3-07-1879/4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1879 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus A.E.D.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Ülle Elva; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.E.D. (sündinud xx xx xxxx Türgis) Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba A.E.D.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. november
6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
7. oktoobril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. septembril
11. a andis Läti Piirivalveamet Eesti piirivalveametnikele Valga piiripunktis üle Türgi kodaniku A.E.D.i (sündinud xx xx xxxx, Türgis), kes oli varem taotlenud Eestis varjupaika. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) Tallinna migratsioonibüroo ametnikud pidasid A. E. D.i kinni ja toimetasid KMA väljasaatmiskeskusesse.
12. KMA esitas
13. septembril
14. a Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiv ja väljasaatmisele kuuluv A. E. D. väljasaatmiskeskusesse. Taotluse kohaselt puudub isikul kehtiv reisidokument ja väljasaatmist ei saa täide viia. KMA
15. mai
16. a otsusega nr 148 keelduti A. E. D.ile elamisloa andmisest ja loeti varjupaigataotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 p 8, 10 ja 16 alusel ilmselt põhjendamatuks. A. E. D. vaidlustas KMA otsuse Tallinna Halduskohtus, kuid halduskohus tagastas
17. augusti
18. a kohtumäärusega A. E. D.i kaebuse haldusasjas nr 3-07-1177 läbivaatamatult puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
19. A. E. D. palun jätta KMA taotluse rahuldamata. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt soovib ta minna elama Rootsi abikaasa juurde ning leiab, et KMA peaks organiseerima talle selleks vajalikud dokumendid. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus leiab, et KMA taotlus A. E. D.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on VRKS § 42 lõigete 1 ja 3 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21. A. E. D.il puuduvad isikul välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ja ta kuulub Eestist väljasaatmisele. KMA on jätnud rahuldamata tema varjupaiga- ja elamisloa taotluse ning kohtuistungil antud selgituste kohaselt on A. E. D. sisuliselt loobunud KMA keelduva otsuse peale esitatud kaebuse alusel algatatud kohtuasja ajamisest, kuna peab seda vaidlust perspektiivituks. Kohtumenetluse ajal lahkus A. E. D. omavoliliselt Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusest. Tallinna Halduskohus on kaebuse KMA
22. mai
23. a otsuse nr 148 peale tagastanud põhjusel, et kaebaja jättis kõrvaldamata kaebuse puudused, ehkki oli kätte saanud käiguta jätmise määruse ja selle tõlke. Neil asjaoludel ei ole käesolevas haldusasjas põhjendatud VRKS § 42 lg 2 kohaldamine, sest A. E. D. on sisuliselt loobunud KMA keelduva otsuse peale esitatud kaebuse alusel algatatud kohtuasjast. Antud asjaoludel kuulub kohaldamisele VRKS § 42 lg 3, sest A. E. D.i varasema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on piisavalt alust arvata, et isik ei lahku vabatahtlikult päritoluriiki. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole võimalik tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist. Väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemine on VSS § 264 lg 1 p 3 järgi eeskätt A. E. D.i enda kohustus.
24. Kohus annab loa A. E. D.i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni
25. novembrini
26. a. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral päritoluriiki või kolmandasse riiki, kes on andnud nõusoleku A. E. D.i vastuvõtmiseks, vabastatakse isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest. Villem Lapimaa 2