Obsah (5)

§ 28§ 12§ 7§ 10§ 26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1944 Haldusasi Viljandi Ühendatud Kuts

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Viljandi Ühendatud Kutsekool (edaspidi VÜKK) esitas 04.10.2006 kohtule kaebuse Maaväe Staabi 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja Maaväe Staabi ülema 28.08.2006 käskkirja nr 21 tühistamiseks.
2. Kaebaja kinnitusel rikkus vastustaja vaidlustatud haldustoimingu ja haldusaktiga kaebaja õigust õiglasele menetlusele. Kaebaja märkis, et vaidlustatud 21.08.2006 käskkiri põhines õigusvastasel 10.07.2006 toimingul. 1
3. Vastustaja korraldas Maaväe Staabi ülema 05.06.206 käskkirja nr 13 alusel riigihanke „Autojuhtide koolitusteenuse ostmiseks korraldatav riigihange“, millele laines riigihangete seadus (edaspidi RHS). Pakkumise esitamise tähtaeg oli kuni 30.06.2006 kell 12.00, pakkumiste avamise päev 03.07.2006 kell 9.
5. Ühes kaebajaga oli tähtaegselt esitanud pakkumise ka MTÜ EAKL. Komisjon kvalifitseeris MTÜ EAKL täielikult ja kaebaja osaliselt pakkumise tingimustele vastavaks.
6. Kaebaja esitas 05.07.2006 vastustajale protest-vaidlustuse MTÜ EAKL kvalifitseerimise kohta.
7. Vastustaja alustas siiski MTÜ-ga EAKL läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks.
8. 10.07.2006 oleks justkui leidnud aset „Pakkumiste avamine“, mida pakkumise kutse dokumendid ei käsitle ja kuhu on ekslikult märgitud, et kohal viibis ka kaebaja esindaja. Nimetatud üritusel kvalifitseeris vastustaja mõlemad pakkujad, nii MTÜ EAKL kui ka kaebaja.
9. Kaebaja pöördus 01.09.2006 ka vaidlustusega Riigihangete Ameti poole. Riigihangete Amet jättis aga vaidlustuse läbi vaatamata (RHS § 4 lg 8). VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebuse esitaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.
11. Maaväe Staabi poolt läbiviidud autojuhtide koolitusteenuse hange kvalifitseerub RHS § 4 lg 7 p 8 alusel erandite alla: ostja ei ole kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda haridus- ja kutseharidusteenuse tellimise korral.
12. Vastustaja ja kaebaja aastatepikkuses koostöös ilmnes mitmeid probleeme. Ajateenijate lähetamisega Viljandisse kaasneb kaitseväele täiendav kulu majutuse, sõidukite ja personali lähetamisega seoses. Autojuhtide koolituse oleks ainuüksi 2006 sügissemestril olnud 517 900 krooni kallim kui MTÜ EAKL (Eesti Autokoolide Liit) poolt pakutav teenus. Ka tekitab õppe läbiviimine väljaspool üksust probleeme ajateenijate vaba aja sisustamisega kooskõlas ajateenija väljaõppe kontseptsiooniga. Samas tunnistab vastustaja, et hanke läbiviimisel esines puudusi. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
13. Kolmas isik menetluses oma sisulisi seisukohti ei esitanud, küll aga nõustus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
15. 23.04.2007 määrusega jättis kohus ennistamata kaebuse esitamise tähtaja Maaväe Staabi ülema 28.08.2006 käskkirja nr 21 tühistamise taotluse osas

§ 12lõike 3 alusel ja lõpetas selles osas haldusasja menetluse.

Kaebaja nimetatud määrusele määruskaebust ei esitanud. 15. Kaebuses oli esitatud ka tuvastamistaotlus Maaväe Staabi 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamist.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10

lõike 3 kohaselt peab kaebaja märkima kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu 2 kindlakstegemiseks. Kaebaja oli märkinud kaebuses, et vaidlustatud 21.08.2006 käskkiri põhines õigusvastasel 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingul. 16. Samas 23.04.2007 määruses märkis kohus, et on küsitav, millist eesmärki kaebaja ainult pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotlusega saavutaks, arvestades, et Maaväe Staabi ülema 28.08.2006 käskkiri nr 21 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik olev haldusakt. Kohus märkis nimetatud määruses, et juhul, kui kaebaja soovib tuvastamistaotluse menetlemise jätkamist, tuleb kaebajal märkida kohtule

§ 10

lõike 3 kohaselt kaebaja põhjendatud huvi vastava tuvastamise suhtes, s.t mida selline õigusvastasuse kindlakstegemine kaebajale tema õiguste kaitsmisel annab. Kohus selgitas, et kaebaja peab arvestama sellega, et toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on fakti konstateerimine, mis ei avalda mõju õigussuhetele ega too seega endaga kaasa vastustajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Vastavast kohtuotsusest ei järgne juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganile. Kohus ei tee vastustajale mingeid ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Just seetõttu nõuab

kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkaks peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseks. Isiku põhjendatud huvist peaks kasvama välja kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.

1. Kohus märkis nimetatud määruses ka, et kaebajal tuleb tuvastamistaotluse menetlemise edasise jätkamise korral arvestada ka vastustaja selgitusega, mille kohaselt Maaväe Staap ei ole saanud Riigihangete Ametilt teadet selle kohta, et hange oleks vaidlustatud, samuti ei ole Riigihangete Amet vastustajalt nõudnud seoses kõnealuse hankega mingeid andmeid. Selletõttu ei olnud Maaväe Staabil alust pakkumismenetlust peatada ning sõlmis MTÜ-ga EAKL 21.09.2006 pikaajalise lepingu autojuhikoolituse läbiviimise teenuse ostmiseks. 2007 aprillikuu seisuga on koolitatud üle saja ajateenija ning MTÜ-le EAKL on teenuse eest tasutud üle 4,7 miljoni krooni. Vastustaja leidis, et võttes arvesse poolte poolt lepingujärgselt saadut, ei ole enam võimalik lepingut tühistada (nt koolituse läbinud isikutelt ei ole võimalik ARK-i poolt väljastatud juhilube tagasi nõuda).
2. Eeltoodust tulenevalt määras kohus 23.04.2007 määrusega kaebajale kahenädalase tähtaja oma põhjendatud huvi põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kohus märkis ka, et juhul, kui kaebaja ei soovi esitatud tuvastamistaotluse edasist kohtulikku menetlemist, tuleb kaebajal sellest samaks tähtpäevaks kirjalikult kohtule teatada. Kaebaja kohtu 23.04.2007 määrusele ei vastanud.
3. Järgnevalt tegi kohus 25.06.2007 kaebajale kohtunõude, milles kordas üle sama, mida 23.04.2007 määruses: küsis, kas kaebaja soovib nõude edasist menetlemist ja kui soovib, siis tuleb selleks tuua välja kaebaja põhjendatud. Kaebaja ei reageerinud ka kohtunõudele. Väljastusteadetest nähtuvalt on kaebaja saanud kätte nii 23.04.2007 määruse kui ka 25.06.2007 kohtunõude.
4. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Nii on põhjendatud huvi olemasolu sedalaadi haldusvaidluse sisulise läbivaatamise eelduseks. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Lisaks sellele peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldustoimingu tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama. Lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku 3 kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses või tühisuses veenduda.
5. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Maaväe Staabi 10.07.2006 pakkumiste avamise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, millist õiguslikku kasu kaebaja nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral saaks. Kaebajal on küll isiklik puutumus vaidlustatud toiminguga, kuivõrd ta ise osales ka hankel, millel osalejad nimetatud toiminguga kvalifitseeriti, kuid asjast ei nähtu kaebaja eesmärk toimingu vaidlustamisel.
6. Kohus on kaebajale andnud korduvalt võimaluse oma põhjendatud huvi esile tuua, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Eeltoodu näitab kohtu arvates, et kaebaja on sisuliselt kaotanud huvi antud asja menetlemiseks. Samas ei ole kaebaja aga esitanud ka kohtule kaebusest loobumise avaldust. Nii

§ 7

lõikest 1, § 10 lõikest 3 kui halduskohtute praktikast tuleneb üheselt see, et kui kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei hakka kohus vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust sisuliselt kontrollima. Nii jätab kohus põhjendatud huvi puudumise tõttu vaidlustatud toimingu õiguspärasuse kontrollimata ja kaebuse

§ 26lõike 1 puntki 6 alusel rahuldamata.

23. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitatud ei ole, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4