus ei puudutanud pindala suurust vaid vajaliku taotluse esitamise vormi täitmist. Seega on PRIA halduspõhimõtete vastaselt vähendanud pindalatoetust, võttes aluseks olematuid dokumente. Nagu ülalpool märgitud, on PRIA seisukohal, et kaebajale on pindala ebatäpsusest teada antud ja sellest juhindudes muutis kaebaja pindala suurust. Siiski ei ole sellist dokumenti kaebajale esitatud. Kaebaja muutis ebatäpsuse ise, märgates viga siis, kui esitas PRIA poolt nõutud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vormi MT60. 2 PRIA poolt vaideotsuses viidatud Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikkel 22 lg 1 ei ole asjaomane õigusakt, sest kõnealune vaidlus ei puuduta abitaotluse tagasivõtmist, seda enam, et PRIA ei ole kaebaja taotluse osas teostanud mitte ühtegi nimetatud artiklis viidatud toimingut. Vastupidi, kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt võib abitaotlust parandada igal ajal pärast selle esitamist, kui pädev asutus avastab ilmseid vigu. Vajab märkimist, et käesoleval ajal märkas viga taotleja ise ning esitas paranduse tähtaja jooksul, mille PRIA on andnud vormidokumentide esitamiseks. Samuti ei ole kaebaja hilinenud abitaotluse esitamisega, mistõttu ei saa kohaldada tema suhtes ka määruse artiklis 21 märgitud sanktsioone. Vastavalt HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaebaja on seisukohal, et mis tahes sanktsioone saab määrata siis, kui on rikutud nn reaalse, põllumajanduslikku sisu omava tegevusega seotud toetuse maksmise aluseid, nt muru on niitmata vms. Veelgi enam, ekslik näpuviga ei sa olla toetuse vähendamise aluseks eriti juhul, kui parandatud pindala vastab PRIA registris märgutud pindalale. Seejuures tuleb kaebuse esitaja arvates veelkord tähelepanu pöörata sellele, et 02.10.2006.a. kirjas ei ole PRIA viidanud pindala erinevusele. Pindala erinevuse on taotluses parandanud taotleja omal algatusel. Seega ei ole PRIA algselt lugenud pindala erinevust oluliseks toetuse väljamaksmise arvestamisel vaid on sellest lähtunud alles hiljem, ilma taotluse esitajat hoiatamata ega selgitusi andmata. Ülaltoodust tulenevalt on PRIA peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-5/16, ja 13. aprilli 2007.a vaideotsus nr 13-25/84 õigusvastased, kuna tuginevad olematutele faktilistele asjaoludele ning mitteasjaomastele õiguslikele alustele. Seega rikuvad nimetatud haldusaktid oluliselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Juhindudes ülaltoodud asjaoludest ning õiguslikest alusest palub OÜ Konuvere Tall tühistada osaliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.01.2007.a käskkiri nr 1-3.13-5/16, ning 13. aprilli 2007.a vaideotsus nr 13-25/84, millega vähendati ebasoodsamate piirkondade toetust ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit vaatama uuesti läbi OÜ Konuvere Tall 19. mai 2006.a taotluse nr 11006700861 (arvestades parandusi pindala osas) ebasoodsamate piirkondade toetuse osas ja tegema uue käskkirja 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastustaja seisukohad 5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja taotles 2006. aastal ebasoodsamate piirkondade toetust kokku 137,49 ha-le. Kuna administratiivse kontrolli käigus selgus, et osadel põllumassiividel on ületaotlemine, saadeti kaebajale PRIA-st ületaotlemiskiri, milles paluti selgitust põllumassiivil nr 52251163123 asuva põllu nr 3 (taotletud pind 4,45

1. ha)ja põllumassiivil nr 52252000457 asuva põllu nr 11 (taotletud pind 30,41
2. ha)kohta. Ületaotlemine tähendab seda, et nimetatud põllumassiividel oli toetuseid taotletud suuremale pinnale kui on põllumassiivide pindalad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel. Ületaotlemiskirja vastuskirjaga vähendas taotleja põllu nr 3 pindala 4,44 ha-le ning põllu nr 11 pindala 22,40 ha-le. Kokku vähendas taotleja toetusõiguslikku pinda 8,02 ha võrra, mis moodustaski taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse. Kui taotletud pindala ületab kindlakstehtud pindala, 3 arvutatakse ebasoodsamate piirkondade toetus kindlakstehtud pindala (129,47
3. ha)alusel, miinus kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on 3-20% (antud juhul 6,19 %) kindlakstehtud pindalast (Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004/EÜart 51 1g l). Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ art 22 lg 1 kohaselt võib toetustaotluse igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Muudatusi eeskirjade eiramisest mõjutatud põllumajanduslike maatükkide puhul ei lubata teha pärast seda, kui PRIA on juba teatanud toetuse taotluses avastatud eeskirjade eiramistest ületaotlemiskirjaga. Ületaotlemiskiri on eeskirjade eiramisest teada andmine, mistõttu ületaotlemiskirja vastus, kus eiramine likvideeritakse, ei ole taotluse muudatusavaldus, mistõttu kohaldatakse eeskirjade eiramistele ettenähtud sanktsioone. Ületaotlemiskirjas on fikseeritud, et toetusaluse põllu pindala muudatust käsitletakse rikkumisena ja selle tulemusena vähendatakse kaebaja toetust Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 51 lg 1 ettenähtud korras. Kuna PRIA on kohtule esitanud ületaotlemiskirja koos kaebaja poolt allkirjastatud pindade muutmise osaga, siis on täiesti alusetu kaebaja väide, et ta pole saanud mingit ületaotlemiskirja. Kuna kaebaja on pindade vähendamise kirja täitnud 23.07.2006.a, siis ei saa seda mingil juhul käsitleda vastusena PRIA 02.10.2006.a kirjale. Kaebajale saadetud PRIA 02.10.2006.a järelepärimises nr 2-1/7029 oli selgitatud, et kuna taotleja oli taotlenud mahepõllumajandusliku tootmise või ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust, tuleb taotlejal esitada ka nõuetekohaselt täidetud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vorm MT60. Kaebaja oli 2006. aastal taotlenud põllumajanduslikku keskkonnatoetust ohustatud tõugu loomade (kuue tori tõugu hobuse) kasvatamise eest, kuid ei esitanud koos pindalatoetuste taotlusega põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vormi MT60. Eeltoodud põhjusel saadeti talle järelepärimine, millele kaebaja õigeaegselt vastas. PRIA leiab, et tegemist ei olnud eksitava järelepärimisega, vaid kaebajale oli selgitatud, et kuna ta on taotlenud toodud toetustest ühte (mahepõllumajandusliku tootmise toetust või ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust), kuid pole esitanud vormi MT60, antakse talle võimalus taotluses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse vorm MT60 võeti arvesse. Nimetatud järelepärimine ei ole seotud kaebaja ebasoodsamate piirkondade toetuse määramise otsusega ning on käsitletav täiesti eraldiseisva dokumendina võrreldes ületaotlemiskirjaga. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, et haldusakt on välja antud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus 6. Halduskohtule esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kaebuse lubatavuse osas kuulub kohaldamisele Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 87 lõike 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, 4 mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega on lubatavad nii haldusakti kui vaideotsuse osaliselt tühistamiseks esitatud taotlus kui ka taotlus asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub

§ 9

lõige 3, mis sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seega on tähtaegne 13.04.2007.a vaideotsuse ja -menetluse järgne kaebus, mis on postiasutusele kohtule edastamiseks üle antud 04.05.2007.a. 7.

§ 7

lõige 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Nimetatud sätete koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva või piirava haldusakti tühistamine.

1. Esimese astme halduskohus, tutvunud esitatud kaebusega ja vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebuses toodud asjaoludel ei riku vaidlusalune haldusakt ja vaideotsus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu puudub alus haldusakti ja vaideotsuse osaliseks tühistamiseks. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 63 lõige 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Tarbijakaitseamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik käesolevas seaduses ja asjakohastes EL õigusaktides sätestatu kohaselt, Riiklik Looduskaitsekeskus, piirkondlikud maaparandusbürood, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutused ning alkoholiseaduse §-s 49 sätestatud järelevalveasutused. ELÜPS § 63 lõike 2 kohaselt käsitatakse käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist riikliku järelevalve teostamisena. Nõuetele vastavust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. ELÜPS § 12 lõige 1 sätestab, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. EL Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 23 kohaselt viiakse kontrolle läbi haldus- ja kohapealsete kontrollide rakendamise teel, kuna määrus sätestab, et käesolevas määruses sätestatud haldus- ja kohapealsed kontrollid viiakse läbi viisil, mis võimaldab tõhusalt 5 tõendada toetuse võimaldamise tingimuste täitmist ning tingimuste täitmise suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist. Seega oli vastustaja õigustatud teostama kaebuse esitaja majandusüksuse halduskontrolli kaebuse esitaja ja teiste taotlejate poolt esitatud taotluste ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel.
2. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et vastustaja ei ole kaebuse esitajale ületaotlemiskirja kunagi esitanud. Vastustaja poolt on kohtule kirjaliku tõendina esitatud OÜ-le Konuvere Tall saadetud ületaotlemiskiri (tl 31-33), milles sisalduvad taotleja jaoks ettenähtud lahtrid on OÜ Konuvere Tall esindaja poolt omakäeliselt täidetud ja allkirjastatud ning dateeritud 23.07.2006.a (tl 3233). Sega on tõendatud, et ületaotlemiskiri on kaebuse esitajale saadetud ja et see on vastava PRIA templijäljendi kohaselt (tl 31) vastustajale kaebuse esitaja poolt täidetuna tagastatud 26.07.2006.a. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole eiranud kaebuse esitaja poolt nimetatud halduspõhimõtteid, kuna ületaotlemiskirjas toodud selgitused asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta on piisavad, et lugeda vastustaja poolt täidetuks haldusmenetlusele omase selgitamiskohustuse ja motiveerimise kohustuse järgimine. Kusjuures ületaotlemiskiri sisaldab ka viiteid õigusaktidele, millest nähtuvad ka asjakohased õiguslikud tagajärjed, millega on kaebuse esitajat ka hoiatatud ehk tehtud teatavaks asjakohased sanktsioonid, mille tõttu kaebuse esitaja vastupidine väide on ümberlükatud. Vaidlusaluse haldusakti ja vaideotsuse koostoimes on vastustaja järginud ka kaebuse esitaja poolt osundatud HMS §-s 56 sätestatud kirjalikku põhjendamiskohustust. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt PRIA-le 19.05.2006.a esitatud pindalatoetuse taotluses (tl 28-30) esitatud abitaotlus suuremale pinnale kui on põllumassiivide pindalad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel, ei ole käsitletav „näpuveana“ nagu väidab kaebuse esitaja. Erinevalt kaebuse esitajast jagab kohus vastustaja seisukohta, et EL Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 on asjakohane õigusakt. Artikkel 22 sätestab:
3. Abitaotluse võib igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta. Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalusi, võib see liikmesriik sätestada, et majandist lahkunud looma puhul võivad teated veiste infotehnoloogilisse andmebaasi asendada kirjaliku väljajätmisteate. Kui pädev asutus on juba teavitanud talupidajat abitaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui pädev asutus on talupidajat teavitanud kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning see kohapealne kontroll avastab eeskirjade eiramisi, siis ei lubata väljajätmisi abitaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad.
4. Väljajätmised kooskõlas lõikega 1 viivad taotleja tagasi positsioonile, kus ta asus enne kõnealuse abitaotluse või selle osa esitamist. 6 Kaebuse esitaja poolt ületaotlemiskirja vastavate lahtrite (tl 32-33) täitmise puhul kaebuse esitaja esindaja poolt on tegemist abitaotluse osalise tagasivõtmisega osundatud määruse mõttes. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud, et tegeliku maakasutajana oli temal OÜ Kasti Teravili asemel õigus ühtsele pindalatoetusele ning ebasoodsamate piirkondade toetusele, kuna ületaotlemiskirja kohaselt (tl 33) on ka OÜ Kasti Teravili esitanud taotluse põllumassiivi nr 52252000457 osas. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja viited vastustaja 02.10.2006.a järelepärimisele (tl 8) ei ole asjakohased, kuna järelepärimine ei puuduta ühtse pindalatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade toetusega seonduvat. Vastustaja on kaebuse esitaja ühtse pindalatoetuse ning ebasoodsamate piirkondade toetuse menetlemisel tuginenud kehtivale õigusele ja tal puudus kaalutlusõigus õiguse kohaldamiseks taoliselt, et kaebuse esitaja poolt esitatud toetuste ületaotlemist käsitleda „näpuveana“ nagu seda soovib kaebuse esitaja. Seega puudus vastustajal kaalutlusõigus sanktsioonide kohaldamise või kohaldamata jätmise küsimuses. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja poolt läbiviidud menetlus, teostatud toimingud, haldusmenetluse tulemusena antud käskkiri ja langetatud vaideotsus on õiguspärased ja ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu jääb kaebus täies mahus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik Kohtunik 7