nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas 1 2-07-9905 kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XX. Hageja nõue ja selle põhjendused 16.03.2007.a esitas OT kohtule hagi RK vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal kooselust sündinud XXX tütar LK. Laps elab käesoleval ajal koos hagejaga, hageja ema juures. Lapse ülalpidamiseks kulub hagejal 1 500,00 kuni 5 300,00 krooni kuus. Kostja ei täida alates jaanuarist 2007.a enam lapse ülalpidamiskohustust. Hagejal ei ole võimalik ainult oma sissetulekuga tagada lapse kasvatamiseks normaalset keskkonda. Hageja soovib kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks 2 000,00 krooni kuus. Kuna tulumaksu elatiselt maksab selle saaja, mitte maksja, leiab hageja, et vajalik põhjendatud igakuine summa lapse ülapidamiseks oleks 2 600,00 krooni kuus, millest pärast tulumaksu tasumist jääks lapsele 2 028,00 krooni kuus. Seoses eeltooduga palub hageja tütar LK`i ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2 600,00 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, XXX. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse 28.05.2007.a toimunud kohtuistungile kostjale
lg 1 alusel kätteantuks, kuivõrd hagimaterjalid ja kohtukutse on kätte toimetatud kostja elukohas kostja emale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja teatas, et alates jaanuarist 2007.a ei ole kostja elatist maksnud ning hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 2 600,00 krooni kuus alates 01.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtu põhjendused
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 2 600,00 krooni kuus tütre L ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a kuni tütre täisealiseks saamiseni. 2 2-07-9905
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kohtu hinnangul ühe kuu elatis 2 600,00 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.