) § 34 lg 1 p-dega 5 ja 8, mis sätestavad, et kasutusluba ei väljastata juhtudel, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja taotles ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 62 077.30 krooni. Lohusuu Vallavalitsus ei pidanud kaebuses toodud seisukohti õigeks ning leidis, et OÜ-le A ehitise kasutusloa väljastamisest keeldumiseks ei olnud alust. Kolmandad isikud R.P. ja OÜ A vaidlesid samuti kaebusele vastu ning palusid jätta kaebuse Lohusuu Vallavalitsuse 29.03.2006 korralduse nr 31 ja selle alusel 04.04.2006 väljastatud kasutusloa nr 141 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
lg 1 p-dest 5 ja 8 ei väljastata kasutusluba, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või ehitis ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Kuna puudub kehtestatud detailplaneering, mis saaks olla ehitusprojekti koostamise aluseks, siis ei vasta P kinnistule püstitatud hoone ehitusprojekt kehtivas õiguses sätestatud nõuetele. Kuivõrd puudub detailplaneering, mis näeks ette P kinnistu kasutamise kasvõi osaliselt ärimaana, siis ei ole õiguspärased saunmajutushoone projekt, selle alusel väljastatud ehitusluba ega ka 04.04.2006 väljastatud kasutusluba. M.K. i esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe esitas esimese astme kohtule menetluskulude nimekirja kokku summas 62 077.30 krooni, mis sisaldas riigilõivu 10 krooni, õigusabikulusid summas 7967.95 krooni, mis on tasutud 23.08.2006 Hansapanga maksekorralduse nr 381 alusel ja summas 37 227.35 krooni, mille tasumist tõendas Hansapanga 27.04.2007 maksekorraldus ning ekspertiisikulu ettemaksu summas 16 872 krooni, mille tasumist tõendas samuti Hansapanga 20.02.2007 maksekorraldus. Halduskohus pidas nõutud kulusid 2 vajalikeks ja põhjendatud kuludeks ning mõistis HKMS Vallavalitsuselt M.K. i kasuks välja 62 077.30 kr. § 92 lg 1 alusel Lohusuu ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Lohusuu Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 22. mai 2007 otsuse osas, millega mõisteti M.K. i kasuks Lohusuu Vallavalitsuselt välja menetluskulud summas 62 077.30 krooni ning teha uue otsuse, millega mõista Lohusuu Vallavalitsuselt välja M.K. i kasuks üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud vastustaja taotletud ekspertiis sellist infot, mis oleks olnud antud haldusasja lahendamiseks vajalik. Vastustaja taotles kaebuses apellandi poolt 29.03.2006 korralduse nr 31 ja selle alusel välja antud kasutusloa nr 141 tühistamist. Kasutusloa puhul ei oma ehitise ehitusprojekti ehitusloa taotluse seadusele vastavuse kontroll haldusasja lahendamisel tähtsust, mistõttu oli ekspertiisi määramine asjakohatu. Halduskohus tuvastas kasutusloa väljastamise õigusvastasuse OÜ-le A tulenevalt
§-st 33 lg 8, mille kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik. Seega puudus ehitustehniliseks ekspertiisiks vajadus. Eeltoodu kohaselt tuleb jätta ekspertiisikulud vastustaja kanda, kuna vastavalt HKMS §-le 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samuti ei ole põhjendatud õigusabi kulude väljamõistmine halduskohtu otsuses toodud ulatuses. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-55-05 leidnud, et kohus peab kohtukulude jaotamisel kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja kas need kulud on põhjendatud. Kohtukulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja kohtukulude jagamine peab andma õiglase tulemuse. Vastustaja on teinud ebamõistlikult suures mahus kulutusi õigusabile. Tegemist ei olnud keeruka haldusasjaga ning lahendus pidi olema
lg 8 kohaselt vastustaja esindajale kui juriidilisi eriteadmisi omavale isikule prognoositav. Kohtumenetluse pikendamine asjassepuutumatute taotlustega ei ole menetlusõiguse heauskne kasutamine. Vastavalt eeltoodule tuleks vähendada halduskohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid mõistliku ulatuseni. M.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei taotlenud vastustaja käesolevas haldusasjas ekspertiisi määramist. Ekspertiisi määras halduskohus omal algatusel 31.10.2006 määrusega. Ekspertiisi määramine oli igati põhjendatud ja õiguspärane. Kasutusloa väljastamise puhul omab tähtsust asjaolu, kas ehitusprojekt vastab ehitusloa taotluses toodule.
lg 2 p 2 kohaselt on kasutusloa väljastamise aluseks muuhulgas ka ehitusprojekt.
lg 1 p-d 5 ja 8 sätestavad, et kasutusluba ei väljastata juhtudel, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Saun-majutushoone rekonstrueerimise projekt oli aluseks Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korraldusega nr 139 väljastatud ehitusloale. Seega peavad P kinnistul asuva saun-majutushoone rekonstrueerimistööd olema läbi viidud nimetatud projekti alusel. Kuna Lohusuu Vallavalitsuse poolt 29.03.2006 välja antud korraldus nr 31, mille alusel väljastati OÜ-le A 04.04.2006 ehitise kasutusluba nr 141, anti eelnimetatud ehitusprojekti alusel, siis oli antud vaidluse seisukohalt äärmiselt oluline, kas ehitusprojekt vastas nõuetele. Kuivõrd kasutusluba ei väljastata juhul, kui ehitusprojekt või ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele, siis oli ekspertiisi määramine olulise tähtsusega. Kohtuotsus põhineb lisaks apellandipoolsele
Ekspertiisi käigus tuvastati, et P kinnistul asuva saun-majutushoone ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega ettenähtud nõuetele. 3 Samuti on vajalikud ja põhjendatud apellandilt välja mõistetud vastustaja õigusabikulud. Vastustaja esindaja esitas 30.04.2007 toimunud kohtuistungil koopia M.K. i õigusabikulude nimekirjast koos sellele lisatud kulusid tõendavate dokumentidega tutvumiseks ka apellandile. Apellant ei esitanud õigusabikuludele vastuväiteid. Õigusabikulude kandmine M.K. i poolt on põhjalikult tõendatud. Kohtulahend ei olnud käesolevas asjas vastustajale ega vastustaja esindajale prognoositav. Tegemist oli mahuka ja keeruka haldusasjaga, mis eeldas suure hulga dokumentide läbitöötamist. Menetluskulude apellandilt välja mõistmata jätmine piiraks vastustaja kaebeõigust, kuivõrd vastustajal oli HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane ootus, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastupidisel juhul ei saaks vastustaja oma kaebeõigust majanduslikel põhjustel realiseerida ning oma õigusi kaitsta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22. mai 2007 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Lohusuu Vallavalitsuse poolt esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustatakse 22.05.2007 otsust üksnes menetluskulude jagamise osas. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et vastustaja poolt taotletud ehitustehniline ekspertiis ei omanud haldusasja lahendamisel mingit tähtsust ja seega tuleks ekspertiisikulud jätta tervikuna vastustaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei taotlenud käesolevas haldusasjas ekspertiisi määramist M.K. . Ekspertiisi määras halduskohus omal algatusel 31.10.2006 määrusega (haldusasja toimik I, lk-d 115-117), olles eelnevalt saatnud menetlusosalistele kirjad, võimaldamaks neil eksperdile kohtu kaudu küsimusi esitada. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt vaidluse asjaoludest oli ekspertiisi määramine igati põhjendatud ja õiguspärane. Kasutusloa väljastamise üle käiva vaidluse puhul omas tähtsust ka asjaolu, kas ehitusprojekt vastas ehitusloa taotluses toodule.
lg 2 p 2 kohaselt on kasutusloa väljastamise aluseks muuhulgas ka ehitusprojekt.
lg 1 p-d 5 ja 8 sätestavad, et kasutusluba ei väljastata juhtudel, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Saun-majutushoone rekonstrueerimise projekt oli aluseks Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korraldusega nr 139 väljastatud ehitusloale. Seega pidid P kinnistul asuva saun-majutushoone rekonstrueerimistööd olema läbi viidud nimetatud projekti alusel. Kuna Lohusuu Vallavalitsuse poolt 29.03.2006 välja antud korraldus nr 31, mille alusel väljastati OÜ-le A 04.04.2006 ehitise kasutusluba nr 141, anti eelnimetatud ehitusprojekti alusel, siis oli antud vaidluse seisukohalt oluline välja selgitada, kas ehitusprojekt vastas nõuetele. Arvestades seda, et
järgi kasutusluba ei väljastata juhul, kui ehitusprojekt või ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele, siis oli ekspertiisi määramine käesolevas asjas olulise tähtsusega. Samuti põhineb vaidlustatud kohtuotsus lisaks apellandipoolsele
lg 8 rikkumisele ka ekspertiisiga tuvastatud asjaoludele ekspertiisi käigus tuvastati nimelt, et P kinnistul asuva saun-majutushoone ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Halduskohus on asja materjalidest nähtuvalt teinud veel ka 13.02.2007 määruse (haldusasja toimik I, lk-d 164-165), milles on HKMS § 88 lg 1 alusel nõudnud nii kaebuse esitajalt kui ka Lohusuu Vallavalitsuselt ekspertiisi läbiviimise kulude ettetasumist võrdses osas, kuna ekspertiis tehakse kohtu algatusel. Nimetatud määruse põhjendavas osas on halduskohus 4 muuhulgas ka märkinud, et kooskõlas HKMS §-dega 92 lg 1 ja 93 lg 3 mõistab kohus poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, välja kõik kohtumenetluse vältel kantud menetluskulud. Kuna halduskohus rahuldas M.K. i kaebuse täies ulatuses ja tühistas Lohusuu Vallavalitsuse korralduse nr 31 ning kasutusloa nr 141, siis mõistis halduskohus HKMS eelviidatud paragrahve arvesse võttes õigesti Lohusuu Vallavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks välja viimase poolt tasutud osa ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise kuludest e. 16 872 kr. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on samuti olnud vajalikud ja põhjendatud apellandilt välja mõistetud vastustaja õigusabikulud. Asja materjalidest nähtuvalt esitas M.K. i esindaja 30.04.2007 toimunud kohtuistungil koopia M.K. i õigusabikulude nimekirjast koos sellele lisatud kulusid tõendavate dokumentidega tutvumiseks apellandile. Apellant ei esitanud õigusabikulude suurusele vastuväiteid. Samuti on õigusabikulude kandmine M.K. i poolt ja osutatud õigusabi sisu, ulatus ning maht põhjalikult tõendatud (haldusasja toimik II, lk-d 26-34). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et õigusabikulud olid liiga suured. Kohtulahend ei olnud käesolevas asjas vastustajale ega vastustaja esindajale prognoositav, olenemata sellest, et M.K. i esindaja oli advokaat, e. juriidilisi eriteadmisi omav isik. Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist mahuka ja keeruka haldusasjaga, mis eeldas suure hulga dokumentide, s. h ehitustehnilist ekspertiisi puudutavate dokumentide, läbitöötamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 apellandi menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tema enda kanda. Vastustaja M.K. on koos vastusega esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja M.K. i poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 5982.60 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja sellele esitatud vastuse mahtu, on M.K. i esindaja poolt kaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulutatud aeg 4,5 tundi olnud mõistlik ja põhjendatud ning apellandilt tuleb vastustaja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 5982.60 kr. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.