3-07-1019 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1019 Haldusasi I.B.i kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagas

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

2. mai postitemplit kandvas ümbrikus saabus Tallinna Halduskohtusse I.B.i kaebus. Kaebus oli koostatud vene keeles ja ei vastanud mitmele

§-s 10 sätestatud nõudele, mistõttu jättis halduskohus

1. mai 2007 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale 15-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajale saadeti ka määruse tõlge.
2. Seepeale esitas I.B. 09.07.2007 taas vene keeles vormistatud avalduse (kaebuse) Tallinna Ringkonnakohtule ning ringkonnakohus käsitles nimetatud avaldust määruskaebusena ja edastas selle halduskohtule menetlemiseks. Halduskohus leiab, et I.B.i poolt ringkonnakohtule esitatud avalduse näol ei saa olla tegemist määruskaebusega, kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole halduskohus teinud ühtegi sellist määrust, mille peale seadus määruskaebuse esitamise võimaluse ette näeks. Nagu juba eelpool märgitud, jättis kohus
3. mai 2007 määrusega I.B.i kaebuse käiguta, ent kaebuse käiguta jätmise määruse peale määruskaebust esitada võimalik ei ole. Seetõttu käsitleb halduskohus I.B.i avaldust vastusena käiguta jätmise määrusele.
4. Kuigi kaebuse esitaja on halduskohtu
5. mai 2007 määrusele formaalselt vastanud, leiab kohus, et kaebuses esinenud puudusi ei ole kaebuse esitaja kõrvaldanud. Nagu käiguta jätmise määruses märgitud, oli kaebuse esmaseks puuduseks see, et kaebus ei olnud koostatud eesti keeles. See ei võimaldanud kohtul muuhulgas hinnata seda, kas kaebus üldse kuulub (Tallinna) halduskohtu pädevusse ega mõista kaebuse esitaja taotlusi ja eesmärke. Kohtute seaduse § 5 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 lg 1 kohaselt toimuvad kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus eesti keeles. Kui isik ei ole suuteline oma õigusi kohtumenetluses piisavalt tõhusalt kaitsma, muuhulgas põhjusel, et ta ei suuda koostada menetlusdokumente riigikeeles, on tal võimalus taotleda menetlusabi (sh. riigi õigusabi). Kaebuse käiguta jätmise määruses selgitas kohus kaebuse esitajale, et kui tal ei ole võimalust kaebust nõuetekohaselt vormistada, tuleb tal kohtule seda põhjendada ja esitada vastavad tõendid. Mingeid vastavasisulisi tõendeid ei ole kaebuse esitaja esitanud. Ka tõendit riigilõivu tasumise kohta ega täiendavat eksemplari kaebusest ei ole kaebuse esitaja esitanud.
6. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole kaebuse menetlemist takistanud puudusi kõrvaldanud.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. Vastava tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. Seetõttu tuleb kaebus I.B.ile tagastada. Et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis käesolevat määrust vene keelde ei tõlgita. Hurma Kiviloo Kohtunik 2