2-05-11151/2

2-05-11151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-11151 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu 1600,80 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151) Kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx 10314) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista xxx xxx kasuks võlgnevus 1600,80 (üks tuhat kuussada krooni ja 80 senti) krooni.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 (ükssada nelikümmend) krooni ja õigusabikulud 80,04 (kaheksakümmend krooni ja 04 senti) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Harju Maakohtule kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi 1 2-05-11151 arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber
5. Menetluse käik 29.06.2005.a esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 800,40 krooni ja viivise 800,40 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega ning 11.04.2007.a kirja vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 13.04.2007.a isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 140 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 80,04 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 140 krooni ning õigusabikulud 80,04 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast. Hageja on tasunud 09.02.2006.a kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest riigilõivu 200 krooni ning 06.03.2007.a tasunud sama toimingu eest veelkord 100 krooni. Kohus selgitab, et kuna kohtul ei olnud vajalik kostjale menetlusdokumente avalikult kätte toimetada, 2 2-05-11151 on hagejal õigus esitada avaldus menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks tasutud riigilõivu tagastamiseks. Maimu Laumets Kohtunik 3