Tsiviilasi nr 2-05-3871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtum
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.
§ 61
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks.
§ 61
lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 61
lg 3 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust, lähtudes seejuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisest. Vastavalt
§-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Poolte kooselust on sündinud tütred A.L. (sünd xxx. a.) ja A.L. (sünd xxx a.). Tallinna Linnakohtu 22. 09. 2000. a. määruse nr 2/4/28-1035/1999 järgi kohustus kostja maksma 2
(3)Tsiviilasi nr 2-05-3871 hagejale igakuist elatisraha oma tütarde ülalpidamiseks, kummalegi tütrele 630 krooni. Pooled elavad eraldi, lapsed elavad hagejaga, kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Hagiavalduse kohaselt on hageja netosissetulek keskmiselt 3.708 krooni. Peale Tallinna Linnakohtu poolt
- a. välja mõistetud elatist summas 630 krooni, on elu kallinenud ja laste vajadused suurenenud. Võttes arvesse elatusraha miinimumi, peab hageja põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmist kummagi lapse ülalpidamiseks 1.700 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista tütarde A.L. ja A.L. ülalpidamiseks elatusraha kummagi lapse kohta 1.700 krooni kuus, kokku igakuiselt 3.400 krooni alates elatisehagi esitamisest
- a. kuni A.L. täisealiseks saamiseni
- a. ja sealt edasi 1.700 krooni kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni
- a Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni
- 2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta elatusraha suurusega. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist 2 alaealise lapse ülalpidamiseks, 1.700 krooni kuus iga lapse kohta, s.o kokku 3.400 krooni kuus. Tütar A.L. sai täisealiseks
- a. Seega kuulub temale elatis väljamõistmisele perioodi
- a. –
- a. eest, s.o kokku neli kuud. Seega on käesoleva hagi hinnaks 1.700x12= 20.400 krooni + 1.700x4= 6.800 krooni, s.o kokku 27.200 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 2.100 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 2.100 krooni. TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise suurendamise osas viivitamatule täitmisele. Hannes Olev kohtunik 3
(3)