TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-615 Otsuse kuupäev 31.08.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Margus Hendriksoni kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006.a käskkirja nr 1-3.11/377 ja 20.02.2007.a vaideotsuse nr 12-14/41 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.08.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Margus Hendrikson Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing Kolmas isik Otepää Vallavalitsuse esindaja Urmas Jaagusoo Kolmas isik Elmar Täär Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Margus Hendrikson esitas 12.05.2006.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11006990131. M. Hendrikson taotles ühtset pindalatoetust kokku 33,93 hektarile. PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirjaga nr 1-3.11/377 jäeti M. Hendriksoni pindalatoetuse taotlus rahuldamata põhjusel, et toetust ei maksta, kui taotletud ja kindlakstehtud pindade erinevus on 30-50 %. PRIA administratiivse kontrolli käigus selgus, et M. Hendriksonil puudub põllu nr 4 kasutusõigus ning põllu nr 3 osas on kaebuse esitajal osaliselt topelttaotlemine Elmar Tääriga, taotletud pinda vähendati 16,2 hektarilt 7,73 hektarile. Kokku jäi kindlakstehtud pinnaks 24,96 hektarit. 1 Margus Hendrikson esitas PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirja nr 1-3.11/377 peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 20.02.2007.a vaideotsusega nr 12-14/41 rahuldamata. 22.03.2007.a esitas Margus Hendrikson Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirja nr 1-3.11/377 ja 20.02.2007.a vaideotsuse nr 12-14/41 tühistamiseks ning ettekirjutuse asja õigeks lahendamiseks tegemiseks. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja jäetud. leiab, et tema ühtse pindalatoetuse taotlus on ebaõiglaselt rahuldamata Kaebuse esitaja märgib, et ta taotles 12.05.2006.a ühtset pindalatoetust tema õiguslikus kasutuses olevale põllumajandusmaale (kinnistu Kambja vallas ja Jaasi A306 talukoht Otepää vallas), mille hulgas olid põld nr 3 (põllumassiivi nr 63943130103) suurusega 16,20 ha ja põld nr 4 (põllumassiivi nr 63943143923) suurusega 0,50 ha, asukohaga Otepää vald Valgamaa. Jaasi A306 tagastamine ei ole talumaal asuvate suvilate juurde kuuluvate õigusliku aluseta ehitiste teenidusmaa kohtuvaidluste tõttu veel vormistatud. PRIA peadirektori käskkirjaga 01.12.2006.a nr 1-3.11/377 on kaebuse esitaja ühtse pindalatoetuse taotlust vähendatud 8,97 ha võrra ehk kogusummas 24,96 hektarini. Vähendamise tulemusena moodustas kaebaja poolt taotletud ja PRIA poolt kindlaks tehtud toetuspindalade suhe 35,9% mille tõttu toetust ei maksta taotletud ja kindlakstehtud pindalade erinevuse tõttu 30-50% . Pärast PRIA-lt teatise saamist topelttaotlemise kohta külastas kaebuse esitaja PRIA bürood ning konsulteerinuna põldude registri spetsialistiga loobus toetuse taotlusest põllumassiivi 63943143923 osas ( parandatud pindala 0,00 ha ) ning vähendas taotlust põllumassiivi 63943130103 Jaasi A306 kinnistu ajaloolistesse piiridesse jäävas osas 12,2 hektarini, vähendades taotletavat pinda 4,0 ha võrra ehk kokku 29,43 hektarini. Taotluse vähendamise põhjuseks oli kaebaja eksimus Jaasi A306 ajaloolise kinnistupiiri paiknemise hindamisel mistõttu kaebaja loobus taotlusest põllumassiivi 63943143923 osas kuna see ei asu Jaasi A306 maadel. Konsulteerinuna põldude registri töötajaga vähendas kaebaja Jaasi A306 maal asuvat taotlusosa põllumassiivist 63943130103 pindalani 12,2 ha - nimetatud maa-alal on pindala määramine keeruline kuna ebakorrapärase kujuga maatükil on mitmeid puistusaarekesi mis põhjustavad vigu pindalade hindamisel. Enda taotlust vähendades eeldas kaebuse esitaja, et ka kõik teised põllumassiivile 63943130103 toetustaotlusi esitanud isikud lähtuvad nende õiguslikku alust omavast maakasutusest ning vastavatest pindaladest. Vaatamata kaebuse esitaja nõudmisele tutvustada talle teiste põllumassiivile 63943130103 toetuse taotlejate kaardimaterjali, et hinnata pindalade ruumilist paiknemist ja suhet õiguslikku alust omava maakasutusega põllumassiivil 63943130103 PRIA seda kaebajale ei võimaldatud. . Kaebuse esitaja poolt pärast PRIA-lt topelttaotluse saamise teatist vähendatud pindaladega kujunenuks vähendatud toetusetaotluse pindalaks (33,93ha-29,43ha) x l00/29,43ha=15,3% milline taotletava pinna ja kindlakstehtud pinna suhe võimaldanuks toetusetaotluse rahuldada vähendatud ulatuses. Teadaolevalt oli kaebuse esitaja ainuke põllumassiivile 63943130103 ühtse pindalatoetuse taotluse esitaja, kes oma taotlust korrigeeris. 2 14.08.2006.a on PRIA esitanud järelepärimise nr 2-1/6182 põllumassiivi 63943143923 topelttaotluse osas, paludes esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid. Järelepärimise sisu puudutas taotlust põllumassiivi 63943143923 osas, mille kaebuse esitaja oli juba varasemalt parandanud 0,50 hektarilt 0,00 hektarini, st taotlusest loobunud. PRIA järelepärimine ei puuduta aga põllumassiivi 63943130103 mille osas oli kaebaja taotlust vähendanud Jaasi A306 piires 12,2 hektarini. Tuginedes PRIA peadirektori käskkirja kohasele vähendamisele antud põllumassiivi osas 7,73 ha on Jaasi A306 osas eksisteerinud topelttaotlemine põllumassiivi 63943130103 osas vähemalt 12,2ha-7,3ha = 4,9 ha pindalas mida aga kaardimaterjaliga tutvumise võimaluseta ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma toetusetaotlust vähendades tuvastada, mistõttu vähendas kaebaja toetusetaotlust enda kui talu õigustatud subjekti õiguslikku alust omava maakasutuse pindalani Jaasi A306 piirides. M. Hendrikson leiab, et PRIA seisukoht, et Otepää Vallavalitsusel on kuni omandiõiguse üleminekuni õigustatud subjektidele õigus jätkuvalt riigi omandis olevat maad anda teiste isikute kasutusse on väär ning ei oma õiguslikku alust. Jätkuvalt riigi omandis oleva maa teiste isikute ajutisse kasutusse andmine oli kuni 26.08.2006.a reguleeritud Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a määrusega nr 48 põllumajandusliku maakasutuse kohta. Nimetatud määruse p 8 kohaselt maa, mida ei ole maareformi käigus tagastatud endistele omanikele ning millel lõpetatakse senise maakasutaja maakasutusõigus, antakse lepingulisel alusel ajutiseks kasutamiseks käesolevas korras sätestatud tingimustel. Maad, mille kohta on esitatud tagastamisavaldused ja mida taotlenud isikud on kantud endiste omanike ja vara registrisse, võib anda teistele isikutele kasutamiseks ainult õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul, mis on tõendatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Vastusena kaebuse esitaja 12.03.07.a teabenõudele on Otepää Vallavalitsus 12.03.07.a nr 9.219/473-1 teatanud, et maa ajutise kasutamise lepingut sõlmitud ei ole. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 15.02.1993.a. määrusele nr 48 põllumajandusliku maakasutuse kohta ei omanud E. Tääri maakasutus põllumassiivi 63943130103 Jaasi A306 piiridesse jäävas osas vähemalt 4,9 ha ulatuses õiguslikku alust. Kuna E. Tääri maakasutus Jaasi A306 maadel ei oma õiguslikku alust ning samas PRIA ei ole esitanud märkusi põllumassiivil 63943130103 asuva maa toetuskõlblikkuse seisukorra kohta on kaebaja seisukohal, et PRIA poolt tema taotletava pindala vähendamine Jaasi A306 piirides oleva põllumassiivi 63943130103 osas 7,73 hektarini oli ebaõige ja õigusvastane. Suurendades PRIA poolt vähendatud pindala 7,73 ha 4,9 ha võrra saame 12,63 ha mis võimaldanuks nagu eelpool juba tõendatud, rahuldada kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse vähemalt osaliselt. M. Hendrikson leiab, et temast mitteolenevatel asjaoludel asetleidnud ebapiisav teavitamine PRIA poolt ja kolmandate isikute maakasutuse õigusliku aluse mittekontrollimine ei saa olla põhjuseks, mis tingib ligi 60% kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluses oleva heas põllumajanduslikus korras oleva maa toetusest ilmajätmise. Kaebuse esitaja leiab, et maakasutuse õiguslik alus omab ühtse pindalatoetuse taotlemise küsimuses tegelike põllumajanduslike tööde teostamise ees primaarset tähtsust kuna maakasutuse õiguse personaalne omaja ei pruugi olla suuteline kas vanuse, tervisliku seisundi, põllumajandusmasinate juhtimisõiguse puudumise või põllutöömasinate isikliku mitteomamise tõttu isiklikult kõiki toetuse taotlemiseks vajalikke põllumajanduslikke töid teostama. PRIA ei ole esitanud märkusi vaidlusaluste põldude toetuskõlbulikkuse seisukorra kohta, maakasutuse õigusliku aluse tähelepanuta jätmine ning taotleja ebapiisav teavitamine – teiste 3 taotlejate kaardimaterjalita ei olnud võimalik piisavaid korrektuure sisse viia, mistõttu õigustatud subjekt tugines tagastamisele kuuluva maa piiridele ja pindalale – viisid tekkinud olukorrani, mis jättis kaebuse esitaja ühtse pindalatoetuse taotluse täielikult rahuldamata. Tuginedes ülaltoodule palub kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006.a käskkiri nr 1-3.11/377 ja PRIA 20.02.2007.a vaideotsus nr 12-14/41 ning teha ettekirjutus PRIA-le. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Põllumassiivil nr 63943143923 taotlesid osaliselt samale pinnale toetust kaks taotlejat Elmar Täär (põld nr 2; 6,35
- ha)ja Margus Hendrikson (põld nr 4; 0,50 ha). Administratiivse kontrolli käigus vähendati Margus Hendriksoni põllu nr 4 pinda 0 hektarile. Ka põllumassiivil nr 63943130103 taotlesid osaliselt samale pinnale toetust Elmar Täär (põld nr 8; 9,00
- ha)ja Margus Hendrikson (põld nr 3; 16,2 ha). Taotlejatele saadeti ületaotlemiskiri, mille tulemusena Margus Hendrikson vähendas ise oma põllu pindala 4,5 ha võrra, kuid siiski jäi tal kattuvus Elmar Tääri põlluga ning PRIA vähendas administratiivse kontrolli käigus põllu nr 3 pinda 7,73 hektarile. Administratiivse kontrolli teostamise aluseks ja Margus Hendriksoni põllupindade aluseks oli Otepää Vallavalitsuse 21.08.2006 kiri, kus Otepää Vallavalitsus kinnitas, et vaidlusaluseid maid kasutab Elmar Täär ning PRIA leidis, et sellega on tõendatud Elmar Tääri kasutusõigus. Otepää Vallavalitsus on oma kirjas küll maininud ainult ühte põllumassiivi (nr 63943143923), kuid kaudselt võis välja lugeda, et maa kasutusõigus laieneb ka teisele põllumassiivile (nr 63943130103) kuna ka sellele massiivile jäävate maade osas käib tagastamise menetlus nende kirjas viidatud õigustaud subjektidele (mõlemad massiivid asuvad ka kõrvuti). Elmar Täär kinnitas ka suuliselt, et just tema teostab vaidlusalusel pinnal põllumajandustootmist. Lähtuvalt eeltoodust võttis PRIA vastu ka kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti. Kaebaja on ühtset pindalatoetust taotlenud kokku 33,94 ha-le. Kuna põldude nr 3 (osaliselt) ja nr 4 osas puudus taotlejal maa kasutamiseks õiguslik alus (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1), vähendati kaebaja toetusõiguslikku pinda 8,97 hektari võrra. Taotletud (33,93
- ha)ja kindlakstehtud (24,96
- ha)pinna erinevus on 8,97 hektarit, mis moodustab 35,94 % kindlakstehtud pinnast. Euroopa Komisjoni 29.10.2004.a määruse 1973/2004/EÜ art 138 lg 1 kohaselt ei maksta taotlejale kõnealusel aastal ühtset pindalatoetust, kui taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala erinevus on üle 30 % kindlakstehtud pinnast. Kui Elmar Tääril puuduks õiguslik alus vaidlusaluste põldude kasutamiseks, siis ei muudaks nimetatud asjaolu midagi kaebuse esitaja suhtes, sest ta ei ole ikkagi ära tõendanud oma maakasutuse õiguslikku alust ning vastustajale teadaolevalt ei ole ta vaidlusalusel maal ka põllumajandustootmisega tegelenud. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on haldusakti välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks. PRIA palub jätta M. Hendriksoni kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006.a käskkirja nr 13.11/377 ja PRIA 20.02.2007.a vaideotsuse nr 12-14/41 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. 4 Kaasatud isiku Elmar Tääri arvamus Kaasatud isik Elmar Täär väidab, et on vaidlusaluseid maaüksuseid kasutanud 15 aastat Otepää Vallavalitsuse teadmisel. Kaebuse esitaja isa on andnud nõusoleku maade kasutamiseks ning toetuste taotlemiseks seni, kuni maad tagastatakse. Kaasatud isik on vaidlusalust maad hooldanud ning M. Hendrikson ei ole sellest mingisugust kahju saanud, vaid on saanud kasu. Kaasatud isiku Otepää Vallavalitsuse arvamus Otepää Vallavalitsus on arvamusel, et Margus Hendriksoni kaebus tuleks jätta rahuldamata. Elmar Tääril on suusõnaline kokkulepe vaidlusaluste maade kasutamiseks Ärni Hendriksoniga, kes on nõudeõiguse tagastatavate maade suhtes loovutanud oma pojale Margus Hendriksonile. Käesolevas asjas omab aga tähtsust asjaolu, et antud juhul ei vasta kaebuse esitaja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 esitatud nõuetele. Euroopa Nõukogu 29. septembri 2003.a määruse nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, kohaselt on põllumajanduslik tegevus põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kaebaja ei tegele põllumajandusega, samuti ei ole maad kaebaja faktilises kasutuses Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. PRIA 01.12.2006 käskkirjaga on jäetud täielikult rahuldamata Margus Hendriksoni poolt 12.05.2006 esitatud pindalatoetuste taotlus põhjendusel, et taotletud ja PRIA poolt kindlakstehtud pindade erinevus oli üle 30%. Toetuse mitterahuldamise aluseks on märgitud Euroopa Komisjoni määruse 1973/2004 art 138 lg 1. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud arvestamata tema poolt enne vaidlustatud käskkirja tegemist esitatud parandused, kus ta ise vähendas toetusaluseid pindasid. Juhul, kui PRIA oleks arvestanud tema parandusi, oleks tal olnud õigus pindalatoetust saada osaliselt. Vastustaja on seisukohal, et peale PRIA poolt kontrollimise tulemusena, seda nii administratiivse kontrolli kui kohapealse kontrollimise tulemusena, leitud vigu ei võeta taotleja poolt tehtud parandusi toetuse määramisel arvesse. Seega, kuigi kaebaja enne käskkirja tegemist oli loobunud põllu nr 4 (põllumassiiv nr 63943143923) osas täielikult taotletavast pinnast 0,5 ha , samuti vähendanud põllu nr 3 (põllumassiiv nr 6394130103) osas taotletavat pinda 16,2 hektarilt 12,2 hektarini, arvestas vastustaja toetuse määramisel kaebaja poolt esialgses, so 12.05.2006 esitatud taotluses märgitud pindaladega. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt on pindalatoetuse taotlemise õigus isikul, kes kasutab põllumajandusmaad, see tähendab, et omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Seega saab toetuseid põllumajandusmaa eest isik, kes on täitnud mõlemad tingimused ehk isik, kes omab maa kasutusõiguse olemasolu ning kes maad reaalselt ka harib. 5 Antud juhul on PRIA 14.08.2006 saatnud põllumassiivi nr 63943130103 osas kaebuse esitajale ja veel kolmele isikule ning põllumassiiv nr 63943143923 osas kaebuse esitajale ja Elmar Täärile teatise pindade ületaotlemise kohta. Samas kirjas on antud kõikidele isikutele võimalus märkida, kas isik jääb oma taotluses märgitud andmete juurde või kinnitab, et märkis põllu pindala valesti. M.Hendriksoni poolt saadetud vastus on registreeritud PRIA-s 29.08.2006. Vastuses on M.Hendrikson mõlema põllu osas pindala vähendamisel märkinud variandi, kus kinnitab, et märkis põllu pindala valesti. PRIA kirjas on taotlejatele antud selgitus, et juhul, kui isik kinnitab, et varasemalt esitatud andmed on õiged, kuid kontrollimisel tuvastatakse taotleja poolne ületaotlemine, käsitletakse ületaotlemist tahtliku rikkumisena, mille puhul rakendatakse rangemaid karistusi. Kinnitades aga pindade vale märkimise taotluses, käsitletakse toetusaluse põllu pindade muudatust samuti rikkumisena ja selle tulemusena vähendatakse taotleja toetust Euroopa Liidu komisjoni määruse 796/2004/EÜ art 51 ning 1973/2004/EÜ art 138 lg 1 ettenähtud korras. Antud juhul on vajalik anda hinnang, kas vastustaja toimis õiguspäraselt, arvestades toetuse määramisel kaebaja poolt esialgses taotluses märgitud pindaladega (taotletud 33,93
- ha)või tuli toetuse määramisel arvestada taotleja poolt 29.08.2006 kahe põllu osas esitatud täpsustusi. Euroopa Komisjoni 29.10.2004 määruse 1973/2004 art 138 lg 1 sätestab, et kui halduskontrolli või kohapealse kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindalade erinevus on üle 3%, kuid mitte üle 30% kindlaksmääratud pindalast, vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra. Kui erinevus on üle 30 % kindlaksmääratud pindalast, kõnealuse aasta puhul toetust ei anta. Oluline on siinjuures just see, et rikkumiseks loetakse ületaotlemist nii siis, kui see avastatakse administratiivse kontrollimise kui ka siis, kui ületaotlemine avastatakse kohapealse kontrollimise tulemusena. Seega, ka juhul kui isik peale administratiivse kontrollimise tulemusena leitud ületaotlemist oma taotluse ise parandab, loetakse taotlust siiski rikkumiseks ning toetuse määramisel tehtud parandusi ei arvestata. Sellest on oma 14.08.2006 kirjas PRIA ka taotlejaid teavitanud. Antud küsimus on õigusaktides selgelt reguleeritud ning vastustajal puudub õigus kaebaja taotlust teisiti käsitleda. Kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et toetuse taotlemisel peab iga taotleja teadma, milline maa on tema õiguslikus ja tegelikus kasutuses. Selleks ei pea PRIA andma taotlejale kaarte vabade põllumajandusmassiivide kohta. Antud juhul on kaebaja poolt deklareeritud pinna ja kindlaksmääratud pinna erinevus leitud administratiivse kontrolli käigus, mitte ei ole taotleja ise omal initsiatiivil taotlust muutnud, kuigi kaebajal oli eelnevalt endal võimalik seda teha. Nimelt selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et siis kui ta läks maad niitma, selgus, et osa maast oli teiste poolt juba niidetud. Maa tuleb teatavasti hooldada hiljemalt 31.juuliks. Seega pidi kaebuse esitajal tekkima kahtlus oma taotluses näidatud maa kasutamise õiguse ja võimaluse osas. Kui oleks selgunud, et keegi juba on seda maad deklareerinud toetuse saamiseks, siis oleks saanud enne administratiivkontrolli omal algatusel teha ka muudatusi taotluses. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt on õigus toetust saada isikul, kes maad ise kasutab ehk hooldab. Kui selgus, et maad teatud osas keegi teine kasutab, siis pidi kaebuse esitaja aru saama, et tal võib puududa sama maa osas õigus toetust saada. Kuid kaebuse esitaja ei kontrollinud ise, miks tema poolt taotluses näidatud pinnal tegutseb teine isik ega vähendanud taotletud pinda enne kui topelttaotlemine tehti vastustaja poolt administratiivse kontrolli abil kindlaks. Nähtuvalt kaebaja tegevusest ja tema kaebuse põhjendustest, ei olnud kaebaja üldse teadlik, kas ja millisel õiguslikul alusel ja kui suures pindalas on tal õigus ja võimalik maad reaalselt 6 kasutada. Seda kinnitab asjaolu, et kaebuse esitaja peale vastustaja kirja saamist ise tunnistas ületaotlemist ning vähendas ise taotletavat pinda kahe põllumassiivi osas. Toetuse taotlemise aluseks ei ole ja toetust ei maksta talu piiride või tagastamisele kuuluva maa piiride alusel. Seetõttu ei hinda kohus kaebaja neid väiteid, mis on seotud omandireformiga. Antud vaidluse puhul ei ole oluline, kas E.Täär kasutab vaidlustatud maad õiguslikul alusel või mitte. Kui ka E.Tääril puudub õigus vaidlusaluse maa kasutamiseks, ei anna see alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, kuna asjas on kinnitust leidnud, et kaebuse esitaja maad, mida PRIA käskkirjas toetuse määramisel arvesse ei võtnud, ei hooldanud. Vaidlustatud käskkirjas on taotluse mitterahuldamise põhjuseks olnud asjaolu, et taotletud ja kindlaks tehtud pindade vahe oli üle 30 %, mitte asjaolu, et kaebajal puudus õiguslik alus taotletud maa kasutamiseks. Tegemist ei olnud ilmse ebatäpsusega ehk kõrvaldatava puudusega. Käskkirja järgi on toetuskõlbulikuks maaks loetud 24,96 ha. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 7