8 kõige elementaarsematele nõuetele. Otsuses puudub tõendite analüüs, otsuses ei ole viidatud ühelegi apellandi poolt nimetatud tõendile ja otsusest jääb vale mulje, nagu tunnistajaid ei oleks üldse üle kuulatud. Vaidlustatav otsus ei rajane tõenditel ja ka materiaalõigus on jäetud kohaldamata. Maakohus ei ole välja toonud arvutuslikku alust ja jääb arusaamatuks, kust saadi summa 20.096.587, 50 krooni. Viivisearvestus jääb arusaamatuks, kuna kuskilt ei tulene maksetähtaegu. Kõik apellandi väited selle kohta, et isegi kui hagi kuuluks rahuldamisele, siis on viivis ilmselt ebamõistlik, on jäetud tähelepanuta. Tähelepanuta jäeti ka apellandi väited, et kohus oleks saanud uuel arutamisel kõrvaldada vaid menetlusvead, ent mitte arutada uut viivisenõuet. Kuna otsuses ei ole tuvastatud ühegi maksetähtaja saabumist, siis ei saagi viivise osas otsus olla põhjendatud. Maksetähtaegade tuvastamine saaks olla võimalik vaid sõlmitud lepingute ja lepingutingimuste väljatoomisega. Kuna kajastamata on nii konkreetsete lepingute sõlmitus kui ka lepingukohased maksetingimused ja maksetähtajad, siis on asjakohatu rääkida võlakohustusega täitmisega viivitamisest. Kuna kohus ei ole tuvastanud maksetähtaegu, siis on võimatu teostada menetlusõigusi võimalike aegunud nõuete suhtes. Kohtuotsusest võib aru saada, et tegemist on hageja (vastustaja) positsiooniga nõustumisega. Kohus ei tõlgendanud lepingut ega kohaldanud väidetavate lepingute aegseid TsÜS § 61 ja 64 ja praeguse VÕS § 29 tõlgendamispõhimõtteid. Otsusega ei ole tuvastatud, et pooled oleksid sõlminud hoiulepingud. Kohus on nimetanud vaid teisaldamise (transportimise) akte. Tehingutele ei ole antud mingit sisulist ega õiguslikku hinnangut. Kohus ei ole hinnanud lepinguid tervikuna ja vastastikuses seoses. Kohus ei ole välja toonud ühtegi lepingut, rääkimata konkreetsest täitmisest. Välja ei ole toodud, millal ja millised konkreetsed hoiulepingud sõlmiti. Samuti, millistest volitustest on milliste lepingute sõlmimisel juttu. Otsusest ei või järeldada ka seda, et otsuses tuvastatud asjaolud on sisustatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, kuna konkreetsetele tuvastatud asjaoludele (lepingute sõlmimisele) ei viidata. Kummatigi, Tallinna Ringkonnakohus saatis asja esimese astme kohtusse just tuvastamaks, millised hoiu- ja teisaldamislepingud olid lõppkokkuvõttes sõlmitud. Kõik kostja vastuväited selle kohta, et ringkonnakohus ei olnud pädev tuvastama faktilisi asjaolusid, on jäetud tähelepanuta. Samas on Tallinna Ringkonnakohtu juhis esimese astme kohtule täitmata, kuna asjaolud on jätkuvalt tuvastamata ja seadus kohaldamata. Seega, sisuline otsus seniajani puudub. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millal sõlmiti iga konkreetne leping nii hoidude, kui ka teisaldamiste suhtes, millal ja millist konkreetset teenust millistel tingimustel osutati, milline on iga sõiduki osas hinnakokkulepe, milline on hoiutasu arvutamise alus ja metoodika ning millal saabus iga konkreetne maksetähtaeg. Seisukohta ei ole võetud, kas teisaldamisakt on leping. Isegi kui tegemist oleks lepingutega, oleks tulnud tuvastada, et need ei sisaldanud tasukokkulepet ja käsitlesid autode viimist G. S. G parklasse. Need aktid välistavad ka hoiu Reolas asuvas romulas. Millisel alusel sõidukid Reolasse toimetati, jääb üldse arusaamatuks. Paigutamisaktidele ei ole kohus üldse tähtsust omistanud. Arusaamatuks jääb, miks kohus leiab, et menetlusosalised ja lepingupooled langevad kokku. Kohtu käsitlus teisaldamisaktide kuupäevade ja nendes märgitud sõidukite kohta on sedavõrd segane, et ei võimalda apellandil oma menetlusõigusi teostada. Otsuses märgitud tabelid ja spetsialisti arvamus on asjakohatud. Tegemist on hageja seisukohaga. Otsusest jääb arusaamatuks, millega on tõendatud volitused, eriti aga maksimumtasude kohaldamiseks - ja enamgi veel - omavolilise hoiu eest Reolas. Paljasõnaline viide ringkonnakohtu lahendile, mis ei tuvastanud konkreetseid asjaolusid, seda 6 tühimikku ei täida. Kohtuotsusest ei nähtu, millega on teenuse ostuaja tõendanud kokkulepitud resultaadi saavutamist, kui enamiku teisaldamis- ja paigaldamisaktide puhul ei ole tõendatud hoiulevõtmine ja andmine, vastavad lahtrid tabelis on tühjad. Kohus pidanuks tuvastama iga konkreetse hoiulepingu sõlmimist kindlatel aegadel, konkreetsetel tingimustel, valveteenuse osutamist just lepingutingimustel ja tasukokkulepet. Otsus pidanuks kajastama lepingute sõlmimist konkreetsetel tingimustel ja selle alusel teenuse (s. h. valveteenuse) osutamist. Tasuline võib olla teisaldamisteenus ja hoiu- ning valveteenus, mingit alust ei ole aga nõuda tasu sõiduki paigaldamise eest. AS-i Gefi näol tegemist ebakohase hagejaga, kes pretendeerib võõrastele teenustasudele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Harju Maakohus nõustus hageja seisukohtadega, mis viis ka hagi rahuldamiseni. Apellandi seisukohad on vastuolulised ja paljasõnalised. AS-i Gefi vastuapellatsioonkaebus Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega ei ole rahuldatud hageja nõuet mõista kostjalt välja viivis alates 5. aprillist 2006. a. kuni põhivõla tasumiseni (põhivõlg 5. aprilli 2006. a. seisuga oli 16.881.080 krooni). Maakohus oma otsuse resolutsiooniga küll rahuldas hagi täielikult ning mõistis välja viivise 5. aprilli 2006. a. seisuga, kuid jättis resolutsioonis märkimata, et viivisenõue oleks rahuldatud ka ajaperioodi eest 5. aprillist 2006. a. kuni põhivõla maksmiseni. Kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused vastava nõude mittekajastamise kohta otsuse resolutsioonis. Eesti Vabariigi (Politseiameti kaudu) vastus vastuapellatsioonkaebusele Vastuses vastuapellatsioonkaebusele leiab Eesti Vabariik, et vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 656 lg. 1 punkti 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud vastuolus seaduse nõuetega otsuse olulises ulatuses põhjendamata ja arvestades otsuse puudulikkuse määra, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada. Ilmselge on, et otsuse puudulikkuse tõttu tuleb see tühistada. Seega esineb
lõikes 1 nimetatud alus, mis võimaldab ringkonnakohtul asja otsustada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal olenemata sellest, kas pooled on asja lahendamiseks kohtuistungi pidamist soovinud.
lõike 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei 7 arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel täitnud
lõikes 1 sätestatut ning otsus ei vasta
8 nõuetele. Nii ei ole maakohus otsuses tuvastanud ühtegi faktilist asjaolu, hinnanud ühtegi tõendit ega kohaldanud ühtegi seadust. Kohus on otsuse kirjeldavas osas ca 14 lehel kirjeldanud kostja igat laadi vastuväiteid hageja nõudele, ei ole aga mitte ühegi faktilise väite osas põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu. Ka tõendeid ei ole kohus analüüsinud ega hinnanud. Otsusest puudub üldse igasugune sisuline põhjendus. Kohtu järeldused, mille kohaselt pooltel on hoiulepingud iga üksiku sõiduki kohta, politseiametnikel oli volitus teha kostja nimel tehinguid, mis olid vajalikud mootorsõidukite sundteisaldamiseks ja sellele järgnevaks hoidmiseks, kostja pidi olema teadlik, et teenus on tasuline ning hageja poolt määratud hoiutasu on põhjendatud, on üld- ja paljasõnalised, ei rajane faktilistel asjaoludel ega ole asjas oluliste faktiliste asjaolude ning poolte poolt esitatud tõenditega seostatavad. Oma järeldusi ei ole maakohus ka põhjendanud ega märkinud, miks ta leiab, et need järeldused annavad aluse hagi rahuldamiseks. Põhjendust ei asenda viide Tallinna Ringkonnakohtu
Viivisenõude kohta ei sisalda otsuse põhjendus ühtegi lauset. Lahendamata ja täiesti tähelepanuta on jäänud hageja nõue mõista kostjalt lisaks summana väljendatud viivisele välja ka viivis vastavalt seadusjärgsetele intressimääradele kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Seega on maakohus rikkunud
1 lauset 2, mille kohaselt juhul, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada kõik esitatud nõuded, tehes nende kohta seaduse kohaselt põhjendatud otsuse. Menetluskulud poolte vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.