Seega on kostja, kui laste S ja P isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei tööta ametlikult. Hageja töötasu on alla keskmist määra. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest ning kostja tervislikust seisundist, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1000.- kr kuus laste ülalpidamiseks hageja kasuks. 2007.a on 1800.- kr
järgi ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Seega ei pea hageja tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
lg 6 p 1 sätestab, et kohus võib jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja on käesoleval ajal töövõimetu. Arstitõendi 13.07.2007 kohaselt seljavaevuste tõttu ei sobi kostjale raske füüsiline töö ega töö sundasendis. Kostja taotleb töövõimetuskaotusepensioni määramist. Hageja on soovinud tööle minna, kuid ta ei ole läbinud arstlikku kontrolli. Kostja ei ole leidnud endale sobivat tööd. Seega vähendab kohus väljamõistetava elatise suurust alla 1800.- kr. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.