← Eesti

2-06-35995/8

Obsah (7)§ 335§ 362§ 656§ 657§ 436§ 392§ 238

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-35995 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 1

§ 335

kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus esitati seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. TLS 101 lg 1 p 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Tööandja võib töölepingu samal alusel lõpetada ka siis, kui töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hindab töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle tööandja. Kohus leidis, et kostja väide, et seoses sellega, et hageja ei alustanud uute töötajate värbamist õigeaegselt, oli ettevõte olukorras, kus tootmispingid seisid tööliste puudumise tõttu ning et uute töötajate õpetamine ja juhendamine oli puudulik, on oletuslik ja kostja poolt tõendamata. Samas kohtule esitatud FIE Hedvig Leoli seletuskirjast nähtub, et Tatjana Tšernõhhi süül ei valminud toodang õigeaegselt, mistõttu tõstis transporditeenuse osutaja teenuse hinda 1000 krooni võrra. Samuti on kohtule esitatud seletuskirjadega tõendatud, et Tatjana Tšernõhhil olid konfliktid teiste töötajatega. Nii alluvad kui teised kaastöötajad ei olnud rahul tema juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ega käitumiskultuuriga. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et esinesid asjaolud, mille alusel tööandjal oli õigus tööleping lõpetada töötajaga TLS § 86 p 4 ja § 101 lg 1 p 2 alusel. Kohus nõustus töövaidluskomisjoni otsusega preemiate osas, millega mõisteti Tatjana Tsernõhhi kasuks välja 2006 mai preemia toodangu koguseplaani täitmise eest 1683, 73 krooni ning jäeti 2006 aprilli täiendava preemia, mai ja juuni kvaliteedipreemiate ning juuni toodangu koguse preemia ja TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamise nõuetes rahuldamata. Kohus ei pidanud vajalikuks korrata töövaidluskomisjoni põhjendusi. 3

(6)Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Tatjana Tsernõhh esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks tunnistamise rahuldamata jätmise osas. Hageja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, samuti rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja leiab, et OÜ SENDERLEN taotlus saabus kohtusse kahepäevase hilinemisega ning seega tuleb asja menetlus lõpetada. Hagiavalduse või muu dokumendi, mis võib olla tsiviilasja algatamise alus, esitamine faksi teel ei ole

-s ettenähtud.

§ 335

sätete kohaselt on ettenähtud kirjaliku avalduse või kaebuse esitamise antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamist kohtule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas ka faksi teel menetlusosaliste poolt. Taotluse esitamise momendil OÜ SENDERLEN ei olnud veel menetlusosaline. Vastavalt

§ 362

lg 3 sätetele, tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Töövaidluskomisjoni otsuse sai kostja kätte 28.10.2006, kostja taotlus saabus kohtusse 30.11.

  1. Hageja leiab, et maakohus andis ebaõige hinnangu asjas olevatele tõenditele. Tuginedes kostja poolt esitatud seletustele, pidas kohus tõendatuks, et hagejal oli konflikt töökaaslastega, et alluvad ei olnud rahul tema juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ning käitumiskultuuriga. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et põhiliselt need seletused olid dateeritud 2006 septembrisoktoobris, s.t peale hageja vallandamist. Mõnest seletustest ei saa aru, kes selle kirjutas. Paljud seletused on oma stiililt sarnased, mille alusel võib arvata, et need kirjutati etteütlemise järgi. Toimikus on ka endise autojuhi A. S 02.10.2006 seletus, millest nähtub, et A. S töötas OÜ-s SENDERLEN juulist novembrini
  2. Hageja asus tootmisjuhataja kohustusi täitma alates 18.11.
  3. Seepärast on arusaamatu, kuidas A. S üldse võis hagejat iseloomustada. Hageja leiab, et ülalnimetatud seletused ei saa üldse olla tõendid, kuna olid kogutud peale hageja vabastamist töölt. Toimikus on töövaidluskomisjoni materjalid, sealhulgas komisjoni istungi protokoll, millest nähtub, et istungil kuulati üle tunnistajad N. O, O. T ja A. T. Tunnistajad kinnitasid hageja seisukohta selles, et ta täitis kohusetundlikult oma töökohustusi. Hageja ei põhjustanud konflikte kollektiivis. Konflikt hageja ja OÜ SENDERLEN juhtkonna vahel juhtus seepärast, et juhtkond ei tahtnud maksta temale ja tema alluvatele ettenähtud preemiat. Seoses sellega lahkusid mõned töötajad töölt. Toimikus on ka hageja poolt esitatud inventuuri andmed 2005 oktoobri, 2006 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni kohta, millest nähtub, et kui oktoobris toodeti 1 593 873 pudelit, siis 2006 mais 2 341 865 pudelit ja juunis 2 966 510 pudelit. Kogu toodetud toodangu arvestus kooskõlastati raamatupidamises. Vähenes ka praaktoodangu arv. 2005 oktoobris oli 13 582 praaktoodangu ühikut, 2006 aprillis ja mais vastavalt 2136 + 4413 praagitoodangu ühikut. Need tõendid tõendavad hageja väiteid selle kohta, et ta täitis oma töökohustusi kohusetundlikult ja tema juhtimisel toodangu tootmine kasvas ning praaktoodangu arv vähenes. Hageja leiab, et maakohus ei analüüsinud ülalnimetatud tõendeid ja ignoreeris hageja faktilisi väide, millega rikkus menetlusõiguse norme. Vastavalt TLS § 87 lg 11 sättele kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. 04.07.2005 käskkirjas teavitas kostja hagejat töölepingu lõpetamisest alates 04.08.2005 TLS § 86 p 4 alusel. Hagejat süüdistati selles, et ajavahemikul 2005 novembrist kuni 2006 märtsini lahkusid mitu töötajat konfliktide tõttu töölt. 2006 aprilliks oli olukord selline, et tööliste puudumise tõttu mõned tootmispingid seisid ja tootmine langes 15% võrra. Mais tegeles hageja aktiivselt uue tööjõu otsimisega, kuid sel ajal langes toodangu kvaliteet. Juulis avastati puudujääk 12 963 pudelit. Samuti leiti, et hageja eesti keele oskus on ebapiisav. Hageja leiab, et ülalnimetatud käskkirjas ei kajastu 4

(6)need asjaolud, mis saavad olla aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Enne tootmisjuhi ametikohale asumist antud tööandja juures, töötas hageja 1,5 aastat operaatorina ja umbes 4 kuud laojuhina ning oli tuttav tootmisega. 1989 lõpetas ta Tallinna Pedagoogikakooli ja tal on 12-aastane pedagoogilise töö staaž ning tal on kollektiiviga töötamiseks oskused. Tootmisjuhi ametikohal töötamiseks mingisugust erilist dokumenti ei ole ette nähtud. Kostja juures töötasid tootmisel põhiliselt venekeelsed töötajad, seepärast ei olnud hagejal vaja eesti keele oskust väga kõrgel tasemel. Hageja õppis iseseisvalt ja täiendas oma oskusi eesti keeles. Hageja tootmisjuhi ametikohale võtmisel tööandja oli teadlik tema eesti keele oskuse tasemest ning mingeid erilisi nõudmisi ei esitanud. Töölepingus ei ole ka ette nähtud erialaste teadmiste täiendamist. Samuti oli hageja tervis hea, töötatud aja jooksul oli ta ainult üks kord haiguslehel. Seega puuduvad TLS § 101 lg 1 sätestatud asjaolud töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Töölepingu lõpetamine töötaja süütegude tõttu on ettenähtud TLS § 86 punktides 6-8. Hageja leiab, et maakohus ignoreeris TLS § 101 lg 4 nõuet selle kohta, et tööandja võib lõpetada § 86 p-s 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Kostjal oli palju vabu töökohti, kuid teist tööd hagejale ei pakutud. Kostja väide selle kohta, et hagejale pakuti teist tööd jäi paljasõnaliseks ning tõendamata. Vastustaja seisukoht OÜ SENDERLEN ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, Harju Maakohtu 21.06.2007 otsus tuleb tühistada

§ 656

lg 1 p 5 ja

§ 657lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Hageja töötas kostja juures alates 18.11.2005 tootmisjuhina. 04.08.2006 lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega, kus palub vastavalt individuaalsete töövaidluste lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 alusel tunnistada temaga töölepingu lõpetamine töölepinguseaduse § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks. Seoses sellega, et hageja ei soovi tööle ennistamist, palub mõista kostjalt välja ITLS § 30 lg 2 ettenähtud hüvitise. Kostja OÜ Senderlen vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.10.2006 otsusega tunnistati Tatjana Tšernõhhiga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja ta loeti töölt lahkunuks omal soovil. Mõisteti välja ka vastavad hüvitised. Kostja OÜ Senderlen esitas seejärel Harju Maakohtule ITLS § 24 lg 4 alusel taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. ITLS § 24 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral ja lg 5 kohaselt Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. ITLS § 24 lg 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse 5

(6)saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Maakohus on töövaidluse lahendamisel oluliselt rikkunud eelpool nimetatud menetlusõiguse norme. Tsiviilasja materjalide juurde ei ole nõutud Töövaidluskomisjoni materjale, kuigi kohus pidanuks seda tegema ITLS § 24 lg 6 alusel. Tsiviilasjas puudub hageja Tatjana Tšernõhhi avaldus töövaidluskomisjonile, mida ITLS 24 lg 4 ja 5 alusel tuleb käsitleda hagiavaldusena, puudub ka käskkiri, millega hageja töölt vabastati, puudub tööleping ja muud tõendid, millele on viidatud Töövaidluskomisjoni otsuses.

§ 436

lg 1 kohaselt peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ja lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Nimetatud nõuetele otsus ei vasta. Maakohtul puudus võimalus tuvastada, kas hagiavalduses esitatud asjaolud on tõendamist leidnud või mitte, kuna asjas puudub töötaja avaldus Töövaidluskomisjonile.

§ 392

lg 1 p 1, 2, 4 alusel selgitab kohus välja eelkõige just hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete osas, poolte taotlused ja vajadusel teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt rikkus kohus menetlusõiguse norme ka sellega, et pidas tõendiks tööandja poolt kogutud seletuskirju. Samal ajal jättis maakohus rahuldamata

§ 238

alusel tööandja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kelle seletuskirjad olid kohtule esitatud. Taotluse rahuldamata jätmist ei ole maakohus ka põhjendanud (t.l.90). Eeltoodust nähtub, et asjas on eelmenetlus läbi viidud niivõrd puudulikult, et asja sisuline lahendamine ei ole võimalik apellatsiooniastmes. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.