3-07-935/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-935 Haldusasi L.K. kaebus Eesti Vabariigi vastu 2 550 000.- krooni kahju hüvitamise nõudes. RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus L.K.le läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p-d 1 ja 5).
3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale L.K.le tema esindaja Küllike Namm`i kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). KOHUS LEIAB:
4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
6. mai 2007 määruses kohus leidis, et esitatud kaebuse läbivaatamine võib põhimõtteliselt kuuluda Tallinna Halduskohtu pädevusse. Samas olid kaebuses olulised puudused ja täpsustamist vajasid kaebuse esitamise aluseks olevad asjaolud. Seetõttu ei olnud kaebuse menetlusse võtmine võimalik ning kohus jättis kaebuse HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta, andes puuduste kõrvaldmiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.
7. L.K. esindaja vandeadvokaat K. Namm on kohtule tähtaegselt vastanud ja esitanud täiendavad selgitused. Kohus on algse kaebuse ja nende selgituste põhjal seisukohal, et L.K. kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult alljärgnevatel motiividel.
8. Kaebusest nähtuvalt kaebaja taotleb Eesti Vabariigilt 2 550 000 krooni suuruse kahju väljamõistmist. Kaebaja on seisukohal, et kahju on talle põhjustatud seoses Lääne-Viru Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-731/99 kohtuniku tegevusetusega hagi tagamata jätmisel. Kaebaja väite kohaselt kaebaja õiguste rikkumine tuvastati Viru Ringkonnakohtu 04.05.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-109/04, kus kohus tuvastas, et elamu asukohaga Vihula vald Vergi küla kuulus vallasasjana alates 01.12.1993 L.K.le. Kaebuse esitajal, kui elamu omanikul, oli vastavalt omandireformi seadusele õigus erastada maad temale kuuluvate hoonete juurde kuni 50 ha. Kuna kohus hagi ei taganud ja kohalik omavalitsus lähtus Hooneregistrisse kantud andmete õigsusest, siis erastas L. K. ostueesõigusega erastamise korras maad hoonete juurde 12754 m
9. Kaebaja leiab, et talle tekitati kahju summas 2 550 000 krooni, kuna ta ei saanud nimetatud väärtuses vara (maa) omanikuks. Kaebaja leiab, et riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg-st 3 tulenev kolmeaastane tähtaeg kahjuhüvitamistaotluse esitamiseks hakkas kulgema alates 04.05.
10. Kaebus on kohtule esitatud 04.05.
12. Kaebuse täpsustuses kaebaja nõustus kohtuga, et umbmäärase Eesti Vabariigi asemel peaks vastustaja olema Justiitsministeerium. RVS § 17 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Tegemist on erinormiga: kui üldjuhul on isikul võimalik valida, kas ta pöördub haldusorgani või halduskohtu poole, siis kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise juhul on nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetlus pöördumine Justiitsministeeriumi poole. Et kaebaja ei ole seaduses ettenähtud korda järginud, siis kuulub kohaldamisele HKMS § 11 lg 31 p 1 (analoogne säte on ka HKMS § 23 lg 1 p 1), mille kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
13. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et isegi juhul, kui isikul puuduks kohustus läbida kohtuväline menetlus või isik oleks selle läbinud talle negatiivse tulemusega, esineks ikkagi kaebuse läbivaatamatult tagastamise alus. Nimelt HKMS § 11 lg 31 p 5 järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus selgitas juba
14. mai 2007 määruses, et RVS § 15 lg 1 annab isikule kohtumenetluse käigus tekkida võiva kahju nõudeõiguse ainult neil juhtudel, mil kohtunik pani kohtumenetluse käigus toime kuriteo. „PS § 25 ja RVS § 15 lg 1 tõlgendusest koosmõjus tuleb järeldada, et kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus toime pandud õigusvastaseks tegevuseks saab pidada vaid sellist tegevust, mida saab karistusseadustiku järgi käsitleda kuriteona. Õigusvastaseks teoks, mille alusel kahju nõuda, ei saa seega PS § 25 mõistes pidada sellist kohtuotsust ega määrust, mis näiteks järgmises kohtuastmes tühistatakse põhjusel, et kohtunik on seadust valesti kohaldanud või tõlgendanud või tõendeid vääralt hinnanud. Samuti ei saa kahjunõude aluseks olevaks õigusvastaseks teoks pidada kohtuniku otsust hagi tagamata jätta või see tagada teatud kohtumenetluse seaduses ettenähtud tingimuste saabudes. Seega puudub taotlejal alus eeldada, et tema taotlus igal juhul ja koheselt rahuldatakse. Olukorras, kus riik peaks hüvitama igasuguse kohtumenetluse käigus isikutele tekkinud kahju, tekiks riigil, eelkõige täidesaatval võimul oluline huvi sekkuda õigusemõistmise protsessi, mis on aga demokraatlikus ühiskonnas lubamatu. Seetõttu saab ka kontroll kohtumenetluse üle toimuda vaid kohtuotsuste ja –määruste edasikaebamise korras kõrgemale kohtuastmele, kuid samuti vajadusel kohtuniku distsiplinaarvastutuse ning kriminaalvastutuse kaudu.“ Antud juhul puuduvad igasugused andmed, et asja menetlenud kohtunik oleks pannud tsiviilkohtumenetluse käigus toime kuriteo. Seda pole kaebaja isegi väitnud ega tõendanud. Vastupidi, kaebusest nähtuvalt kaebaja möönab, et antud juhul ei saa ta esitada kahjunõuet RVS § 15 lg 1 alusel, kuna kohtunik ei ole toime pannud kuritegu. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud hagi tagamata jätmine isegi mitte ebaõige/ebaseaduslik, kuna Lääne-Viru Maakohtu 2 17.12.2003 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-731/99, millega L.K. hagi jäeti rahuldamata, jättis Viru Ringkonnakohus oma 04.05.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-2-109/04 jõusse. Väidetavalt oli kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses ka vaidlustuse hagi tagamata jätmise peale, kuid kohtuotsus seda ei kajasta. Järelikult ei olnud tegemist „kohtuniku õigusvastase tegevusetusega hagi tagamisel“. Ka on Viru Ringkonnakohus 04.05.2004 otsuses andnud L.K.le juhiseid kaitsta oma õigusi kohustusõigusliku hagiga, näiteks kas kahju hüvitamise või alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel. Kindlasti ei pidanud ringkonnakohus sealjuures silmas kahjunõuet riigi vastu, vaid ikka asjas olnud kostjate vastu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja neid võimalusi oma õiguste kaitsmisel veel minetanud. Et RVS § 15 näol on tegemist kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise erinormiga, siis ei ole kohtulahendite puhul kohaldatav RVS § 16, mis näeb ette teatud juhtudel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise. Samuti on mõeldamatu kahju hüvitamise nõude esitamine RVS § 15 lg 31 alusel, milline näeb ette, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Käesoleva ajani ei ole kaebaja tõendanud, et mingit kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtule oleks üldse esitatud.
15. Et kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, siis ei oma tähtsust kaebuse muud puudused ja selles esitatud taotlused. Ehkki kaebuse täpsustuses on väidetud, et käivad läbirääkimised L. K. ja advokaadibüroo vahel õigusabilepingu lõpetamiseks, ei ole kohtule siiani sellekohast teadet saadetud. Seega kohus tagastab ka kaebuse ja saadab määruse kaebajale sama vandeadvokaadi vahendusel. Hurma Kiviloo kohtunik 3