) § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 võimaldab kohtul hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kohus leidis, et
lg 2 sätted ei laiene elatise suurendamise hagile kahel põhjusel – esiteks käsitleb viidatud norm elatise väljamõistmist, mitte juba väljamõistetud elatise suurendamist. Nimetatud on käsitletavad erinevate õiguslike alustena nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust mittetäitva isiku vastu õigustatud isiku õiguste maksmapanemiseks. Teiseks – ülalpidamiskohustuse mittetäitmine
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuid seadus ei ole elatise suurust pannud sõltuvusse minimaalpalga suurusest. Asjaolu, et hageja on 2007 olnud sunnitud lapse vajaduste rahuldamiseks sõlmima krediitkaardi kasutamise lepingu, ei ole käsitletav lapse vajaduste suurenemisena. Eelmise kohtuotsusega kostjale pandud kohustuse rikkumise puhul on hagejal õigus pöörduda kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevus ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise nõuet, samuti ei saa käesoleva tsiviilasja nõudele juurde liita võlgnevust varasema kohtuotsusega pandud kohustuse osas. Kohus rõhutas, et vastavalt
lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust edaspidi muuta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus K.A esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kohustada A.A maksma K.Ale alaealise H.A ülalpidamiseks välja elatisraha järgmiselt: alates 01.01.2006 kuni 31.10.2006 suurendada elatist 2170 kroonini kuus ja mõista nimetatud perioodi eest tagasiulatuvalt välja kokku 14 000 krooni; alates hagi esitamisest 01.11.2006 kuni 31.12.2006 suurendada elatist 2177 kroonini kuus; alates 01.01.2007 suurendada elatist 2300 kroonini kuus. Hageja palub kõik kohtukulud panna kostja kanda. Hageja esitas nõude 2300 kroonise elatise väljamõistmiseks tuginedes kirjalikult esitatud kalkulatsioonile ja tõenditele, millele kostja põhjendatult vastu ei vaielnud. Vastavalt lisatud kalkulatsioonile oli ühe vanema arvestuslik osalus lapse ülalpidamiseks 2468, 93 krooni kuus. Seega oli nõue esitatud juba alla tegelike vajaduste suurust. Seega puudus maakohtul alus hageja nõudega mittenõustumiseks elatise suurendamiseks 2300 kroonini alates 01.01.07. Hageja leiab, et kohus pole põhjendanud, millistel kaalutlustel ta rahuldas nimetatud nõude osaliselt ehk 130 krooni väiksemana. Kohus on seega elatist põhjendamatult vähendades läinud vastuollu oma otsuses väljendatud varasema kinnitusega, et ta lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et elatise suurendamise korral ei ole alust täiendavalt elatise väljamõistmiseks ning sellisele nõudele ei laiene
lg 2 sätted.
-st lapse õigus saada selleks kohustatud vanematelt piisaval määral elatist. Piisava elatise suuruse tingib eelkõige lapse vajadused ja elukvaliteedi tase ning ka erivajadused, kui need esinevad. Kuivõrd
kohustab lahuselavat vanemat last kasvatavale vanemale piisaval määral elatist tasuma, siis ongi sellise kohustuse rikkumine eelnevalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra muutmise hagi esitamise aluseks.
nähtuvalt tekib vanemal lapse ülalpidamiskohustus siiski eelkõige imperatiivse iseloomuga õigusnormi alusel, mitte varasema kohtuotsuse alusel nagu kohus oma otsuses ekslikult leiab. Elatise väljamõistmise kohtuotsuses üksnes kinnitatakse ülalpidamiskohustuse olemasolu ja suurust otsuse tegemise aja seisuga, seal vastava kohustuse olemust ei muudeta, tekitata ega lõpetata. Kehtiv
näeb ette alused elatise suurendamiseks ja ei anna seega alust progresseeruva iseloomuga elatise väljamõistmiseks, iseküsimus on muidugi, kuidas üks või teine kohus seda põhimõtet praktikas järgib. Seega kehtiv
põhimõtteliselt välistab elatise puhul tulevikunõude iseloomu. Kui lapse vajadused on vahepeal suurenenud võrreldes varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise määraga ja senisest elatiserahast enam ei piisa, siis oli hagejal kui last peamiselt kasvataval vanemal õigus ja ka kohustus esitada lahuselavale kostjale nõue suurendada makstavat elatist.
ei tulene, et elatist saav lapsevanem peab elatise suurendamiseks tingimata kohtusse pöörduma. Senisest suuremat elatist on vanematel õigus seaduse järgi ka vabatahtlikult ja omavaheliste kokkulepete alusel maksta, sest aluseks ei ole mitte kohtuotsusega fikseeritud määr, vaid lapse tegelikud huvid ja (eri)vajadused. Kostja ei vaielnud vastu hagiavalduse väitele, et kohtule hagi esitamise eelselt oli talle selline nõue esitatud ning ta ei soostunud vabatahtlikult elatise igakuist makset suurendama, seega tekkis hagejal alus kohtusse hagi esitamiseks ning selles panna kostjale süüks elatisekohustuse rikkumist osas, milles lapse vajadused olid suurenenud. TsMS järgi ei pea tõendama faktilist asjaolu, millele vastu ei vaielda. Kohus väitis seega otsuses alusetult, et hageja sellist nõuet kohtueelselt ei ole esitanud. Kuivõrd
väärtustab last ja tagab talle esmavajaduste rahuldamise tema vanemate poolt ning ka kohus peab neist põhimõtetest alati lähtuma, annab ülalpidamiskohustuse rikkumise tuvastamise korral
lg 2 piisava aluse kohustatud lapsevanemalt suurendatud osas elatise väljamõistmiseks ka tagasiulatuvalt. Kohtu poolt varasema otsuse muutmine ehk elatise suurendamine ei ole midagi muud, kui täiendavalt elatise väljamõistmine. Selliseks väiteks loob aluse asjaolu, et kohtul on kohustus ka suurendatud osas elatise väljamõistmiseks kontrollima nõude põhistatust analoogselt esimesel korral elatise väljamõistmise otsuse tegemisega. Seega kohtu jaoks ei ole sisulist vahet elatise suurendamisel suurendatava osa ja esmasel väljamõistmisel määratava elatisemäära vahel. Kohus on seotud üksnes varasemas kohtulahendis tuvastatud asjaoludega, mida elatise suurendamiseks esitatud hagis ei käsitletud. Elatise suurendamiseks saavad aluseks olla üksnes uued asjaolud ja lapsel suurenenud vajadused. Seega on kohtu vastav järeldus väär ja järelikult ka hageja nõude rahuldamata jätmine põhjendamatu. Vastustaja seisukoht A.A ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 05.06.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. 4
Elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, kuid arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda vaid lapse huvidest. Nii
lg 2 kui ka lg 3 näevad ette, et elatise väljamõistmisel arvestatakse nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kostja asus tööle 21.08.2006, seega sai ta täispalga alles oktoobris 2006. Hagi elatise suurendamiseks on maakohtule esitatud 25.10.2006, s.t praktiliselt kohe peale seda, kui kostja majanduslik olukord paranes. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas eelnimetatud sätteid õigesti, s.o arvestas elatise suurendamisel õigesti nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Ka elatise suurendamise hagides mõistetakse suurendatud elatis välja alates vastava hagi esitamisest.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-is 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et elatise suurendamine tagasiulatuvalt antud sätte alusel ei ole võimalik. Kuni Tallinna Linnakohtu otsuse muutmiseni oli kostja kohustatud täitma seda otsust ning talle ei saa panna tagantjärgi kohustust maksta suuremat elatist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et jõustunud kohtuotsuses kirjeldatud asjaolude muutmine uue kohtuotsusega tagasiulatuvalt, on kostja seadusega kaitstud õiguste rikkumine. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud elatise suurendamine alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.