lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu, kuna abielu on faktiliselt lõppenud ja pooled ei soovi abielu jätkata. Alaealised lapsed tuleb jätta ema kasvatada.
sätete järgi abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi. Hageja soovib endale abiellumisel võetud perekonnnime P .
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et AP on täitnud laste ülalpidamiskohustust. Pooled on sõlminud 24.01.2006.a. Elatise maksmise lepingu, milles on näinud ette elatise maksmise IP`ile 4000,- krooni, hageja korteri kuludeks 1500 krooni, lastele kokku 3500 krooni, poja lasteaia kulud. Käesoleval ajal on kostja koondatud , hageja on asunud tööle, mistõttu poolte vahel puudub vaidlus selles, et A P poolt elatise maksmine ja korterikulude maksmine IP`ile tuleb lõpetada ja üle vaadata elatise suurus lastele. 2 Hageja on märkinud ühe lapse kuludeks 5 112 krooni. (toimiku lk.45) Kohus leiab, et Hansapanga laen ja autokulud ei ole laste kulud ja need tuleb laste ülalpidamiskuludest välja arvata. Laste põhjendatud kulutused transpordile on kuukaardi maksumus 100 krooni kuus kooliealise lapse Elise kohta. Tõendamata on kulutused lasteaiale, üritustele, huviringidele, mängudele, keeleõppele, spordile 3000 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“ kohaselt on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 14 või üle selle 3210 krooni. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleb elatise väljamõistmisel lapse ülalpidamiskulud jagada pooleks. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast 2004 ja vahepeal tõusnud elukallidusega.
lg.3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.
Sama § lg.2 alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.