Obsah (5)

§ 28§ 92§ 93§ 83§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-929 Haldusasi OÜ Saunamaailm kaebus AS

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse AS-i Ühisteenused 05.04.2007 viivistasu otsuse VTO 174342 tühistamiseks. nr
2. Sõiduauto registreerimisnumbriga 653MDZ kuulub OÜ-le Saunamaailm. 05.04.2007 oli nimetatud sõiduk pargitud Müürivahe tänavale. Enne parkimist oli esiklaasile pandud välja parkimiskell. Selle alusel oleks kaebaja pidanud saama parkida 15 minutit tasuta. Sellest hoolimata kirjutati kaebajale välja viivistasu otsus. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja põhjendused on järgmised.
4. Mootorsõiduk HONDA registreerimismärgiga 653 MDZ oli 05.04.2007 pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud tasutud parkimistasu. Sõidukile oli küll paigutatud liikuvate seieritega parkimiskell, kuid sellise parkimiskella kasutamine ei anna õigust parkida 15 minutit tasuta. Vastustaja on esitanud nimetatud väite kinnituseks fotod (tlk 14-18), mis on tehtud 05.04.2007 sündmuskohal ning mis näitavad, et parkimiskella seierid on 1 erinevatel ajahetkedel erinevates asendites – parkimiskella seierid on liikunud. Samuti on käesolevale vastusele lisatud foto (tlk 19), mis näitab, kuidas juht lahkus sündmuskohalt, mistõttu jäi talle üleandmata kohapeal koostatud eksemplar viivistasu otsusest.
5. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas kaebajal tekkis õigus parkida 15 minuti jooksul alates parkimise alustamisest ilma parkimistasu maksmata või mitte. Käesoleval juhul kaebajal sellist õigust ei tekkinud, sest mootorsõidukile paigutatud parkimiskella seierid liikusid. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 501 lõige 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 501 lõike 4 tähenduses ei saa parkimisaja teatavakstegemiseks lugeda olukorda, kus mootorsõidukile on pargitud liikuvate seieritega parkimiskell, kuna selline kell ei näita parkimise alguse aega.
6. Eespool toodust tulenevalt tekkis kaebajal parkimistasu maksmise kohustus alates parkimise alustamisest. Kuna kaebaja omandis oleva mootorsõiduki eest parkimistasu makstud ei olnud, kuulus määramisele parkimise viivistasu LS § 501 lõike 1 punkti 1 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja menetluskulu tuleb kaebajalt osaliselt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
8. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Mootorsõiduk Honda registreerimismärgiga 653 MDZ oli 05.04.2007 pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning selle eest ei olnud tasutud parkimistasu, ja et sõiduki oli sinna parkinud kaebaja ja et sõiduki armatuurlauale oli paigaldatud parkimiskell.
9. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas asjaolu, et kaebaja oli paigaldanud auto armatuurlauale parkimiskella, oli parkimise alguse tähistamine LS mõttes. Vastustaja väidetel oli sõidukile paigutatud liikuvate seieritega parkimiskell.
10. Vastavalt LS § 501 lõikele 41 peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Linnavolikogu määruse punkti 4.
11. kohaselt kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega ka juhul, kui on kehtestatud tasuta parkimiseks teatud ajavahemik, on selle arvestamine võimalik vaid sõiduki parkimisaja alguse kirjaliku fikseerimise korral.
12. Kohus leiab, et tõendatud on vastustaja väide, mille kohaselt kaebaja paigaldatud parkimiskellal liikusid seierid. Vastustaja on esitanud nimetatud väite kinnituseks fotod (tlk 1418), mis on tehtud 05.04.2007 sündmuskohal ning mis näitavad, et parkimiskella seierid on erinevatel ajahetkedel erinevates asendites. Seega on parkimiskella seierid on liikunud. Selline parkimiskell ei fikseeri parkimise algusaega ja sõiduki juhil tekkis vastavalt LS § 501 lõikele 41 parkimistasu tasumise kohustus hiljemalt vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja aga parkimise eest ei tasunud.
13. Vastavalt LS § 502 lõikele 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse), kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust 2 tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule. Seega on vaidlustatud viivistasu otsus koostatud õiguspäraselt. Menetluskulud
14. Kohus leiab, et menetluskuluna tuleb mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 500 (viissada) krooni. Kohtu põhjendused on järgmised.
15. Vastavalt

§ 92lõikele 1 kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Seega jääb kaebaja kanda käesolevas asjas tema tasutud riigilõiv. 16. Vastavalt

§ 93

lõikele 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulu summas 1770 krooni kaebajalt väljamõistmiseks. Kaebajal menetluskulude suurusele vastuväiteid ei olnud.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv

redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. Taotlusele lisatud arve kohaselt on õigusabikulude suuruseks 1500 krooni, millele lisandub käibemaks summas 270 krooni. 17.

§ 83kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus

§ 83järgi lubatav.

Vastustaja esindaja (OÜ Aksum Konsult juhataja) on esitanud kohtule ka kirjaliku kinnituse selle kohta, et AS Ühisteenused on kandnud OÜ Aksum Konsult arvele 10.07.2007 õigusabikulu eest tasu 1770 krooni. Seega on kohtu hinnangul tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. 18. Kohus on seisukohal, et tasutud käibemaksusummat (270 krooni) ei tule käsitleda menetluskuluna käsitleda. Vastavalt

§ 5

lõikele 1 kohaldatakse haldus-kohtumenetlusele

-ga reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse hagimenetluse sätteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud oma 19.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06 ja 03.10.2006 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lõikest 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Vastustaja seda kohtule kinnitanud ei ole. Kahtlust ei ole selles, et vastustaja on käibemaksukohustuslane ja tal on võimalus riigilt tasutud käibemaksu tagasi taotleda. Seega lähtub kohus asjaolust, et vastustajal on võimalik õigusabikulult tasutud käibemaks hiljem riigilt tagasi taotleda. Seega on õigusabikuluna käsitletav summa 1500 krooni. 19.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaolu, et haldusasi lahendati kirjalikus menetluses, ei pidanud vastustaja esindaja kandma ajalisi kulutusi seoses kohtuistungiga. Ka ei olnud haldusasi õiguslikult keerukas (vastustaja vastus oli sisuliselt kaks lehekülge pikk). Arvestades vastustaja ja tema käesolevas haldusasjas tegutsenud esindaja varasemat koostööd ei saanud vastuse koostamine kohtu hinnangul võtta aega rohkem kui pool tundi. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et põhjendatud kulu õigusabile oli käesolevas asjas 500 krooni. Kadriann Ikkonen kohtunik 3