KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-29283 Tsiviilasi IT hagi IT vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja - IT(isikukood XXX, elukoht XXX Tartu) esindajad Kostja – IT(isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn) Menetluse liik Kostja esindaja – vandeadvokaat Mare Lust XXX lihtmenetlus RESOLUTSIOON Jätta IThagi ITvastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas 16.10.2006.a kohtule hagi kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 10.04.2006.a Harju Maakohtule taotluse elatise nõude tagamiseks pooltevahelises elatisraha vaidluses lapsele. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja arestis hageja arvelduskontol 65´000.- krooni. Kostja määruskaebuse alusel tühistas 30.06.2006.a Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.04.2006.a hagi tagamise määruse.
- Hageja nõue tuleneb asjaolust, et ta ei saanud ligi kolme kuu jooksul kasutada 65´000.krooni, mistõttu venis alaealiste laste majutamiseks mõeldud korteriremont. Korteri remondiks pidi hageja võtma pangast laenu arestitud summa arvel, mille krediidi kulukuse määr on 4,57% laenusummast. Seoses arvel oleva summa arestimisega pidi hageja planeeritust varem 2-06-29283 suurendama laenusummat arestitud 65´000.- krooni võrra. Arvestades 5,29% intressimäära aastas, on 65´000.- krooni kahekuuline laenuintress 495.- krooni. 65´000.- krooni arestimine lõi sassi kogu senise hageja arvepidamise, kuna see oli suur erakorraline ja ootamatu kulu. See oli šokk, mis halvas mitmeks nädalaks kogu hageja tegevuse, kuna nõue oli hageja arvates ebaõiglane ja seda lähtuvalt kostja varasemast lubadusest võtta üldse tagasi elatise hagiavaldus, mille tagamist kostja ootamatult nõudis. Hageja oli lootnud kokkuleppe siduvusele, kuid seoses vara arestimisega pidi hageja oma plaanid ja arvepidamise ümber tegema, mis võttis aega kaks nädalat. Selle aja jooksul ei saanud hageja teha muud, kui määruskaebust ja kirju nii kohtule kui ka justiitsministrile koostada, et oma olukorda selgitada ja raha tagasi saada.
- Hageja füüsilisest isikust ettevõtjana hindab oma kahenädalast ajakulu ning täiendavate toimingute teostamist 10´000.- krooni suuruseks. Hageja leiab, et ainuüksi õigusabi teenuse (esindamine ühes kohtuastmes ja määruskaebuse kirjutamine) tellimine advokaadibüroolt oleks maksnud vähemalt 10´000.- krooni. Hageja igakuine sissetulek eelmises töökohas oli 28´900.krooni, mis on ka käesoleval hetkel hageja töö turuhind. Hagejal on raske praegu oma tööaega hinnata, sest tulu tehtud töö eest laekub tulevikus. Hageja palub kostjalt välja mõista 10`000.krooni kahju hüvitisena. KOSTJA VASTUVÄITED
- Kostja hagi ei tunnista. Kirjalike vastuväidete kohaselt on hageja nõue põhjendamatu ja asjakohatu. Pole esitatud tõendeid, mis tooksid välja põhjusliku seose väidetavalt tekkinud kahju ja IT poolt hagi tagamise taotluse vahel. Hansapangaga sõlmitud laenulepingust nähtub, et laenu sihtotstarbeks on renoveerimine. Laen on võetud hageja isiklikuks tarbeks ning sellel puudub igasugune seos Harju Maakohtu 11.04.2006.a määrusega. Laenulepingu laenulimiit 31´976 EUR-i, mis on tunduvalt suurem, kui hageja pangakontol arestitud 65´000.- krooni.
- Arusaamatuks jääb, milliseid kriteeriume arvestades on hageja hinnanud 10´000.- kroonile kahenädalast ajakulu ja täiendavate toimingute tegemist. Kostja leiab, et hageja eelmises töökohas saadud sissetulek 28´900.- krooni ei ole sobiv tõend, millest lähtuda nõude suuruse määramisel.
- Kostja on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud aluseid, mis õigustaks kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahjunõude esitamist. Hageja asetas end ise olukorda, et tuli töölt ära, seega tegemist oli tema valikuga. Laste ülalpidamiskohustus ei saa olla vanemale üllatuseks, samuti ei ole tõsiseltvõetav, et see põhjustaks hagejale nii moraalseid kannatusi kui ka tervisehäireid. Kostja leiab, et hagejal puudus hagi tagamise määruse vaidlustamise ajal üldse kindel sissetulek ja ka õigusabi ta ei kasutanud. Kaebuse esitamine iseenesest ei ole nii aja- kui ka toimingutemahukas. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
- Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elatisraha vaidluses tagas Harju Maakohus käesolevas vaidluses kostja taotluse alusel hagi, hageja vaidlustas hagi tagamise määruskaebusega ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, leides, et hagi tagamiseks alused puudusid (t.l. 3-15). Poolte vahel on vaidlus selles, kas antud asjaoludel on hagejal tekkinud kahju, mida kostja peaks hüvitama.
- Kahju hüvitamisel on kaks olulist küsimust: milliste eelduste täitmise korral saab üks isik 2
(4)2-06-29283 teiselt kahju hüvitamist nõuda ehk küsimus kahju hüvitamise nõude alusest ja teiseks, milline on kahjuhüvitusnõude sisu, st milline kahju millises ulatuses pooltevahelises suhtes hüvitamisele kuulub. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 391 lg 1 p-s 2 sätestatust, mille kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Kohus leiab tõlgendamise teel, et antud normi näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille korral pole vaja tuvastada kostja süüd, st tegemist on süüst sõltumatu vastutusega. Küll tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis ja selle olemasolu korral õigusvastasus. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb hagejal tõendada, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Käesoleval juhul tuleb kostja teona arvesse hagi tagamise avalduse esitamine.
- Normi tõlgendamise teel tuleb leida vastus küsimusele, millistel juhtudel ja millise kahju eest peaks vastutama isik, kelle taotluse alusel on hagi tagatud ja hiljem kõrgema astme kohtu poolt hagi tagamine tühistatud. Kohus on seisukohal, et kohtumenetlus on isikule riigi poolt garanteeritud võimalus lahendada oma vaidlused tsiviliseeritud moel. Seega ei saa igasugune alusetu hagi tagamine olla aluseks kostja vastutusele. Hagi tagamise taotlusega (t.l. 3-5) loeb kohus tõendatuks, et kostja tugines taotluse esitamisel järgnevatele asjaoludele: hageja (käesolevas menetluses) oli kostjale avaldanud, et ei kavatse elatist maksta ja hoidub sellest kõrvale; hageja ei olnud kandnud laste ülapidamiskulusid alates juunist 2005.a kuni mai 2006.a.; hageja avaldatud artikliseeriast nähtus, et ta ei ole tööd leidnud ja on pühendunud raamatu kirjutamisele; samas olid hageja kulutused tema enda poolt ajakirjanduses avaldatu kohaselt suured (maasturi ost).
- TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei ole mitte igasugune oma õiguste, sealhulgas tsiviilprotsessiõiguste teostamine igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud heas usus toimimise põhimõtet, kui esitas hagi tagamise taotluse tema poolt esiletoodud asjaoludel. Kostja vastutaks hagi tagamisega tekkinud tagajärgede eest juhul, kui kostja loonuks hagi tagamise taotluses valemulje tegelikest asjaoludest, midagi varjanud või võltsinud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja seesugune käitumine hagi tagamise taotluse esitamisel. Asjaolu, et kostja oli lubanud varem elatise hagi tagasi võtta, ei puuduta hagi tagamise taotlust kohtule, vaid on pooltevaheliste läbirääkimiste küsimus. Seni, kuni poolte vahel oli kompromiss sõlmimata või elatisraha nõudja ei olnud hagist taganenud või loobunud, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et elatisraha vaidlus on lõppenud. Hageja oli enda tegudega (töölt äratulek, regulaarse sissetuleku puudumine, lubadusega mitte elatusraha maksta) loonud kostjas põhjendatud kahtluse, et hagi tagamiseta ei ole kohtuotsus täidetav. Asjaolu, et kohus hagi tagas, ei saa olla samuti kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks hageja ees.
- TsMS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaoludest tulenevalt eeldus kostjalt kahju hüvitise nõudmiseks, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida seda, kas hagejal kahju üldse tekkis ehk hageja kahjunõude sisu. Hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 10`000.- krooni tuleb jätta kui põhjendamatu rahuldamata. 3
(4)2-06-29283 Kuivõrd kohus ei pea vajalikuks käsitleda hagejal kahju tekkimist, ei hinda kohus ka vastavaid tõendeid: laenuleping (t.l. 19-20), vastus teabenõudele (t.l. 21). Menetluskulud jäävad hageja kanda kogu ulatuses TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. Ele Liiv Kohtunik 4
(4)