← Eesti

3-05-1094/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1094

) lugedes selgus, et Nurmenuku Lasteaiast anti vale informatsioon.

§ 5

lg 1 p 1 ja § 6 lg 2 sätestavad, et üheks lasteasutuste liigiks on sõim, mis on kuni 3-aastastele lastele. Seadus ei näe ette lapse miinimumvanust lasteaeda panekul. 3-05-1094 4) Kaebaja palus teabenõudes Tallinna Linna Haridusametilt selgitust Nurmenuku Lasteaia käitumisele. Mitmes telefonivestluses vastati kaebajale Haridusametist, et lasteaia info põhines inimlikkuse faktoril ja lasteaial ei ole nii väikeste laste jaoks õppekava, muuhulgas pole võimalusi lapsel mitu korda päevas magada. 21.09.2005 vastuses teatas Haridusamet, et kaebaja laps ei saanud 2005. a kohta Nurmenuku Lasteaia sõimerühma seetõttu, et järjekord ei jõudnud kaebaja lapseni. 21.09.2005 seisuga oli kaebaja laps järjekorras kolmandal kohal. Ühtlasi lubati, et vaba koha olemasolust teavitab juht järjekorras järgmist lapsevanemat kahe nädala jooksul. Kaebaja lapsele ei pakutud ühegi teise munitsipaallasteaia kohta. 5) 24.09.2005 esitas kaebaja Haridusametile taotluse eralasteaiaga seotud kulude hüvitamiseks.

§ 10

sätestab, et valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kuna kaebaja pojale sellist võimalust ei loodud, tuleks kaebajale hüvitada igakuiselt kulud, mis võrduksid koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta. Tallinna Linnavalitsuse 01.12.2004 määruse nr 96 järgi on toetus ühe kuu kohta 1994 krooni. Kulutuste hüvitamine peaks toimuma ajani, millal R läheb Nurmenuku Lasteaeda või Haridusamet hakkab toetust maksma otse lastehoiu teenuse osutajale.

§ 10

rikkumise tõttu pidi kaebaja ise leidma võimaluse lapsehoiuks ja vastustaja peab hüvitama kaebajale oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. 6) Vaatamata sellele, et oktoobrist 2005 pakuti lapsele munitsipaallasteaias kohta, on kaebajal õigus valida, millises lasteasutuses laps käib ja juhul, kui selleks ei ole munitsipaallasteaed ega koolitusluba omav eralasteaed, nõuda, et kohalik omavalitsus maksaks võrdselt teiste lastega kaebaja lapsele lasteaias käimise toetust. Haridusamet keeldus 20.10.2005 toetuse maksmisest. Sellega rikuti võrdse kohtlemise printsiipi ja vanema õigust otsustada, millises lasteasutuses tema laps käib. Põhiseaduse § 37 sätestab, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel ning, et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalik omavalitsus üleval pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Samuti on erakoolid lubatud. PS § 27 sätestab, et perekond on riigi kaitse all ning vanemate õigus ja kohustus on oma lapsi kasvatada ja hoolitseda nende eest. Kaebajal on õigus vabalt valida meetodid oma lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Põhiseadusest ei tulene, et eralasteasutusel peaks olema toetuste saamiseks koolitusluba vms. 7) Kui kaebajale oleks võimaldatud munitsipaallasteaias koht augustist, oleks tema igakuiseks kuluks olnud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 06.05.1999 määrusele nr 16, millega kehtestati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetavaks õppevahendite kuluks lastele vanuses 1-3 aastat 22 krooni kuus, majandamiskulude ja personali töötasu vanemate poolt kaetavaks osaks 200 krooni kuus. Toiduraha on määratud vastavalt konkreetse lasteasutuse hoolekogu otsusele. Tallinna Nurmenuku Lasteaia koduleheküljelt 09.01.2006 välja trükitud lasteaiamaksu kohasest infost nähtub, et toitlustustasu on 19 krooni päevas. Kaebaja poeg käis 08.08.2005 - 06.10.2005 lasteaias 31 päeva. Kui poeg käinuks munitsipaallasteaias, tulnuks kaebajal tasuda aluseks võttes 2 kuud: toitlustustasu 31 x 19= 589 krooni; kohatasu 200 x 2= 400 krooni ja õppevahendite tasu 22 x 2= 44 krooni; kokku 1033 krooni. Kaebaja tasus sel ajavahemikul OÜ-le Põnnipesa 6410 krooni: kohatasu 2 x 1500 = 3000; päevatasu 31 x 110= 3410. Seega on taotletavaks kahju summaks 6410 – 1033 = 5377 krooni. Kuna OÜ-le Põnnipesa koolitusloa puudumise tõttu koolieelsete eralasteasutuste toetamise korras sätestatud toetust ei makstud ja kaebaja pidi seoses sellega kandma suuremaid kulusid, tuleb kaebajale hüvitada toetuse maksmisest keeldumisega tekitatud kulud. Kaebaja kahjuks on 5832 krooni, so summa, mida kaebaja poleks pidanud tasuma, kui vastustaja oleks maksnud selle toetuse eralasteaiale. Kaebaja taotles 24.09.2005 e-kirjas kulude hüvitamist kuni poja lasteaeda vastuvõtmiseni. Koha pakkumine ei ole samastatav lasteaeda vastuvõtmisega, mil laps kantakse lasteaia nimekirja. R. K ei ole lasteaia nimekirja kantud. 8) Kulude hüvitamise kohustus tuleneb riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dest 7 ja 8, PS §-dest 27 ja 37,

§-st 10, KOKS §-dest 6 lg 3 p 2 ja 22 lg 1 p 5; Tallinna Linnavalitsuse 01.

  1. 2004 määrusest nr 96; Tallinna Linnavolikogu 16.05.2002 määruse nr 31 p-dest 1.1, 1.3 ja 1.
  2. 2

(8)3-05-1094 2. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides, et Nurmenuku Lasteaeda võetakse reeglina ühe aasta ja kuuekuuseid lapsi, vanemate soovil ka nooremaid. 1,6 aastat on vanus, alates millest on lasteaias laste kasvatamiseks ja arendamiseks parimad tingimused. Kaebajale selgitati 21.09.2005 vastuses, et sõimerühmas käivad kuni 3-aastased lapsed ning et Nurmenuku Lasteaias on R. K antud hetkel järjekorras kolmandal kohal. Kaebaja soovis lapsele kohta just Nurmenuku Lasteaeda. Nurmenuku Lasteaia juhataja Aina Arro selgituste kohaselt helistas ta 10.10.2005 kaebajale ja pakkus sõimerühmas vabanenud kohta, millest kaebaja keeldus, väites, et laps on eralasteaias juba harjunud ning et peagi hakatakse eralasteaedu rahaliselt toetama, mistõttu ta ei soovi kohta linnale kuuluvasse lasteaeda. Samas soovis ta, et laps jääks edasi lasteaia järjekorra nimekirja. 20.10.2005 meilis Haridusametile väitis kaebaja, et hetkel ta ei soovi lasteaeda vahetada ja selgitas, et soovib toetuse maksmist endale kui Tallinna elanikule. Haridusameti 21.10.2005 vastuses selgitati kaebajale, et toetuste maksmine ei kuulu Haridusameti pädevusse ja rõhutati, et Tallinna linnal ei ole raskusi lasteaiakohtade pakkumisega sh ka Nurmenuku Lasteaias. Tallinna linnal on Tallinna Linnavolikogu 10.08.2000 otsuse nr 256 alusel kohustus tagada soovijatele koht Tallinna haldusterritooriumil asuvas lasteaias. See nõue oli sügisel 2005 täidetud. Tallinna linnal puudus kohustus võimaldada kaebajale koht just Nurmenuku Lasteaias. Seejuures vabu kohti oli näiteks ka kaebaja elukoha läheduses (Sõle tänav) asuvas Ojakese Lasteaias asukohaga Ädala tn 3, kus tegutseb sõimerühm eesti õppekeelega lastele. Haridusametil puudub õigus ja kohustus hüvitada lapse eralasteaias käimisega seotud kulusid, kui laps käib tegutsemisloata tegutsevas asutuses. Põhjendamatu on nõue hüvitisele alates 06.10.2005 ka seetõttu, et alates oktoobrikuust pakuti lapsele kohta Nurmenuku Lasteaias. Pakkumaks lasteasutuste osas vanematele laiemat valikuvõimalust on Tallinnas kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.05.2002 määrusega nr 31 eralasteasutuste toetamise kord, kuigi sellist kohustust seadusest ei tulene. Nimetatud korra alusel on toetuse saamise õigus eralasteasutusel, kus käivad lapsed, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse. Eralasteasutus on selle korra mõistes

ja erakooliseaduse alusel tegutsev ning koolitusluba omav koolieelne lasteasutus. Toetuse taotlemisel esitab eralasteasutus teiste dokumentide hulgas koolitusloa. Kuni 29.09.2005 toetati ainult Tallinna linna haldusterritooriumil asuvaid eralasteasutusi (linnavolikogu 22.09.2005 määrus nr 50). Eralasteasutus „Nublu“ ei asu Tallinna linna haldusterritooriumil. Vanemal on õigus valida, kus tema laps käib. Kui „Nublul“ puudub koolitusluba, puudub tal ka erakooliseaduse järgi õigus tegutseda eralasteaiana. Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 58 (jõustus 01.01.2006) kehtestatud lapsehoiu toetuse maksmise korra § 4 lg 1 kohaselt makstakse lapsehoiu toetust teenuse eest, mida osutab lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on lapsehoiu teenuse osutamine ja kes omab vastavat tegevusluba. Toetusega kompenseeritavaks tegevuseks on vaid tegevusloa alusel osutatav teenus. Seega puudub õiguslik alus lapsehoiu toetuse kompenseerimiseks kaebajale kuni 01.01.2006 ja ka peale seda. 3. Tallinna Halduskohtu 29.12.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (so kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik seda kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. 2) Kaebajale kahju tekitamise kohta sellega, et ei võimaldatud tema pojale kohta munitsipaallasteaias alates 08.08.2005 kuni 06.10.2005 leidis kohus järgmist. 3

(8)3-05-1094 a)

§ 10

sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (lastesõimes, lasteaias, erilasteaias). Tallinna Linnavolikogu 10.08. 2000 otsusega nr 256 kinnitati iga munitsipaalomandis oleva koolieelse lasteasutuse teeninduspiirkonnaks Tallinna linna haldusterritoorium. Seega on Tallinna linnal kohustus tagada soovijatele koht ükskõik millises Tallinna haldusterritooriumil asuvas lasteasutuses.

  1. b)Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt olid sügisel 2005 Tallinna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes, sealhulgas kaebaja elukoha läheduses asuvas Ojakese Lasteaias Ädala tn 3, vabad kohad olemas. Kaebaja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud vastupidist.
  2. c)Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovis panna oma poega just Nurmenuku Lasteaeda. See nähtub ka tema 24.09.2005 kulude hüvitamise taotlusest Haridusametile, milles on märgitud: „Oluline, et R saaks käia Nurmenuku lasteaias, on see eelkõige kahel põhjusel: 1) tema vend käib samas lasteaias ja 2) minu töökoht asub lasteaia läheduses.“ Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja märkis septembris 2004 Nurmenuku Lasteaiale esitatud avalduses, et soovib selles pojale kohta poja 1,5 aastaseks saamisel märtsis 2006, samuti selles, et kaebaja esitatud avalduse järgi oli tema poeg septembris 2005 Nurmenuku Lasteaias järjekorras kolmas. Haridusamet teavitas kaebajat sellest 21.09.2005.
  3. d)Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2003 määrusega nr 63 kehtestatud „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra“ (Korra) p 2.2 kohaselt esitab vanem lapse lasteasutusse vastuvõtmiseks lasteasutuse juhatajale hiljemalt 10. juuniks kirjaliku avalduse, kuhu on märgitud, mis kuupäevast vanem lapsele kohta soovib ja elukohajärgse rahvastikuregistri osakonna tõendi ning lapse esmakordsel vastuvõtul lasteasutusse perearsti väljastatud vormikohase arstitõendi. Korra p 2.3 kohaselt registreerib lasteasutuse juhataja vanema poolt esitatud kirjaliku avalduse saabumise järjekorras lasteasutuse vastuvõtuavalduste registris. Kui vanem ei soovi koheselt oma lapsele kohta lasteaias, jääb laps lasteasutuse järjekorda vanema kirjalikul avaldusel märgitud tähtajani. Korra p 2.4 kohaselt kui vanema poolt soovitud lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Kui laps on kantud mitme lasteasutuse nimekirja, peab vanem Korra p 2.6 kohaselt hiljemalt 30. juuniks teatama lasteasutuse juhatajale, millisesse lasteasutusse ta oma lapsele kohta soovib. Teatamata jätmisel loeb lasteasutuse juhataja koha vakantseks ja selle saab järjekorras olev järgmine laps. Seega nähtub Korrast, et laste asutusse vastuvõtmiseks tuleb lapsevanemal esitada avaldus konkreetsele lasteasutusele ja laps jääb koha taotlejana järjekorda sellesse lasteasutusse, kuhu vanem avalduse esitas. Laps ei satu ühte lasteasutusse avalduse esitamisega järjekorda kõigisse Tallinna haldusterritooriumil asuvatesse munitsipaallasteaedadesse. Avalduse võib samaaegselt esitada mitmele lasteasutusele. Kaebaja vande all antud seletusest nähtuvalt oli ta eeltoodust teadlik. Kaebaja väitel küsis ta Nurmenuku Lasteaeda avaldust esitades, kas ta peaks panema lapse ka teise lasteaeda järjekorda, kuid talle öeldi, et ei ole vaja, kuna vend juba käib selles lasteaias ja saab ka R sinna koha. Tunnistaja T-M.J, kelle juuresolekul kaebaja avalduse kirjutas, ei mäletanud, et oleks juttu olnud sellest, et üks laps juba on Nurmenuku lasteaias. Tunnistaja ütluste kohaselt ei eelistata lapsi selle järgi, et õde või vend on juba ees. Reeglina pannakse laps mitmesse lasteaeda järjekorda. Kuna tunnistaja ei omanud ülevaadet teiste lasteaedade vabadest kohtadest, soovitas ta kaebajal helistada teise lasteaeda ja küsida, kas neil on vaba kohta.
  4. e)Korra p 1.4 kohaselt on lapse vanemal õigus saada lasteasutusest ja/või haridusametist informatsiooni vabade kohtade olemasolu kohta lasteasutustes, vanema poolt kaetava osa suuruse ja selle kehtestamise korra kohta, samuti muud teavet, mis puudutab lasteasutuse tegevus- ja päevakava ning töökorraldust. Kaebuse põhjendustest ja Tallinna Haridusametile saadetud teabenõudest saab järeldada, et kaebaja oli korraga tutvunud. Seega oli kaebajal võimalus enne, kui ta pani poja Tabasalus asuvasse eralasteaeda, selgitada, kas Tallinna linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaalomandis olevates lasteaedades on vabu kohti. Kaebaja ei väitnud ega tõendanud, et ta on enne poja eralasteaeda panemist augustis 2005 pöördunud 4

(8)3-05-1094 ühegi Tallinna linna haldusterritooriumil asuva munitsipaalomandis oleva lasteaia või Haridusameti poole informatsiooni saamiseks vabade kohtade olemasolu kohta lasteasutustes või esitanud peale Nurmenuku Lasteaia avalduse oma poja lasteasutusse vastuvõtmiseks veel mõnele Tallinna linna munitsipaalomandis olevale lasteaiale.
  1. f)T-M.J ei tunnistanud, et oleks öelnud kaebajale, et last enne 1,5 aastaseks saamist lasteaeda ei võeta ja soovitanud kaebajal avaldusele mingit kuupäeva panna. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta kellelegi teatanud, et lapsi võetakse lasteaeda alates 1,5 aastast. Seadus näeb ette, et lapse peab vastu võtma, iseasi on see, kas need on lapsele parimad tingimused. Tunnistaja ütluste kohaselt võetakse lapsi lasteaeda järjekorra alusel. Kui koht vabaneb, siis võetakse järjekorra alusel järgmine laps, ükskõik kui vana ta on. Kohus eeldas, et lasteaia juhataja kohusetäitja ülesandeid täites pidi T-M. J teadma piisavalt koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatut, et mitte anda seadusega vastuolus olevaid selgitusi, ja pidas tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Kohus ei seadnud kahtluse alla ka kaebaja seletuse usaldusväärsust, kuna ta võis tunnistaja selgitusi vääralt mõista ja märkis seetõttu avaldusele tema poolt soovitavaks lasteaia koha saamise kuupäevaks märtsi 2006, millal poeg saab 1,5 aastaseks. Kui ka tunnistaja selgitused Nurmenuku Lasteaeda lapse vastu- võtmise vanuse kohta olid antud kaebajat eksitavalt, ei väitnud kaebaja ega kinnitanud tunnistaja, et tunnistaja oleks öelnud kaebajale, et üheski Tallinna linna haldusterritooriumil olevas munitsipaallasteaias ei võeta lapsi enne 1,5 eluaastat vastu. Seetõttu pole veenev kaebaja väide, et poega 11-kuuselt Tabasalus asuvasse eralasteaeda „Nublu“ viies tegutses ta teadmises, et kuni lapse ühe aasta ja kuuekuuseks saamiseni munitsipaallasteaed last vastu nagunii ei võta.
  2. g)Kaebajal oli võimalik vältida kulutusi, mis tal tekkisid seoses poja eralasteaeda viimisega, kui ta oleks enne poja eralasteaeda panemist pöördunud Haridusameti poole informatsiooni saamiseks vabade kohtade olemasolu kohta Tallinna linna munitsipaallasteasutustes ja esitanud avalduse lapse võtmiseks Tallinna linna haldusterritooriumil olevale munitsipaallasteaiale, kus olid vabad kohad olemas, näiteks Ojakese Lasteaiale. Seega puudub kaebuses märgitud vastustaja õigusvastane tegevus - kaebaja pojale munitsipaallasteaias 08.08.2005 - 06.10.2005 koha mittevõimaldamine - millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati. 3) Kaebajale kahju tekitamise kohta 06.10.2005 - 01.01.2006 leidis kohus järgmist.
  3. a)Vaidlust ei ole selles, et Nurmenuku Lasteaia juhataja teatas kaebajale oktoobri alguses 2005 sõimerühmas vabanenud kohast ja kaebaja keeldus seda kohta vastu võtmast. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus, sest ta täitis kaebaja suhtes

§-s 10 sätestatud kohustuse kaebajale poja jaoks

  1. a oktoobri alguses Nurmenuku Lasteaias sõime rühmas koha pakkumisega, luues kaebaja pojale vastavalt kaebaja soovile võimaluse käia Tallinna linna teeninduspiirkonna lasteasutuses. Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust saada oma pojale võimalus käia Tallinna linna teeninduspiirkonna lasteasutuses, mistõttu puudub kaebajal alus ka alates
  2. a oktoobrist vastustajalt kahju hüvitamist nõuda. b) Tallinna Linnavolikogu poolt KOKS § 22 lg 1 p 5, erakooliseaduse §-de 22 lg 1¹ ja 22 lg 4 ning

§ 10

alusel 16.05.2002 kehtestatud määruse nr 31 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord“ p 1.

  1. kohaselt reguleerib see koolieelsete eralasteasutuste tegevuse sihtotstarbelist toetamist. Erakooliseaduse § 22 lg 1¹ alusel võib koolieelses lasteasutuses alushariduse raamõppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kaebaja ei ole eralasteasutus ja temale ei tulene nimetatud määrusest õigust nõuda kulude hüvitamist, mis võrduksid koolieelsetetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta. c) Vastustajale ei tulene kohustust hüvitada kaebajale kulusid ka Tallinna Linnavalitsuse 01.12.2004 määrusest nr 96, millega kinnitati koolieelse lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta
  2. aastal Tallinna munitsipaallasteasutustes 23 328 krooni. 5

(8)3-05-1094 d) Samuti ei tulene kaebajale Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 määrusest nr 58 „Lapsehoiu toetuse maksmise kord“ õigust nõuda, et kohalik omavalitsus hüvitaks temale 06.10.2005 kuni 01.01.2006 kulud, mis võrduksid koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta. Nimetatud määrusega on reguleeritud Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses lasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu ja kooliks ettevalmistamise toetuse määramise ja maksmise kord. Kuna määrus jõustus 01.01.2006, puudub alus kaebajale selle määruse alusel varasemast ajast toetust maksta. Toetuste andmise otsustamine on KOKS § 22 lg 1 p 5 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses ja kaebaja ei saa otsustada, mis ajast oleks Tallinna Linnavolikogu pidanud otsustama lapsehoiu toetuse maksmise. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. K apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. 1) Kohtule ei esitatud tõendeid Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste kohta peetavate järjekordade kohta. Samuti ei teatanud vastustaja kaebajale enne kui kohtumenetluses, et kuskil lasteaias sh Ojakese Lasteaias on vaba koht. Kontrollimata on asjaolu, mitmes oli R. K lasteaia järjekorras lasteaiale avalduse esitamise hetkest kuni lasteaeda vastuvõtmiseni ja kas kaebajat teavitati järjekorra temani jõudmisest koheselt. Kontrollimata on ka tunnistaja väide, et lapsi võetakse lasteaeda nooremalt kui 1,5 aastat. Kohtul tulnuks koguda eeltoodud asjaolude kohta täiendavalt tõendeid. Kohus pani kaebajale tõendamiskoormuse lasteaia vabade kohtade olemasolu või nende puudumise osas. Kaebajal puudub sellistele andmetele juurdepääs. Tallinna Haridusamet ei andnud kaebajale andmeid vabade lasteaiakohtade ka siis, kui ta pöördus teabenõudega ameti poole. Kohus oleks pidanud koguma täiendava tõendi ka seetõttu, et kaebaja poolt vande all antud ütlused ja tunnistaja ütlused olid vastuolulised. Kohus omistas tunnistaja ütlustele liigse kaalu, sest tunnistaja väitis kohtus mitmel korral, et ta ei mäleta kaebajaga kohtumist, kuna üle kahe aasta oli möödunud. 2) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et ta pidanuks ise otsima vabu kohti Haridusameti vahendusel ja tal oli võimalik vältida seoses poja eralasteaeda viimisega tekkinud kulutusi. Kaebaja kinnitab, et rääkis sügisel 2005 telefonitsi nii Haridusameti kui ka lasteaia juhatajaga, kes kinnitasid, et lasteaed ei ole valmis alla 1,5 aastaste laste teenindamiseks. Seda kinnitavad ka kaebaja poolt esitatud lasteaia koduleheküljel olnud infotrükised, mille kohaselt on noorim vanuserühm 1,5-3 aastased lapsed. Tänaseks on selline valeinfo koduleheküljelt eemaldatud. 3) Kohus ei käsitlenud kaebuse teist kahjunõude alust - võrdse kohtlemise mittetagamist. Kaebaja leiab, et 1-2 aastaste laste puhul on koolitusloa nõue formaalsus, mida ei saa tuua vabanduseks, miks ei toetata munitsipaallastesõimega sarnast teenust osutavat eralastehoidu. Põhiseadusest ei tulene, et eralasteasutusel peaks olema toetuste saamiseks koolitusluba vms. Vaatamata sellele, et oktoobrist 2005 pakuti kaebaja lapsele munitsipaallasteaias kohta, on tal õigus valida ise, millises lasteasutuses laps käib ning juhul, kui selleks lasteasutuseks ei ole munitsipaallasteaed ega koolitusluba omav eralasteaed, nõuda, et kohalik omavalitsus maksaks võrdselt teiste lastega kaebaja lapsele lasteaias käimise toetust. Haridusamet keeldus toetuse maksmisest. Sellega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ja vanema õigust otsustada, millises lasteasutuses tema laps käib. Vastu talve 1-aastase lapse teistkordne lasteaeda panek põhjustab lapsele väga suurt stressi, lisaks oli lapse tervis nõrk ja ta käis talvel lasteaias vaid mõned päevad. Kui vanematel oleks tagatud rahalise toetusega võimalus leida ise enda lapsele sobiv lapsehoiu võimalus, leevendaks see oluliselt lasteaiakohtade nappust. 4) Kaebaja võttis Tallinna Linnavolikogu 16.05.2002 määrusega nr 31 kehtestatud „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise korra" aluseks üksnes kahjuhüvitise suuruse väljaarvutamisele, kuna samas määras maksab vastustaja raha ka munitsipaallasteaias käivate laste eest. Kui 6
(8)3-05-1094 vastustaja või kohus oleks leidnud, et kahju suurus tuleb arvutada teisiti, oleks kaebaja saanud seda seisukohta kaaluda. Kohus on kaebajat valesti mõistnud, arvates, et kaebaja viitas korrale kui kahjunõude õiguslikule alusele. Kahjunõude õiguslikuks aluseks on Põhiseaduse § 37 ja
  2. Tallinna Linnavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kuna kaebaja esitas 23.09.2004 avalduse Nurmenuku Lasteaeda ja puuduvad avaldused teistesse koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse, on põhjendamatu nõuda tõendeid teiste Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste kohta. Samas leidis 21.09.2005 teabenõude vastusest kinnitust, et R. K asus Nurmenuku lasteaia sõime rühma järjekorras
  3. kohal. Tallinna Haridusameti 20.10.2005 kirjast nähtuvalt anti kaebajale teada, et puuduvad kohad Nurmenuku Lasteaias, kuid vabu kohti on mõnes teises Tallinna lasteaias. Kaebaja ei ole avaldanud soovi saada lastesõime kohta mõnda teise munitsipaallasteaeda. Nurmenuku Lasteaed ei ole keeldunud vastuvõtmast alla 1 aasta 6 kuu vanuseid lapsi, kui vanem avaldab selleks soovi, kuid vanemale selgitatakse, et alates 1 aastast ja 6 kuust on vanus, millest alates on lasteaias laste kasvatamiseks ja arendamiseks parimad tingimused. Antud selgitust ei saa võrdsustada keeldumisega. Põhiseaduse eesmärk ei ole reguleerida spetsiifilisi valdkondi. Põhiseadusest ei tulene eralasteasutuste tööd reguleerivaid sätteid, selleks on erakooliseadus (koolitusloa nõude sätestab § 5). Vanemal on õigus valida, kus tema laps käib, kuid lähtuvalt kehtivast õigusest puudub linnal õigus ja kohustus tasuda vanema tehtud valikute eest, kui laps käib lasteasutuses, mis tegutseb õigusliku aluseta. Erialasteasutustele on kehtestatud koolitusloa nõue muuhulgas ka selleks, et oleks tagatud pakutavate teenuse kvaliteet. Kui eralasteasutusel puudub koolitusluba, siis lähtudes erakooliseadusest puudub neil ka õigus eralasteaiana tegutseda. Tallinna Linnavalitsus täitis

§ 10

sätestatud kohustuse, pakkudes kaebaja pojale oktoobri alguses 2005 Nurmenuku Lasteaias kohta. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Kohus käsitles tunnistaja ütlusi tõendina asjakohaselt, omistamata neile liigset kaalu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja etteheidet halduskohtule asjas vajalike tõendite kogumata jätmise ja asjaolude kontrollimata jätmise kohta ning leiab, et halduskohus on 28.03.2006 määrusega kohustanud vastustajat esitama seletuse kaebuse asjaolude ja taotluse põhjendatuse kohta ning muud asjassepuutuvad tõendid, arvestades nõude täitmisel HKMS § 15 lg-t 3, mis kohustab pooli põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega ja kui tõendi esitamine ei ole võimalik, näitama ära põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatama, kus nad asuvad, et halduskohus saaks need vajadusel välja nõuda. Vastustaja täitis kohtu nõude ja esitas lisaks seletusele kohtule dokumendid, mida ta pidas asjassepuutuvateks. Kuna kaebaja ei seadnud halduskohtus vastustaja kirjalikus seletuses esitatud andmeid munitsipaallasteaedades vabade kohtade olemasolu ja kaebaja poja septembris 2005 Nurmenuku Lasteaia kohtade järjekorras kolmandal kohal olemise kohta kahtluse alla, ei olnud poolte vahel neis küsimustes vaidlust ja halduskohus ei pidanud nõudma vastustajalt täiendavate tõendite esitamist ning võis tugineda 7

(8)3-05-1094 vastustaja esitatud andmetele neid üle kontrollimata. Samuti ei taotlenud kaebaja, et halduskohus nõuaks vastustajalt nimekirja esitamist, kontrollimaks tunnistaja väidet alla 1,5 aasta vanuse lapse Nurmenuku Lasteaias käimise kohta.
  1. Kaebaja väide Tallinna Haridusameti keeldumisest väljastada talle teadenõude alusel andmeid vabade lasteaiakohtade kohta on ekslik. Kaebaja pöördus teabenõudes Tallinna Haridusameti poole küsimustega, mille alusel väidab Nurmenuku Lasteaia lastesõim, et laps võetakse lasteaeda kui ta on vähemalt 1,5 aastane ning kas Tallinna linn kompenseerib eralaasteiale „Nublu“, mille teenust on kaebaja seni sunnitud kasutama, makstava tasu. Samuti on kaebaja pöördunud Tallinna Haridusameti poole toetuste maksmise küsimus. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud huvitatud oma poja panemisest mujale kui Nurmenuku Lasteaeda või pöördunud Tallinna Haridusameti poole informatsiooni saamiseks teistes munitsipaallasteaedades vabade kohtade kohta.
  2. Kohus on tõdenud vastuolu kaebaja ja tunnistaja T-M. J ütlustes. Samas ei seadnud kohus kahtluse alla kummagi ütluste usaldusväärsust ja arvestas tõenditena nii kaebaja vande alla antud ütluste kui ka tunnistaja ütlustega ning hindas neid kogumis teiste tõenditega. Seetõttu ei ole alust väita, et kohus oleks omistanud tunnistaja ütlustele liigse kaalu.
  3. Arvestades asjaolu, kaebaja vanem laps juba käis Nurmenuku Lasteaias, on kaebaja huvi pojale sellesse lasteaeda koha saamise vastu igati mõistetav. Kuigi kaebajal on vanemana õigus valida, kus tema laps käib, ei ole vastustajal kohustust tagada kaebaja pojale kohta just Nurmenuku Lasteaeda. Kaebaja poolt munitsipaallasteaedades vabade kohtade kohta informatsiooni saamiseks Tallinna Haridusameti poole pöördumist pidada ei saa ülemääraseks. Olles lapsevanemana teadlik lapse lasteaeda paigutamisega seotud probleemidest, oleks kaebajal olnud igati mõistlik esitada avaldus pojale lasteaiakoha saamiseks ka mõnda teise, talle võib-olla vähem sobivasse lasteaeda, tagamaks koha saamine soovitud ajal. Kuigi Tallinna Linnavolikogu otsusega kogu Tallinna linna haldusterritooriumi määramine munitsipaallasteaedade teeninduspiirkonnaks ei pruugi olla Põhiseadusega kooskõlas, ei mõjuta see käesoleval juhul asja otsustamist. Olukorras, kus Tallinna munitsipaallasteaedades (ka kaebaja elukoha läheduses) oli vaidlusalusel perioodil vabu kohti, oli kaebajal võimalik lapse tegevusloata eralasteaeda viimisega seotud kulutusi vältida.
  4. Kaebaja viidatud Põhiseaduse §-dest 37 ja 27 ei tulene kaebajale õigust käesolevas asjas kahju nõuda. Kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud, sest puudub põhjuslik seos kaebajal tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel.
  5. Koolitusloa nõuet ei saa pidada formaalseks. Koolitusloa nõue tuleneb erakooliseaduse §-st 5 ja on kehtestatud muuhulgas ka selleks, et oleks tagatud pakutavate teenuste kvaliteet, nagu õigesti märkis vastustaja.
  6. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.