kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus esitati seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. TLS 101 lg 1 p 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Tööandja võib töölepingu samal alusel lõpetada ka siis, kui töötaja ei vasta oma tööle või ametikohale ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt hindab töötaja kutseoskuse vastavust täidetavale ametikohale või tehtavale tööle tööandja. Kohus leidis, et kostja väide, et seoses sellega, et hageja ei alustanud uute töötajate värbamist õigeaegselt, oli ettevõte olukorras, kus tootmispingid seisid tööliste puudumise tõttu ning et uute töötajate õpetamine ja juhendamine oli puudulik, on oletuslik ja kostja poolt tõendamata. Samas kohtule esitatud FIE Hedvig Leoli seletuskirjast nähtub, et Tatjana Tšernõhhi süül ei valminud toodang õigeaegselt, mistõttu tõstis transporditeenuse osutaja teenuse hinda 1000 krooni võrra. Samuti on kohtule esitatud seletuskirjadega tõendatud, et Tatjana Tšernõhhil olid konfliktid teiste töötajatega. Nii alluvad kui teised kaastöötajad ei olnud rahul tema juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ega käitumiskultuuriga. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et esinesid asjaolud, mille alusel tööandjal oli õigus tööleping lõpetada töötajaga TLS § 86 p 4 ja § 101 lg 1 p 2 alusel. Kohus nõustus töövaidluskomisjoni otsusega preemiate osas, millega mõisteti Tatjana Tsernõhhi kasuks välja 2006 mai preemia toodangu koguseplaani täitmise eest 1683, 73 krooni ning jäeti 2006 aprilli täiendava preemia, mai ja juuni kvaliteedipreemiate ning juuni toodangu koguse preemia ja TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamise nõuetes rahuldamata. Kohus ei pidanud vajalikuks korrata töövaidluskomisjoni põhjendusi. 3
-s ettenähtud.
sätete kohaselt on ettenähtud kirjaliku avalduse või kaebuse esitamise antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamist kohtule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas ka faksi teel menetlusosaliste poolt. Taotluse esitamise momendil OÜ SENDERLEN ei olnud veel menetlusosaline. Vastavalt
lg 3 sätetele, tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud. Töövaidluskomisjoni otsuse sai kostja kätte 28.10.2006, kostja taotlus saabus kohtusse 30.11.
lg 1 p 5 ja
Hageja töötas kostja juures alates 18.11.2005 tootmisjuhina. 04.08.2006 lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni poole avaldusega, kus palub vastavalt individuaalsete töövaidluste lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 alusel tunnistada temaga töölepingu lõpetamine töölepinguseaduse § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks. Seoses sellega, et hageja ei soovi tööle ennistamist, palub mõista kostjalt välja ITLS § 30 lg 2 ettenähtud hüvitise. Kostja OÜ Senderlen vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.10.2006 otsusega tunnistati Tatjana Tšernõhhiga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja ta loeti töölt lahkunuks omal soovil. Mõisteti välja ka vastavad hüvitised. Kostja OÜ Senderlen esitas seejärel Harju Maakohtule ITLS § 24 lg 4 alusel taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. ITLS § 24 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral ja lg 5 kohaselt Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. ITLS § 24 lg 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse 5
lg 1 kohaselt peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ja lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Nimetatud nõuetele otsus ei vasta. Maakohtul puudus võimalus tuvastada, kas hagiavalduses esitatud asjaolud on tõendamist leidnud või mitte, kuna asjas puudub töötaja avaldus Töövaidluskomisjonile.
lg 1 p 1, 2, 4 alusel selgitab kohus välja eelkõige just hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete osas, poolte taotlused ja vajadusel teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt rikkus kohus menetlusõiguse norme ka sellega, et pidas tõendiks tööandja poolt kogutud seletuskirju. Samal ajal jättis maakohus rahuldamata
alusel tööandja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kelle seletuskirjad olid kohtule esitatud. Taotluse rahuldamata jätmist ei ole maakohus ka põhjendanud (t.l.90). Eeltoodust nähtub, et asjas on eelmenetlus läbi viidud niivõrd puudulikult, et asja sisuline lahendamine ei ole võimalik apellatsiooniastmes. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.