TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-402 Otsuse kuupäev 04.09.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Anatoli Kondratjevi kaebus Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamiseks ja toimingute peale ning kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Anatoli Kondratjev Vastustaja - Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon
- Lõpetada menetlus Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamise nõudes.
- Rahuldada kaebus kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
- Mõista Tartu Vanglalt kaebuse esitaja kasuks kambris nr 1009 (kartseris) hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1560 (ükstuhat viissada kuuskümmend) krooni.
- Mõista Tartu Vanglalt HKMS § 95 lg 1 alusel riigituludesse riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni. Tartu Vanglal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 290078525 ning selgitus: „Tartu Vangla, 3-07-402, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebaja taotlus ja põhjendused Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1668 kohaldati Anatoli Kondratjevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna 08.12.2005.a. tuvastas vangla arst A. Kondratjevil joobeseisundi. Kliinilise pildi alusel oli tegemist toksilise joobega. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et teda paigutati kartserisse selle eest, et tööl olles võis ta saada tervisekahjustuse hingates sisse värvimisel tekkivaid mürgiseid ained. A. Kondratjev töötas värvimistsehhis, kandes värvijale materjali ette. Respiraatorit ei kandnud ta seetõttu, et neid saab laost ja tal ei õnnestunud laohoidjat üles leida. Peale töötamist läks kaebuse esitaja elusektorisse, kus tal tekkis halb enesetunne, ta tundis ennast nõrgana ja pea hakkas valutama. Kaebuse esitaja pöördus valvuri poole, kes ütles, et ravimeid tal ei ole ja arsti juurde pöördumiseks on hilja. Mõne aja pärast kutsuti kaebaja meditsiiniosakonda, kus talle tehti uuringud ja võeti proovid joobe tuvastamiseks. Joobeseisundi tuvastamise analüüsid osutusid hiljem negatiivseteks. A. Kondratjev ütles koheselt arstile, et tunneb ennast halvasti ning halb enesetunne võib olla tingitud värvimistsehhis sissehingatud aurudest.
- detsembril ei saanud kaebuse esitaja mingisugust meditsiinilist abi, ta palus tablette, neid ei antud. Peale arsti juures käimist paigutati kaebuse esitaja kartseri kambrisse 1009, kus ta viibis peaaegu kuu aega, siis viidi üle kambrisse 1074, mis oli ka lukustatud kamber, aga teises osakonnas. Kambris 1009 oli lubatud poest sisseoste teha. Kuna veekeetja oli isiklike asjade hulgas, mida kambrisse 1009 ei lubatud, pidi ta tee keetmiseks ära põletama oma T-särgid. Tuletõrjesignalisatsiooni kartseris ei ole. Kambris 1074 olid isiklikud riided lubatud, aga kambris ei olnud nagi, ei olnud ust, mis eraldab kambrit tualetist. Selles kambris oli ka kambrikaaslane. Kaebuse esitaja leiab, et tema väärikust alandati sellega, et ta pidi teise inimese juuresolekul oma loomulikke vajadusi rahuldama. Anatoli Kondratjev esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-4/1668 tühistamise nõude osas kaebetähtaja ennistamist, kuna talle käskkirja ei tõlgitud ja seetõttu ei olnud ta teadlik käskkirja vaidlustamise võimalusest. Kaebuse esitaja nõuab moraalse kahju hüvitamist tema ebaseaduslikult kartserisse paigutamise eest 25 ööpäevaks 16 250 krooni, kambris 1074 hoidmise eest 80 600 krooni, meditsiinilise abita jätmise eest 100 000 krooni, kokku 196 850 krooni. Lisaks sellele nõuab kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 900 krooni, kuna oli sunnitud kartserikambris viibimise ajal tee keetmiseks ära põletama oma kolm teesärki. Tartu Vangla seisukoht Tartu Vangla leiab, et kaebus Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamiseks on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 9 lg-s 1 nimetatud 30-päevast tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei ole mööda lastud mõjuval põhjusel. Vaidlusaluse käskkirja lõppu on märgitud haldusakti vaidlustamise kord ja tähtaeg, seega oli kaebaja teadlik oma õigustest. Kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud ega ole nimetanud ühtki mõjuvat põhjust, mis tähtaja ennistamist õigustaks. Kaebajal puudub põhjendatud huvi nimetatud käskkirja tühistamiseks, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes lõpetati osaliselt 29.12.2005.a ja täielikult 29.05.2006.a, seega on vaidlusalune käskkiri käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud. Kaebaja Anatoli Kondratjevi suhtes kohaldas peaspetsialist-korrapidaja Meelis Seppor kõrgema kohalviibiva vanglaametnikuna täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna A.Kondratejev tuli töölt tugevate joobetunnustega. Kaebaja paigutati 08.12.2005.a kell 20.45 eraldatud lukustatud kambrisse nr
- 12.12.2005.a. kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/
- Kaebaja väide, et ta sai peavalu AS Eesti Vanglatööstuses peale lõunat värvide ja lakkidega töötamisest ning vajas arstiabi, ei vasta tõele. AS Eesti Vanglatööstuses töötavad kinnipeetavad peavad värvide-lakkidega töötamisel kasutama respiraatoreid. Seni ei ole ühelgi kinnipeetaval lakkide-värvide kasutamisest terviseprobleeme 2 tekkinud. 08.12.2005.a kella 17 ajal laekus vangla julgeolekuosakonnale operatiivinfo selle kohta, et A. Kondratjev on joobes ning ta siirdus teiste kinnipeetavate soovitusel kambrisse magama, et ametnikud õhtuse loenduse ajal joovet ei tuvastaks. Julgeolekuosakonna ametnik toimetas A.Kondratjevi Tartu Vangla meditsiiniosakonna kontrollile, kus tal tuvastati toksiline joove. Kuni 03.01.2006.a viibis kaebaja kambris nr 1009, mis on kartserikamber ja vastas justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSE) § 7 lg 2 nõuetele. Seega ei pidanud seal olema nagi ega öökappi. VSE § 7 kohaselt ei ole elektripistikut ette nähtud üheski elukambris. Põhjusel, et kaebaja oli 08.12.2005.a. toksilises joobes ja seega tahtlikult enda tervist kahjustanud, kohaldati tema suhtes ka isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist. Seega ei olnud kaebajal vajadust nagi, öökapi ega elektripistiku järele ja nende puudumine ei saanud talle ebamugavusi põhjustada. Ajavahemikul 08.12.2005.a kuni 03.01.2006.a ei ole kartserisektsioonis põletamisega seonduvaid intsidente fikseeritud, seega ei saa tõele vastata kaebaja väide, et pidi tee keetmiseks särke põletama. Põletamisega kaasnev suits oleks pannud tööle tuletõrjesignalisatsiooni ja särkide põletamine ei oleks saanud toimuda vanglaametnike teadmata. Direktori 29.12.2005.a käskkirjaga nr 1-4/1737 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine osaliselt ja lubati hakata kasutama isiklikke riideid ja esemeid. Oli aastavahetus ning vanglatevahelist liikumist ei toimunud, siis vaba kambri puudumise tõttu jäi kaebaja jätkuvalt kambrisse nr 1009 kuni 03.01.2006.a, mil ta paigutati elukambrisse nr 1074, mis vastas VSE § 7 lg 1 nõuetele ning kuhu kaebaja jäi kuni julgeolekuabinõude lõpetamiseni 29.05.2006.a. Kambris nr 1074 on tualetil uks ees. Vanglal puuduvad andmed, et kambris nr 1074 oleks ajavahemikul 03.01.-29.05.2006.a tualetiuks puudunud. Kaebajalt ega tema kambrikaaslaselt Igor Tripolskilt ei ole laekunud ühtki kaebust selle kohta, samuti ei ole selles kambris nimetatud ajavahemikus teostatud tualettruumi ukse eemaldamist ega paigaldamist. Juhul, kui kaebajal oli kambri nõuetele mittevastavuse osas tähelepanekuid või etteheiteid, pidanuks ta üles näitama vajalikku hoolsust ning pöörduma viivitamatult vastava avaldusega vangla administratsiooni poole õigusrikkumise kõrvaldamiseks. Kahjunõue Riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RvastS § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui kaebaja leidis, et Tartu Vangla on tema õigusi rikkunud, pidanuks ta kahju tekkimise vältimiseks viivitamatult pöörduma vangla juhtkonna poole. Kaebaja ei ole seda käesoleva ajani teinud. Arvestades eeltoodut on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole Tartu Vangla süülise tegevuse või tegevusetuse läbi tekkinud ei varalist ega mittevaralist kahju. Riigikohus on asunud seisukohale, et kartseri kasutamine muuks otstarbeks on õigusvastane. Kohtud on õigusvastaselt kartseri kohaldamisel kinnipeetava suhtes välja mõistnud rahalisi hüvitisi, analoogne lahend haldusasjas nr 3-06-999, kus kohus mõistis välja hüvitise 60 krooni päevas. Kuna vastustaja tunnistab, et Anatoli Kondratjev ei oleks pidanud kartseri kambris 3 olema, siis vastustaja on nõus hüvitise väljamaksmisega A. Kondratjevile summas 1560 krooni, ehk 60 krooni iga kartseris viibitud päeva eest. Kohtu otsus ja põhjendused
- Kohus lõpetab menetluse Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Vaidlustatud käskkiri tehti kaebajale teatavaks kohe, kuid kaebaja väitel ei tõlkinud kontaktisik talle käskkirja täielikult. Talle selgitati, et julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadus vaadatakse iga kuu julgeolekuosakonnas läbi, samas ei selgitanud kontaktisik, et käskkirja peale on võimalik kaevata kohtusse. Kohtusse kaebamise võimalusest ja tähtaegadest sai ta teada alles käesoleva aasta veebruarikuu alguses kaaskinnipeetavalt Saarepuult, kes aitas ka kohtule kaebuse koostada. Kohus on seisukohal, et Anatoli Kondratjevi kaebus Tartu Vangla direktori 08.12.2005.a. käskkirja nr 1-4/1668 tühistamise nõudes on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuva põhjuseta. Antud juhul on Anatoli Kondratjev esitanud kaebuse Tartu Vangla direktori 12.12.2005 käskkirja nr 1-4/1668 tühistamiseks
- veebruaril 2007.a., seega rohkem kui aasta möödudes vaidlustatud käskkirja teatavakstegemisest. Tartu Vangla kinnipeetavad on reeglina hästi informeeritud oma õigustest, sealhulgas kohtusse kaebamise võimalustest ja tähtaegadest. Oma esialgses taotluses kaebetähtaja ennistamiseks märgib ka kaebuse esitaja ise mitmeid erinevaid põhjendusi, miks ta ei esitanud kaebust tähtaegselt. Lisaks sellele, et talle ei antud käskkirja kirjalikku tõlget vene keelde, märgib kaebaja, et tal ei olnud kirjutustarbeid ning et kontaktisik ei võtnud tema kaebust vastu, kuna kaebamise ühekuuline tähtaeg on möödas (tl 11). Kohtuistungil jäi kaebaja väite juurde, et ta sai kaebamise võimalustest teada kaaskinnipeetavalt Saarepuult alles veebruaris
- Kohtu veendumuse kohaselt ei ole kaebaja väited kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste kohta veenvad ega anna alust tähtaja ennistamiseks. Kohus hindab vaidlustatud käskkirja õiguspärasust seoses kaebuses esitatud kahjunõudega.
- Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks Tartu Vanglalt kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks välja 197 750 krooni, sellest mittevaralise kahju katteks 196 850 krooni ja varalise kahju katteks 900 krooni. Kaebuse esitaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 16 250 krooni tema ebaseadusliku hoidmise eest kartserikambris ajavahemikul 08.12.2005- 03.01.2006, 80 600 krooni kambris 1074 hoidmise eest ajavahemikul 03.01.2006 - 29.05.2006, meditsiinilise abita jätmise eest 100 000 krooni ning varalise kahju (põletatud T-särkide maksumus) hüvitamist summas 900 krooni. (tl 77). RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et tema õigusi on rikutud ja tema väärikust alandatud Tartu Vangla poolt sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes oli alusetu. Tema hoidmine kartserikambris ja kambris 1074, mis ei vastanud elukambri tingimustele, on väärikust alandav. Lisaks sellele jäeti teda 08.12.2005.a. meditsiinilise abita. Vangistusseaduse § 69 (01.01.2005 kuni 01.01.2006 kehtinud red) lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust 4 või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Vangistusseaduse § 69 lg 3 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Tartu Vangla kohaldas A. Kondratjevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses kahtlusega, et kinnipeetav on tahtlikult kahjustanud oma tervist. Kohus on seisukohal, et tahtliku tervise kahjustamise kahtlus ja seoses sellega ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Anatoli Kondratjevi suhtes oli põhjendatud. Operatiivinfo alusel suunas vangla julgeolekuosakond 08.12.2005.a. kell 19.25 Anatoli Kondratjevi joobeekspertiisi, kus vangla arst tuvastas kliinilise pildi alusel joobe tunnused (tl 23). 09.12.2006.a. alustas Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Mati Rammulüüs kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel seoses sellega, et 08.
- 2005 kell 19.25 toimetati Tartu Vanglas meditsiiniosakonda narkojoobe kahtlusega kinnipeetav Anatoli Kondratjev (tl 58). Kriminaalmenetluse raames viidi läbi kohtukeemiline ekspertiis. Nimetatud ekspertiisi tulemusena Anatoli Kondratjevi uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud (tl 6869). Kriminaalmenetlus lõpetati 15.03.2006.a. (tl 71) Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetati seoses sellega, et ekspertiisi tulemusena A. Kondratjevi uriinist narkootilisi ja psühhotroopseid ei leitud, ei tähenda, et lukustatud kambrisse paigutamine 08.12.2005.a. oli alusetu. Kriminaalasjas määrati KarS §-s 331 sätestatud süüteokoosseisust lähtudes ekspertiis tuvastamaks, kas kinnipeetav on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vangla meditsiiniosakonnas tehtud ekspertiisi põhjal tuvastas vangla meditsiiniosakonna juhataja A. Kondrtjevil joobe tunnused, arst asus seisukohale, et kliinilise pildi alusel oli tegemist toksilise joobega ning kinnipeetav ise kahjustas toksilise joobe tekitamisega oma tervist. Anatoli Kondratjevi enese poolt arstile antud selgituse kohaselt töötas ta 08.12.2005.a. värvitsehhis ilma respiraatorita ning võis sisse hingata värviaurusid, mis põhjustasid tal halva enesetunde ja peavalu. Kuna 08.12.2005.a. tuvastati kaebajal vangla meditsiiniosakonnas joobe tunnused ning kahtlus oli toksilisele joobele, oli vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti (kõrgema kohalviibiva vanglaametniku) otsus paigutada Kondratjev julgeolekukaalutlustel koheselt lukustatud kambrisse ja keelata isiklike esemete kasutamine põhjendatud (tl 26). 12.12.2005.a. andis vangla direktor käskkirja nr 1-4/1668, millega kohaldati vangla julgeoleku tagamiseks A. Kondratjevi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna järgnevaid abinõusid (tl 13): 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 29.12.2005.a. käskkirjaga nr 1-4/1737 lõpetati seoses osade asjaolude äralangemisega Anatoli Kondratjevi suhtes isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamine. Muude julgeolekuabinõude kohaldamist jätkati (tl 14). 5 Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukord, kus kinnipeetavale on vanglas kättesaadavad ained, millega tekitada toksiline joove ja kahjustada seeläbi oma tervist, kujutab ohtu vangla julgeolekule. Tartu Vangla oli kohustatud välja selgitama, kuidas antud juhul sai selline olukord tekkida. Võimalikke ohuallikaid tuli kontrollida ning välistada tahtlikult tervise kahjustamise võimalused. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isegi juhul, kui toksiline joove tekkis A. Kondratjevil tema enese poolt kirjeldatud viisil, so põhjusel, et 08.12.2005.a. hingas ta vanglatööstuse värvitsehhis töötades sisse toksilisi aineid, pole tema tahtlik tegevus välistatud. A. Kondratjev eiras tööohutuse nõudeid, st ei kasutanud respiraatorit. Teda ei suunatud tol päeval värvitsehhi tööle, värvitsehhi ruumidesse tööle läks Kondratjev omal algatusel (tema enese sõnul kaaskinnipeetava kutsel viimasele appi). Eeltoodud asjaolusid arvestades oli A. Kondratjevi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Kohus on seisukohal, et A. Kondratjevi õigusi rikuti aga sellega, et eraldi lukustatud kambrina kasutas Tartu Vangla kartserit. A. Kondratjev paigutati kartserisse ja teda hoiti kartseriruumis 08.12.2005- 03.01.
- VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt on kartserisse paigutamine distsiplinaarkaristus. A. Kondratjevi suhtes distsiplinaarmenetlust läbi ei viidud ja talle ei kohaldatud distsiplinaarkaristust. Riigikohtu halduskolleegium on
- märtsi 2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-06 asunud seisukohale, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine võib alandada tema inimväärikust. Kohus leiab, et Anatoli Kondratjevi alusetult kartseris hoidmine 26 päeva jooksul kujutab endast RVastS § 9 lg-s 1 silmas peetud väärikuse alandamist. Anatoli Kondratjevile tekitati mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega alusetu kartseris hoidmise teel. Tartu Vangla nõustub sellega , et kartseri kasutamine muuks otstarbeks, kui distsiplinaarkaristuse kandmiseks, on õigusvastane ning on nõus hüvitama kaebajale moraalse kahju summas 1560 krooni (tl 79). Anatoli Kondratjevi sõnul tekitati talle mittevaralist kahju ka sellega, et teda paigutati ja hoiti perioodil 03.01.2006-29.05.2006 kambris nr
- Kaebaja väitel alandati tema väärikust, kuna kambris 1074 ei olnud WC-l ust ja kambris puudus riidenagi. Kamber 1074 on meditsiiniosakonnas asuv kamber. Riidenagi puudumine selles kambris võis tekitada kaebajale küll mõningaid ebamugavusi riiete paigutamisel, kuid selle mööblieseme puudumist kambris ei saa lugeda kaebaja väärikust alandavaks. WC ukse puudumine kambris võib iseenesest olla probleemiks ja tekitada ebamugavustunnet juhul, kui kinnipeetav ei viibi kambris üksi. Antud juhul viibis A. Kondratjev kambris koos teise kinnipeetavaga. Tartu Vangla väitel ei ole nendel andmeid, et perioodil 03.01.2006-29.05.2006 puudus kambris 1074 WC-l uks. Sellel perioodil ei ole A. Kondratjevilt ega ka temaga ühes kambris viibinud Igor Tripolskilt laekunud ühtegi kaebust selle kohta, et tualetil puudub uks. Tagantjärele ei ole võimalik ka usaldusväärselt kontrollida, kas perioodil 03.01.2006-29.05.2006 oli kambris 1074 tualetil uks ees või mitte. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt kambri 1074 sisustuse ja seisukorra osas esiletoodud puudused ei anna alust asuda seisukohale, et Tartu Vangla on kinnipeetava paigutamisel sellesse kambrisse süüliselt tema väärikust alandanud. Seetõttu jääb kahjunõue selles osas rahuldamata. Rahuldamata jääb kahjunõue ka meditsiinilise abi osutamata jätmise osas. Nagu eelnevalt märgitud hüvitatakse RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, 6 tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja vajas 08.12.2005 vältimatut meditsiinilt abi. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema tervis oleks seetõttu, et talle ei antud 08.12.2006.a. peavalu tablette, halvenenud (kahjustunud). Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse varalise kahju summas 900 krooni väljamõistmiseks Tartu Vanglalt. Kaebaja väitel tekkis varaline kahju sellest, et ta kartserikambris viibides tee keetmiseks oli sunnitud ära põletama oma kolm T-särki, kuna veekeetja oli isiklike asjade hulgas, mida kambrisse 1009 ei lubatud. Kohus on seisukohal, et A. Kondratjevile ei ole varalist kahju tekkinud.. Ei ole usutav, et särkide põletamine kartserikambris ja sellest tekkiv suits ja tahm oleks jäänud valvuritele märkamata. Särkide põletamine kambris on jäme tuleohutuse nõuete rikkumine. Kui see ka toimus, siis tekitas kaebuse esitaja ise enesele selle õiguserikkumisega kahju. Lisaks sellele märgib kohus, et veekeetjat ei oleks olnud kaebajal võimalik kasutada ka tavakambris, sest tema suhtes oli kohaldatud isiklike asjade kasutamise keeldu. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista Tartu Vanglalt Anatoli Kondratjevi kasuks välja alusetult kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju. Kaebuse esitaja nõudis kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks hüvitist 16 250 krooni. Lähtudes kohtupraktikast on kohus on seisukohal, et nõutud summa on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et summa, mille hüvitamisega Tartu Vangla on nõustunud, on tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisav. Kohus mõistab alusetu kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks Tartu Vanglalt kaebuse esitaja kasuks välja 1560 krooni. Vastavalt HKMS § 95 lg-le 2 , kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud , mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Antud juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja mõistis kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1560 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse § 56 lg-le 11 halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Väljamõistetud summalt tulnuks seega tasuda riigilõiv summas 80 krooni. See summa tuleb kohtul mõista Tartu Vanglalt riigituludesse. Mai Saunanen kohtunik 7